Kohtulahend

2-11-36808 https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot.

Kohtumääruse põhjendused ja selgitused Harju Maakohtu menetluses oli XXX hagi OÜ XXX vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks. Menetluskulud jäeti 88,74% ulatuses kostja kanda ning 11,26% ulatuses hageja kanda. 12.02.2013 esitas kostja taotluse hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja palub määrata ja mõista välja XXX OÜ XXX menetluskuludest 11,26% ning hüvitada see XXX arvele nr XXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Avaldusele on lisatud Aile Vaiksaar Õigusbüroo OÜ arve nr 2-12 koos tööaruandega (lisa 3). Nähtuvalt arvest koos tööaruandega on tsiviilasjas nr 2-11-36808 XXX poolt kantavad kulutused lepingulisele esindajale summas 2480,00 eurot ning muud kohtuvälised kulud 21,76 eurot. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 80 eurot ilma käibemaksuta: 10.10.2011 10.10.2011 taotluse koostamine 1h 10.02.2012 10.02.2012 kostja seisukoha koostamine 1h 22.02.2013 kohtuistungil osalemine 1h 15 min 12.03.2012 taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ning tõendite esitamine- koostamine 1h 17.05.2012 istungil osalemine 7h 15min 11-12.06.2012 stenogrammi koostamine 8h 40 eurot tund 11.09.2012 istungil osalemine 7h 30 min 10.10.2012 kohtukõne kirjalikud seisukohad koostamine 5h Lisaks on kostjal tekkinud õigusteenuse osutamisega kaasnenud õigusteenuskulu: Koopiate tegemine 58X0,10 kokku 5,80 Skaneerimine 13x0,12 kokku 1,56 Tõlge (Titania tõlked OÜ arve nr 05521 kokku 14,40 eurot Avaldus toimetati hagejale kätte 12.02.2013. Sisulist vastust või vastuväidet hageja ei ole esitanud, välja arvatud 05.03.2013 esitatud menetlusdokumendi punktis 6 hageja palub mõista kostja kasuks õigusabikulud välja vastavalt esindajakulu piirmääradele ning võttes arvesse menetluskulude jaotust maakohtu poolt (11,26% kuludest jäeti hageja kanda). Vastavalt ei saa kostja esindajakulud ületada 180,16 eurot (1600*11,26%). 08.01.2013 esitas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palub määrata kindlaks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 2830,8 eurot (88,74% hageja menetluskuludest). Märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 80 eurot ilma käibemaksuta: Kostja 05.08.11.a avalduse asja hagi korras läbivaatamiseks analüüs 1,5h Hageja 13.09.11.a seisukohtade koostamine seoses kohtunõudega 1,2h Kostja 10.10.11.a seisukohtade ja esitatud tõendite ning taotluste analüüs 1,6h Hageja 08.11.11.a seisukohtade ja taotluste koostamine seoses kostja 10.10.11.a menetlusdokumendiga 2,9h 10.11.11.a kohtuistungiks ettevalmistumine, materjalide ja seisukohtade läbitöötamine ning kohtuistungil (sh edasi-tagasi sõit istungile) osalemine. Riigikohtu praktika analüüs ja ekirjavahetus kohtuga seoses tagaseljaotsuse tegemisega 4,5h 28.11.11.a seisukohtade koostamine seoses kostja kajaga 4,5h

2-11-36808 18.12.11.a seisukohtade koostamine kohtule 1h 14.02.12.a kostja 10.02.12.a seisukohtade analüüs ja vastuse koostamine 2,5h 22.02.12.a kohtuistungiks ettevalmistus ja istungil osalemine 2h 07.05.12.a seisukohtade koostamine kohtule 3h 16.05.12.a ja 17.05.12.a ettevalmistus 17.05.12.a kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine 9h 11.06.12.a seisukohtade koostamine kohtule 2,5h 04.08.12.a kostja 09.07.12.a seisukohtade analüüs 2h 26.02.2013 esitas kostja seisukoha hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele. OÜ XXX vaidleb taotlusele vastu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud. Esindamiseks tsiviilkohtumenetluse tähenduses, mis saab kaasa tuua esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise, saab olla vaid see, kui TsMS §-s 218 sätestatud tingimustele vastav isik teeb tsiviilkohtumenetluses menetlusosalise eest ja nimel menetlustoiminguid. Tsiviilasja toimikust on näha, et hageja on suures osas oma vastused ja taotlused käesolevas asjas esitanud isiklikult, k.a kirjavahetus kohtuga. Võimalus, et menetlusosaline laseb kolmandal isikul hagimaterjalid läbi lugeda ja palub ennast konsulteerida ning koostada menetlusdokumendi projekti, mille menetlusosaline ise allkirjastab ja ise kohtule esitab, ei ole esindajateenuse kasutamine TsMS-i ülalviidatud sätete tähenduses. Nimetatud tegevuse puhul võib olla tegemist õigusteenuse tarbimisega, kuid teiselt menetlusosaliselt saab välja mõista üksnes menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud. Eespool toodust tulenevalt ei ole Arsi Pavelts hagejat käesolevas tsiviilkohtumenetluses esindanud taotluses toodud mahus. Samuti ei ole taotluses toodud ühtegi tõendit hageja vastava maksekohustuse tekkimise kohta või sellise kohustuse täitmise kohta, mistõttu ei ole tõendatud, et hagejal üleüldse on esindaja kulud tekkinud. Lisaks peab kohus lähtuma lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradest ning ei saa kostjalt hageja kasuks välja mõista rohkem kui 88,74% 1600,00 eurost (maksimaalselt sissenõutava kulu määr) ehk maksimaalselt 1419,84 eurot. Tulenevalt eeltoodust, palub OÜ XXX jätta täies ulatuses rahuldamata hageja taotlus hüvitada hageja lepingulise esindaja kulud ning määrata hüvitatavateks menetluskuludeks üksnes 88,74% kohtutäituri tasust. 05.03.2013 hageja esitas seisukoha kostja seisukohale. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega hageja menetluskulude avaldusele. Hageja on esitanud avalduse seaduse nõuetele vastavalt. Kostja väited hageja avalduses märgitud õigusabikulude ebaõigsusest tuleb tähelepanuta jätta. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 tuleb menetluskulude avaldusele lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja on sellised nõuded täitnud. Vastavalt on kostja etteheited alusetud. Kostja väited, et hageja ei ole osaliselt esindajale kulutusi kandnud, jäävad arusaamatuks. Kostja pole esitanud mis tahes konkreetseid vastuväiteid konkreetsete väidetavate alusetute esindajakulude osas. Selliste kostja väidete osas ei ole võimalik seisukohta võtta, samuti pole võimalik sellistele väidetele vastu vaielda. Seega tuleb jätta kostja väited tähelepanuta. Alusetu on väide, et hageja ei ole tõendanud esindajakulude tekkimist. TsMS § 174 lg 3 järgi tuleb menetluskulude avaldusele lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja on sellised nõuded täitnud. Seadus ei nõua, et menetlusosaline ja tema esindaja avaldaksid nendevahelise konfidentsiaalse õigusteenuse osutamise lepingu sisu. Samuti ei nõua seadus muude nn kuludokumentide esitamist. Hageja märgib, et tal on esindaja ees tekkinud esindajatasude maksmise kohustus teenuse osutamise faktist tulenevalt. Puudub vaidlus ja igasugune kahtlus, et sellist teenust on esindaja hagejale osutanud. Vastavalt jääb arusaamatuks kostja väide, nagu ei oleks hagejal esindaja ees kulusid tekkinud. Ka seaduse mõttest, samuti VÕS §-des 619jj reguleeritud käsunduslepingu sätetest tulenevalt ei saa kuidagi eeldada, et õigusteenuse osutamine toimub tasuta. Eeltoodust tulenevalt on täielikult arusaamatu, mille

2-11-36808 aluseks tuleks jätta hageja taotlus esindajakulude väljamõistmiseks rahuldamata. Sellised alused puuduvad. Hageja palub mõista kostja kasuks õigusabikulud välja vastavalt esindajakulu piirmääradele (vastav määrus) ning võttes arvesse menetluskulude jaotust maakohtu poolt (11,26% kuludest jäeti hageja kanda). Vastavalt ei saa kostja esindajakulud ületada 180,16 eurot (1600*11,26%). Väljamõistetud menetluskulude osas palub hageja teha saldo- ehk tasaarvestuslahendi. Kohtunikuabi seisukoht Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud kooskõlas TsMS §-s 174 sätestatuga. Avaldus on esitatud täheaegselt. Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulude nimekirjast nähtub, milliste ja kui pika aja jooksul tehtud menetlustoimingute tegemise kulu hüvitamist kostja taotleb. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1, § 175 lg 1 on menetlusosalisel õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna esindajakulu väljamõistmist. Toimiku materjali põhjal on kostja esindaja on koostanud ja kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas loetletud dokumendid (10.10.2011 taotlus I kd tlk 44-46; 10.02.2012 kostja seisukoht I kd tlk 176-180; 12.03.2012 taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ning tõendite esitaminekoostamine I kd tlk 197-199; 12.06.2012 stenogramm II k tlk 72-81; 09.07.2012 seisukoht II kd tlk 94-98; 10.10.2012 kohtukõne kirjalikud seisukohad II kd tlk 144-150). Esindaja osales nimekirjas nimetatud kohtuistungitel. Nimetatud esinduse teostamiseks tehtud toimingud on arvesse võttes kostja esindaja koostatud ja eelnevat tutvumist ning läbitöötamist vajanud dokumentide sisu keerukust ja mahtu ning toimingute mahtu põhjendatud ja vajalikud kvaliteetse õigusabi osutamiseks kliendi huvide kaitsel. Põhjendatud ei ole õigusteenuse osutamisega kaasnenud õigusteenuskulu kokku 7,36 eurot hagejalt väljamõistmine. Koopiate tegemine ja skaneerimine ei ole muu kui büroosisene abistav tegevus. Riigikohus on lahendi 3-2-1-102-11 p 14 avaldanud seisukoha, et ei ole alust lugeda bürookulu põhjendatud menetluskulude hulka. Loomulik on, et professionaalset õigusabi osutav isik omab koopiate tegemise ja dokumentide skaneerimise vahendeid ega pea seda väljastpoolt eraldi tellima. Põhjendatud ei ole õigusteenuse osutamisega kaasnenud õigusteenuskulu tõlge (Titania Tõlked OÜ arve nr 05521) 14,40 eurot hagejalt väljamõistmine. Tõlgitud dokumendil põhinevat kostja väidet, et hageja rikkus konkurentsikeeldu kostjale kuuluva šokolaadikoogi retsepti avaldamisega, kohus arvesse ei võtnud. Kohus märkis 19.10.2012 otsuses, et antud juhul ei ole tuvastatav kostja nimetatud šokolaadikoogi koostise või valmistamisviisi juures selline erinevus ja unikaalsus, mis võimaldaks jõuda seisukohale, et see on omane üksnes kostja juures valmistatavale koogile ning hagejal puudus võimalus tema poolt kasutatud retsepti tuletamiseks muudest allikatest. Eeltoodu alusel on kostjale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 27 tunni ulatuses tunnihinnaga 80 eurot ja 8 tunni ulatuses tunnihinnaga 40 eurot. Riigikohus on lahendi 3-2-1-142-09 punktis 14 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagi esitamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Tulenevalt viidatud määruse § 1 lg 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Hagi hind oli 1396,32 eurot. Seega käesoleval juhul said nii hageja kui ka kostja arvestada hagi hinna 3200 eurot kohta käiva

2-11-36808 esindajakulu piirmääraga 1600 eurot. Käesolevaga taotletakse piirmäärast suurema esindajakulu väljamõistmist, välja on võimalik mõista piirmäära ulatuses, millest hagejal tuleb hüvitada 11,26%, s.o 180,16 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud kooskõlas TsMS §-s 174 sätestatuga. Avaldus on esitatud täheaegselt. Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulude nimekirjast nähtub, milliste ja kui pika aja jooksul tehtud menetlustoimingute tegemise kulu hüvitamist kostja taotleb. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 ja 2, § 144 p 1 ja 5, § 175 lg 1 on menetlusosalisel õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna esindajakulu, tasutud riigilõivu ja kohtutäituri tasu väljamõistmist. Toimiku materjali põhjal on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas loetletud dokumendid (hageja 13.09.2011.a seisukohad I kd tlk 38-39; hageja 08.11.2011.a seisukohad ja taotlused I kd tlk 64-68; 28.11.2011.a seisukohad I kd tlk 144-149; 18.12.2011.a seisukohad I kd tlk 157-159; 09.05.2012 (menetluskulude nimekirjas ekslikult 07.05.2012) seisukohad II kd tlk 17-21; 11.06.2012 seisukohad II kd tlk 62-68). Esindaja osales nimekirjas nimetatud kohtuistungitel. Kohtuistungiks ette valmistamata ei ole võimalik klienti efektiivselt esindada. Nimetatud esinduse teostamiseks tehtud toimingud on arvesse võttes hageja esindaja koostatud ja eelnevat tutvumist ning läbitöötamist vajanud dokumentide sisu keerukust ja mahtu ning toimingute mahtu ja tulemuslikkust põhjendatud ja vajalikud kvaliteetse õigusabi osutamiseks kliendi huvide kaitsel, kuid mitte kogu nimekirjas näidatud mahus. Kuivõrd toimiku materjali põhjal oli hagejal hagimenetluses esindaja alates 10.11.2011 (volikiri I kd tlk 77), ei ole alust varem tehtud menetlustoimingute kulu kostjalt välja mõista. Toimiku materjali põhjal kostja 10.02.2012 seisukohtade analüüsi alusel hageja vastust ei ole kohtule esitanud, analüüsi põhjendatud esindajakuluks saab lugeda 1,25 h. 10.11.2011 kohtuistungiga seoses märgitud ajakulu 4,5 tundi on ilmselt ülepaisutatud. Kohtuistung kestis 16 minutit (protokoll I kd tlk 79). Esindaja aktiivne osalemine seisnes ainult taotluses teha tagaseljaotsus ja hagi rahuldada. Kohtuistungiks ette valmistamata ei ole võimalik klienti efektiivselt esindada. Toimiku materjali põhjal oli hagejal hagimenetluses esindaja küll alates 10.11.2011 (volikiri I kd tlk 77), samas esindas esindaja hagejat ka kohtueelses menetluses (I kd tlk 11), seetõttu ei saa kohtuistungil osalemise ettevalmistuseks, mis hõlmab ka materjalide ja seisukohtade läbitöötamist ning edasi-tagasi sõitu (kokku 9,2 km) istungile, lugeda rohkem kui 1,5 tundi. Esindaja eneseharimise ajakulu Riigikohtu praktikaga tutvumise ja analüüsi teel ei ole alust kostjalt esindajakuluna välja mõista. Kohtupraktikaga kursis olemine kuulub professionaalset õigusabi osutava isiku töö iseloomu hulka. Toimiku materjali põhjal esindaja mingit ekirjavahetust kohtuga seoses tagaseljaotsuse tegemisega ei pidanud. Väljamõistetavat esindajakulu tuleb vastavalt vähendada. Eeltoodu alusel on hagejale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 27,02 tunni ulatuses tunnihinnaga 80 eurot. Riigikohus on lahendi 3-2-1-142-09 punktis 14 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagi esitamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Tulenevalt viidatud määruse § 1 lg 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Hagi hind oli 1396,32 eurot. Seega käesoleval juhul said nii hageja kui ka kostja arvestada hagi hinna 3200 eurot kohta käiva esindajakulu piirmääraga 1600 eurot. Käesolevaga taotletakse piirmäärast suurema esindajakulu hüvitamist, välja on võimalik mõista piirmäära ulatuses.

2-11-36808

Lisaks taotleb hageja hagi tagamise avalduse riigilõivu 50 eurot ja kohtutäituri tasu 84 eurot väljamõistmist. Kohtu- ja kohtuväliste kulude kandmine hageja poolt on tõendatud (II kd tlk 111 ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisa nr 2) ning kuulub väljamõistmisele. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 1734 eurot, millest kostja peab hüvitama 88,74%, s.o 1538,75 eurot Kostja vastuväidete kohta eespool käsitlemata osas kohtunikuabi leiab, et vastuväited tuleb jätta tähelepanuta kui alusetud. Osa menetlusdokumente on küll allkirjastanud hageja ise, kuid Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 2-08-92033 dokumentide esindatava poolt allkirjastamise kohta väljendanud seisukoha, et selleks, et lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja mõista, peab kohtul asja materjalide põhjal tekkima veendumus, et kulude väljamõistmist taotlev isik on esinenud menetluses lepingulise esindaja kaudu ja et kohustatud poolel pidi olema mõistlikult ettenähtav, et kui tal tekib kohustus hüvitada vastaspoole menetluskulud. Hageja allkirjastatud menetlusdokumentide sisu hinnates kohtunikuabi leiab, et lepingulise esindaja abita hageja kvalifikatsiooniga isik dokumente ei oleks suutnud koostada. Dokumentide sisust ja vormist nähtub, et need on tegelikkuses koostanud juriidilisi teadmisi omav isik, kelle tegevusala on õigusabi osutamine. Kostjale oli ettenähtav, et hagejat esindab menetluses lepinguline esindaja alates hiljemalt 10.11.2011 (esindajale antud volikiri I kd tlk 77). Menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei näe ette menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kohtule dokumentide esitamist õigusabi osutamise kulude eest tasumise kohta. Tõendada tuleb, et menetlusosalisel on kulud tekkinud. Kulude tekkimine loetakse tõendatuks TsMS § 174 lg 3 teises lauses sätestatud menetluskulude nimekirja, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, avaldusele lisamisega. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 139, § 174, § 175– 178, § 326, § 466, § 661 /allkirjastatud digitaalselt/ Jaan Unt kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.