Taimi Kollom 19. oktoober 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
2-11-36808 EJ hagi OÜ S (likvideerimisel) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks 1396,32 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja EJ(isikukood XXX, XXX), lepinguline esindaja AP
(XXX)
esindajad Kostja OÜ S (likvideerimisel, registrikood XXX), seaduslik esindaja likvideerija MN, lepinguline esindaja Aile V , XXX) 11.09.2012 Kohtuistung Kohtuistungil osalenud Hageja EJ Kostja seaduslik esindaja MN isikud Kostja lepinguline esindaja Aile V
Tsiviilasja number Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada EJ hagi OÜ S (likvideerimisel) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks osaliselt.
2.Tuvastada OÜ S ja EJ vahelise töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus.
3.Lõpetada OÜ S ja EJ vahel sõlmitud tööleping 24.04.2011.
4.Välja mõista OÜ S EJ kasuks hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses 1139,88 (üks tuhat ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 88 senti) eurot bruto, eritasu 99,13 (üheksakümmend üheksa eurot ja 13 senti) eurot ja viivis põhinõudelt (99,13 eurot) alates 05.08.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 alusel jätta menetluskulud 88,74% ulatuses kostja kanda ning 11,26% ulatuses hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluse käik
1.Töötaja EJ esitas Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja OÜ S vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel alates 10.05.2011, saamata jäänud töötasu, eritasu ning hüvitiste ja viivise saamiseks.
2.06.07.2011 otsusega TVK töövaidlusasjas nr 4.4-2/1384 rahuldas osaliselt EJ avalduse ning tuvastas, et OÜ S ja EJ vahelise töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning luges töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 26.04.2011; mõistis OÜ S välja saamata jäänud töötasu 198,26 eurot, hüvitise TLS § 109 lg 2 alusel 1139,88 eurot, hüvitise kasutamata põhipuhkuse eest 278,27 eurot ja viivise 22 eurot.
3.OÜ S ei nõustunud TVK 06.07.2011 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/1384 ja esitas kohtule 05.08.2011 taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja nõue ja selle põhjendused
4.Hageja palub tuvastada kostjapoolne töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada pooltevaheline tööleping TLS § 107 lg 2 kohaselt seisuga 10.05.2011, välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 1139,88 eurot, saamata jäänud eritasu 99,13 eurot, tasu saamata jäänud puhkusepäevade eest 278,27 eurot ja viivis seaduses sätestatud määras ning menetluskulud.
5.01.04.2008.a sõlmisid EJ (edaspidi hageja) ja S OÜ (edaspidi kostja) töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juurde tööle põhikohaga peakoka ametikohale määramata tähtajaks, katseajaga 4 kuud. Lepingu p 4.2 järgi oli hageja palk 18 500 krooni ehk 1182 eurot. 17.06.2009.a leppisid pooled kokku, et hageja palk on edaspidi 12 408 krooni ehk 793 eurot kuus. Hageja puhkuse kestus oli 28 kalendripäeva tööaastas.
6.Esitatud hagi kohaselt hageja töötas kostja juures alates 2008.a. aprilli kuni 2011.a aprilli teise pooleni, st üle kolme aasta.. Pooltevaheline töösuhe nimetatud perioodil laabus tõrgeteta ning pooltel pole teineteise suhtes olnud mingeid pretensioone. Töösuhte ajal ei ole kostja teinud hagejale ettekirjutusi, hoiatusi vms töölepingu rikkumise kohta. 24.04.2011.a, s.o pühapäevasel päeval, helistas kostja esindaja M. N hagejale ning teavitas ootamatult, et ütleb hagejaga töölepingu erakorraliselt üles. Selline suuline töölepingu ülesütlemine tuli hagejale suure üllatusena ning seda eelkõige põhjusel, et pooltevahelised mistahes varasemad probleemid puudusid. Töölepingu suulisel ülesütlemisel ei põhjendanud kostja töösuhte erakorralist lõpetamist, samuti ei esitanud seaduses nõutud vormis ülesütlemisavaldust.
7.26.04.11.a läks hageja graafikujärgselt tööle. Kostja esindaja M. N teatas hagejat nähes, et tal pole vaja enam tööle ilmuda, kuna temaga on tööleping lõpetatud ning lisas, et dokumentide vormistamiseks tuleb hagejal pöörduda kostja teise esindaja A. V poole. Hageja helistas samal päeval A. V , kes teatas, et kokkusaamine võiks toimuda 28.04.11.a.
8.28.04.2011.a esitas hageja kostjale järelepärimise, milles uuris, mis kuupäevaga temaga tööleping lõppes ning kas ta peab ka edaspidi töökohustusi täitma, kuna suuline töölepingu ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele. Kostja vastusest selgus, et tööleping tuleb lugeda lõppenuks 24.04.11.a, s.o. kostja telefonikõne tegemise päevast.
9.04.05.2011 saatis kostja, vastuseks hageja palvele väljastada tööleping, teate, et töölepinguga saab hageja tutvuda ettevõtte kontoris. Kostja saatis samas kirjas hagejale nõude. Hageja nõuet ei tunnista, sellel puudub igasugune alus ning on vastuolus nii töölepingu seaduse kui ka võlaõigusseadusega.
10.08.05.2011.a pöördus hageja veelkord kostja poole selgituste saamiseks töölepingu ülesütlemise põhjuste ja aluse kohta. Samuti on hageja korduvalt nõudnud lõpparve tasumist, sh seni maksmata või kinnipeetud töötasu tasumist, eritasu ja puhkuse hüvitist. 10.05.11.a sai hageja kostja esindajatelt A. V ja M. N kätte 24.04.11.a kuupäevaga dateeritud lepingu ülesütlemise avalduse. Muid isikuid avalduse üleandmise juures ei viibinud.
11.Töölepingu ülesütlemine peab vastama materiaalsetele ja formaalsetele tingimustele (TLS § 104 lg 1). Kui tööandja poolt töölepingu ülesütlemine ei vasta sellistele tingimustele, on ülesütlemine tühine. Tähtajatut töölepingut, mida tööandja ei saa TLS § 86 alusel üles öelda, saab lõpetada üksnes erakorraliselt ja seaduses sätestatud tingimustel (TLS § 87). Töölepingu tööandja poolt erakorralise ülesütlemise alused on sätestatud TLS §-des 88 – 90. Eeltoodust tuleneb, et kui kostja oleks tahtnud hagejaga töölepingut lõpetada, oleks ta pidanud tuginema ühele TLS §-des 88-90 sätestatud töölepingu lõpetamise alusele. Teistsugune töölepingu lõpetamine pole lubatud (TLS § 87). Seega oleks kostja poolt töölepingu ülesütlemine pidanud toimuma kooskõlas TLS §-ga 88. Kostja ei ole seda aga teinud, mistõttu on töölepingu lõpetamine tühine.
12.Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama (TLS § 88 lg 4). Käesoleval juhul puuduvad igasugused alused töölepingu ülesütlemiseks. Hageja ei ole töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, samuti ei ole hagejale tehtud mingisuguseid hoiatusi seoses kohustuste rikkumisega (TLS § 88 lg 2), hagejaga on tööleping lõpetatud etteteatamata ja sisuliselt põhjendamatult. Töölepingu lõpetamine toimub ülesütlemisega. Ülesütlemine peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 1). TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Kostja on 24.04.11.a teavitanud hagejat suuliselt töölepingu lõpetamisest. 26.04.11.a on kostja hageja tööle ilmumisel korranud, et viimasel pole vaja tööle tulla, kuna temaga on tööleping lõpetatud. Kostja on jätnud esitamata seaduses ettenähtud ülesütlemisavalduse, samuti ülesütlemisavaldust põhistavad asjaolud, põhjendused ja tõendid, seega töölepingu lõpetamine on vastuolus TLS §-s 95 sätestatuga.
13.TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Töötaja jääb kogu ulatuses eeltoodud põhjenduste juurde ning leiab, et tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine on toimunud õigusvastaselt ja on seega tühine. TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui töövaidluskomisjon või kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 järgi lõpetab töövaidluskomisjon sellisel juhul tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui töövaidluskomisjon või kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu töötasu ulatuses. Töötaja taotleb kohtult hüvitise 3 kuu keskmise töötasu ulatuses väljamõistmist, s.o 3X379,96 eurot, kokku 1139,88 eurot (brutosumma).
14.Lisaks taotleb hageja talle tasumata jäänud muude maksete tasumist. TLS § 84 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisel sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded. Kostja jättis hagejale tasumata osaliselt aprillikuu töötasu (eritasu) summas 99,13 eurot. Hageja nõuab selle summa väljamõistmist. Hageja nõuab ka hüvitist väljateenitud ja kasutamata puhkusepäevade eest summas 157,31 eurot, mis on kostjal maksmata.. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ja § 94 koosmõjust tulenevalt saab võlausaldaja (töötaja) nõude rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivitusintressi. Töötaja palub kõigilt väljamõistmisele kuuluvatelt rahalistelt kohustustel arvestada ka seadusjärgne viivis alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni (TsMS § 367). Kostja vastuväited.
15.Kostja tunnistab, et pooled sõlmisid 01.04.2008 määramata ajaks töölepingu nr 8, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle peakoka ametikohale restoranis In Vino Veritas. Töölepingus leppisid pooled lisaks kokku, et hageja on kohustatud kostjale mitte pakkuma konkurentsi, sh mitte töötama ilma kirjaliku loata kostja konkurentide juures töölepingu kehtivuse ajal. Kostja tunnistab hageja nõuet saamata jäänud töötasu summas 99,13 eurot, hüvitise kasutamata puhkuse eest summas 120,96 eurot ja viivise summas 3,14 eurot osas. Kostja on tasunud hagejale 223,23 eurot. Ülejäänud nõudeid kostja ei tunnista.
16.Kostja ütles pooltevahelise töölepingu erakorraliselt üles etteteatamistähtaega järgimata 24.04.2011. Kostja edastas hagejale ülesütlemisavalduse 24.04.2011 e-kirjaga e-posti aadressile XXX, millist hageja on kasutanud kostjaga suhtlemisel ning kostjale ei olnud teada muid hageja epostiaadresse. Samuti edastas kostja ülesütlemisavalduse hagejale paberkandjal. Ebaõige on hageja seisukoht, et lepingu ülesütlemine toimus M N 24.04.2011 telefonikõnega, kuna M N puudus seadusest tulenev õigus alustada või lõpetada töölepinguid kostja töötajatega. Ka 29.04.2011 päringu vastuses kordas kostja töölepingu ülesütlemise kuupäeva. Kostja soovis töölepingu ülesütlemise avalduse anda hagejale 26.04.2011, kuid hageja keeldus tunnistajate juuresolekul avalduse vastuvõtmisest ja allkirja andmisest. 08.05.2011 e-kirjas palus kostja veelkord hagejat, et hageja tuleks ülesütlemisavaldusele järgi, misjärel 10.05.2011 võttis hageja ülesütlemisavalduse vastu. Kuna tööleping öeldi üles seaduses sätestatud alusel ja seadusest tulenevaid nõudeid järgides, tuleb töölepingu lõpetamise kuupäevaks lugeda 24.04.2011. Töölepingu lõppemise kuupäevaks ei saa lugeda 10.05.2011, kuna hageja keeldus paberkandjal ülesütlemisavaldusele allkirja andmast juba 26.04.2011, siis tuleb lugeda, et paberkandjal sai hageja avalduse kätte 26.04.2011. Hageja väited, et kostja ei ole hagejale esitanud ülesütlemisavaldust on ebaõiged ja meelevaldsed. TLS § 107 saab kohaldada üksnes siis, kui ülesütlemisavaldust esitatud ei ole, seega oleks käesoleval juhul ebaõiglane, kui hageja kasuks mõistetakse välja hüvitis kolme kuu keskmine töötasu ulatuses, seda veel olukorras, kus hageja nõustus töölepingu ülesütlemisega ja lõpetas töö tegemise kostja juures.
17.Kostja on seisukohal, et vaidlus saab olla üksnes selles, kas kostjal oli õigus lõpetada tööleping etteteatamistähtaega järgimata. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu usalduse kaotuse ning töövõime vähenemise tõttu. Kostja leiab, et hageja ei ole sisuliselt vaidlustanud erakorralist ülesütlemist, kuna palub töölepingu lõpetada 10.05.2011. Kui hageja aga ei nõustuks erakorralise ülesütlemisega peaks hageja taotlema töölepingu lõpetamist järgides 30-päevast etteteatamistähtaega, mille puhul peaks leping lõppema 24.05.2011. Hageja ei ole kordagi esitanud kostjale vastuväiteid töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Ka 10.05.2011 dokumente allkirjastades on hageja kirjutanud üksnes nõudeavaldusele, et ei ole nõus, aga mitte ülesütlemisavaldusele.
18.Kostja on põhjendanud hagejale töölepingu erakorralist ülesütlemist nii 24.04.2011 avalduses, kui ka suuliselt. Kostjale sai 24.04.2011 teatavaks, et hageja töötab ka teises toitlustusettevõttes nimega FS, rikkudes sellega konkurentsikeeldu, millega rikkus usaldust, mistõttu oli kostja sunnitud edasise kahju ära hoidmiseks töölepingu lõpetama etteteatamistähtaega järgimata. Konkurentsi osutamist tõendab hageja Facebooki lehekülg, kus on tegevusaladeks märgitud nii VP Veiniruum kui ka FS. Samuti on hageja saatnud läbi Facebooki kutse, VP Veiniruumi üritusele, kus pakuti Itaalia veine ja suupisteid. FS töötamist tõendab ka asjaolu, et hageja on 06.11.2010 telesaates „Lusikas“ kandnud FS tööriietust ja on märkinud, et on aidanud IK FS ja töötanud välja koolitusvariandi, kuhu saab igaüks tulla ja võtta kaasa meeldiva seltskonna ning hageja valmistab nendega koos midagi itaaliapärast. Tulenevalt töölepingu punktist 6.6 kohustus hageja mitte osutama kostjale konkurentsi, sh töötama kirjaliku loata kostja konkurentide juures töölepingu kehtivuse ajal. Ei oma tähtsust hageja väide nagu oleks kostja teadnud hageja töötamisest FS või esinemisest FS nime all kokandussaates. Samas kostja märgib, et hagejal puudus kostja nõusolek FS nime all esineda ja nimetatud ettevõttes töötamiseks. Töötamiseks ei pea olema kirjalikku lepingut, piisab kui tehakse toiminguid, millel on tööiseloom.
19.Käesoleval juhul saab asjaolu, et hageja on valmistanud telesaates „Lusikas“ toitu FS nime all ja, et hageja on aidanud FS oma erialaste panustega ja on välja töötanud koolitusvariandi, lugeda töötamiseks FS . Töötasu mittesaamine töötamise ajal ei tõenda töösuhte mitteeksisteerimist. Samuti avaldab hageja In Vino Veritas restorani retsepte. Ebaõiged on hageja väited, et kostja ei ole hagejat eelnevalt hoiatanud. Kostja on korduvalt hagejat hoiatanud, et hageja on muutunud oma tööülesannete täitmisel lohakamaks ning teatud ülesanded on täidetud hooletult või jäetud üldse tegemata. Samuti on kostja välja toonud korduvalt tööülesannete rikkumisi – hooaja menüüde väljatöötamisega venitamine, toiduainete märgistamata jätmine, pizzaahju ööseks sissejätmine, tarnijate nimekirja ja kontaktide süsteemi loomine, produktide topelttellimused, läbisaamine kolleegidega, enesekontrollisüsteemi mittetäitmine/tundmine, kolmandatele isikutele toidu valmistamine kostja köögis, klientidele eritellimuste tegematajätmine jne. Kostja hoiatas hagejat, et
rikkumiste kordumisel ei ole võimalik töösuhet jätkata. Detsembris 2010 toimus ka juhataja ja hageja vaheline vestlus, kus arutati hageja töövõime languse põhjusi, kuna kostjal oli juba siis kahtlus, et hageja töötab konkurendi juures. Viimane rikkumine toimus vahetult enne töölepingu ülesütlemist, kus klient tuli ja isiklikult esitas hagejale pühapäevase eritellimuse, millised juhised aga hageja jättis teisele kokale edastamata, mistõttu pidi kostja juhataja tühistama oma kokkusaamised ja olema ise köögis, et leida olukorrale parim lahendus.
20.Hageja on ekslikult arvestanud saamata jäänud puhkusetasu. Tegelikult on hagejal saamata puhkusetasu 14 päeva eest 120,96 eurot, kuna puhkusetasu on arvestatud ekslikult ka eritasult, mille osas on hagejale esitatud tagasinõue summas 2016,44 eurot. Kostja märgib, et kui selgub, et tal ei olnud alust töölepingut erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, on hageja nõue välja mõista kolme kuu hüvitis ebamõistlikult suur ning seda tuleb vähendada arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Samuti ei esine hagejal alust nõuda viivist TLS § 109 alusel välja mõistetavalt summalt. Maakohtu põhjendused
21.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja tunnistajad, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
22.Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 01.04.2008 määramata ajaks töölepingu nr 8, mille alusel hageja asus kostja juures tööle peakoka ametikohal. Pooled vaidlevad küsimustes, kas kostjal esines seadusest tulenev alus hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning millal erakorralise ülesütlemise teade on hagejale kätte toimetatud.
23.Kohus märgib, et tulenevalt töölepinguseaduse (TLS) § 104 lg-st 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Seega tuleb käesoleval juhul tuvastada, kas kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine vastas kõigile seadusest tulenevatele nõuetele. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tähtajatu tööleping, mida võib TLS § 87 kohaselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 88 lg-st 1 tulenevalt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. TLS § 88 lg-st 3 lähtuvalt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS § 95 lg 1 järgi töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg 2 kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 97 lg 3 alusel käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kostja ütles hagejaga töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3, 5, 6, 8 ja TLS § 97 lg 3 alusel.
24.Kohus osundab, et käesoleval juhul on kostja nimetanud hagejaga töölepingu lõpetamise põhjuseks töötaja kohustuse rikkumise, mistõttu tuleb lähtuvalt TLS § 88 lg-st 3 tuvastada, kas kostja poolt töölepingu erakorralisele ülesütlemisele eelnes hoiatus. Kostja kinnitusel tehti hagejale korduvalt märkusi seoses töökohal ülesannete lohaka täitmise või täitmata jätmisega. Kostja väitel hoiatati hagejat, et taolise käitumise jätkumisel lõpetatakse töötajaga sõlmitud leping. Kohus märgib, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema
nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja esitanud üksnes paljasõnalised väited selle kohta, et hagejat on enne erakorralist töölepingu ülesütlemist hoiatatud. Kostja ei ole esitanud selle kohta ühtegi kirjalikku tõendit, samuti ei ole vastavaid ütlusi andnud ükski erapooletu tunnistaja. Seega ei ole kostja tõendanud asjaolu, et hagejat on enne töölepingu lõpetamist vastava tagajärje eest hoiatatud, mistõttu on kostja rikkunud TLS § 88 lg-st 3 tulenevat nõuet.
25.Töölepingu ülesütlemine peab vastama materiaalsetele ja formaalsetele tingimustele (TLS § 104 lg 1). Kui tööandja poolt töölepingu ülesütlemine ei vasta sellistele tingimustele, on ülesütlemine tühine. Tähtajatut töölepingut, mida tööandja ei saa TLS § 86 alusel üles öelda, saab lõpetada üksnes erakorraliselt ja seaduses sätestatud tingimustel (TLS § 87). Töölepingu tööandja poolt erakorralise ülesütlemise alused on sätestatud TLS §-des 88 – 90. Eeltoodust tuleneb, et kui tööandja oleks tahtnud töötajaga töölepingut lõpetada, oleks ta pidanud tuginema ühele TLS §-des 88-90 sätestatud töölepingu lõpetamise alusele. Teistsugune töölepingu lõpetamine pole lubatud (TLS § 87). Seega oleks kostja poolt töölepingu ülesütlemine pidanud toimuma kooskõlas TLS §-ga 88. Kostja ei ole seda aga teinud, mistõttu on töölepingu lõpetamine tühine.
26.Seoses kostja vastuväitega, et hagejaga ei olnud võimalik töölepingut jätkata ning see tuli TLS § 97 lg 3 alusel üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kuna kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni, märgib kohus järgmist. Kostja on eelnimetatud alusel lepingu ülesütlemise põhjusena nimetanud asjaolu, et hageja esines kokandussaates „Lusikas“ ning töötas teise tööandja, s.o FS heaks, kuigi kostja ei olnud selleks kirjalikku nõusolekut andnud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole alust asuda seisukohale, et hageja tegevust toitlustusettevõtte FS juures saab lugeda töötamiseks kostja konkurendi juures. Nimelt ilmneb hageja pangakonto väljavõttest, et FS ei ole vaidlusalusel perioodil, s.o 01.09.2010-01.05.2011 hagejale kordagi töötasu maksnud (kd II, lk 23), samuti on tunnistaja IK andnud 11.09.2012 istungil ütlusi, et hageja oli tema juures õppepraktikal, praktikandile töötasu ei maksta ning neid ei võeta tööle (kd II, lk 131). Ka nähtub kokandussaate „Lusikas“ stenogrammi väljavõttest, et hageja nimetas oma töökohaks just kostjale kuuluva restorani (kd II, lk 73). Kohus leiab, et sellise tegevusega ei rikkunud hageja kostjaga sõlmitud töölepingu p-st 6.6 tulenevat konkurentsikeeldu, vaid antud juhul oli hageja tegevus õppeiseloomuga, s.o tegemist ei olnud töötamisega. Seoses kostja väitega, et hageja on rikkunud konkurentsikeeldu ka kostjale kuuluva šokolaadikoogi retsepti avaldamisega, märgib kohus, et antud juhul ei ole tuvastatav kostja nimetatud šokolaadikoogi koostise või valmistamisviisi juures selline erinevus ja unikaalsus, mis võimaldaks jõuda seisukohale, et see on omane üksnes kostja juures valmistatavale koogile ning hagejal puudus võimalus tema poolt kasutatud retsepti tuletamiseks muudest allikatest. Seega ei esinenud kostjal TLS § 97 lg-st 3 tulenevat alust jätta hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralisel ülesütlemisel TLS § 97 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaeg järgimata. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine oli lähtuvalt TLS § 104 lg-st 1, § 88 lg-test 1, 3 tühine.
27.Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama (TLS § 88 lg 4). Käesoleval juhul puuduvad igasugused alused töölepingu ülesütlemiseks. Hageja ei ole töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, samuti ei ole hagejale tehtud mingisuguseid hoiatusi seoses kohustuste rikkumisega (TLS § 88 lg 2). Hagejaga on etteteatamata ja sisuliselt põhjendamatult tööleping lõpetatud.
28.Järgnevalt analüüsib kohus küsimust, millal toimus kostja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine. Kostja väidete kohaselt edastas kostja hagejale 24.04.2011 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse 24.04.2011 e-kirjaga e-postiaadressil XXX (II kd, tl 99) ja paberkandjal 26.04.2011, mil hageja keeldus ülesütlemisavaldust vastu võtmast ja allkirjastamast, mida tõendavad tunnistajate RL ja M N allkirjad. Hageja märgib, et sai töölepingu erakorralisest ülesütlemisest teada telefoni teel 24.04.2011, kui M N teatas hagejale, et ei ole tööle vaja tulla. Kirjaliku
24.04.2011 dateeringuga ülesütlemisavalduse sai hageja kätte 10.05.2011 kostja kontorist, mida kinnitab hageja allkiri ülesütlemisavaldusel. Kohus märgib, et antud juhul on hageja ja kostja vahel vaidlus, kas kostja poolt ülesütlemiseavalduse edastamine e-postiaadressile XXX oli põhjendatud, kuigi hageja väitel oli kostja teadlik, et hageja kasutab e-postiaadressi XXX. Kohus leiab, et antud juhul on tõendamist leidnud, et hageja ja kostja esindaja on omavahelises suhtluses kasutanud mõlemaid e-postiaadresse (kd I, lk 47, 71-75). Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on nimetanud kostjale oma kontaktandmetena ainult e-postiaadressi XXX ning väljendanud soovi suhelda üksnes kõnealuse e-postiaadressi kaudu, ei saa kostjale ette heita ülesütlemisavaluse edastamist aadresssile XXX. Kohus märgib, et tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 2. lausest loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Lähtuvalt eeltoodust tuleb ülesütlemisavaldus lugeda hagejale kättetoimetatuks 24.04.2011 seisuga, kuna kostja saatis selle e-postiaadressile, mille puhul esines alus eeldada, et hagejal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-156-05 asunud seisukohale, et töölepingu lõpetamisest etteteatamine on tahteavalduse tegemine TsÜS § 69 mõttes. Töölepingu lõpetamisest teatamise puhul ei tule selgitada mitte seda, kas töötaja sai vastava teate saatmisest teada või selle tegelikult kätte, vaid seda, millal tekkis töötajal mõistlik võimalus teatega tutvuda. Seega tuleb TLS § 107 lg-te 1, 2 alusel lõpetada hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping alates 24.04.2011. Seoses eeltooduga ei asu kohus analüüsima poolte esitatud väiteid ülesütlemiseavaluse võimaliku kättetoimetamise asjaolude kohta muudel kuupäevadel.
29.TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Käesoleval juhul esineb alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 kohaselt, mistõttu tuleb kostjal hagejale tasuda TLS § 109 lg-st 1 tulenevalt kolme kuu keskmine töötasu. Puudub vaidlus asjaolus, et hageja keskmine töötasu oli 379,96 eurot, mistõttu kostjal tuleb hagejale TLS § 109 lg 1 alusel tasuda 1139,88 eurot.
30.TLS § 84 lg 1 alusel muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu p 6.6.3 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale eritasu konkurentsikeelu eest ning see moodustab 50% hageja palgast. Puudub vaidlus asjaolus, et hageja palk 2011. aasta aprillikuus oli 198,26 eurot. Antud juhul on kostja jätnud hagejale tasumata aprillikuu eritasu summas 99,13 eurot, kuna kostja on seisukohal, et hageja rikkus konkurentsikeeldu. Kohus osundab, et eelnevalt leidis tõendamist, et hageja ei pannud toime rikkumisi, mis oleksid vastuolus konkurentsikeeluga ning annaksid aluse vastava eritasu väljamaksmata jätmiseks, seega tuleb kostjal hagejale tasuda 2011. aasta aprillikuu eritasu 99,13 eurot.
31.Samuti taotleb hageja hüvitist väljateenitud ja kasutamata puhkusepäevade eest summas 157,31 eurot. Kohus märgib, et nähtuvalt kohtule esitatud tõenditest on puhkusearvestuse aluseks olevaid andmeid esitanud üksnes kostja (TVK toimik lk 26). Kostja selgituste kohaselt oli hageja kasutamata puhkuse hüvitis 120,96 eurot ning kostja on vastava summa hagejale 08.08.2011.a. ka tasunud. Hageja ei ole nimetatud summa saamist vaidlustanud. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millel põhineb tema poolt lisaks nõutav puhkuse hüvitise summa 157,31 eurot, tuleb hageja nõue nimetatud osas TsMS § 230 lg 1 alusel rahuldamata jätta.
32.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1239,01 eurot.
33.Hageja taotleb kostjal põhivõlgnevuselt ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja on esitanud viivisenõudele vastuväite ning leiab muuhulgas,
et TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistetud summalt saab viivist nõuda alles alates selle väljamõistmisest.
34.Kohus on seisukohal, et antud juhul esineb alus kostjalt viivise väljamõistmiseks osas, mis puudutab eritasu 99,13 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus osundab, et Harju Maakohtu 30.11.2011 määrusega on hagejale pandud kohustus hagiavalduse tervikteksti esitamiseks, et hageja väljendaks selgelt oma nõuet. Hageja esitas hagiavalduse tervikteksti 11.06.2012, kuid ei selles ega üheski teises menetlusdokumendis ei ole hageja väljatoonud viivise arvestust ja selle arvutuskäiku hagi esitamise seisuga. Kohus märgib, et kohus ei tegele hagimenetluses nende asjaolude, mille täpsustamise kohustus on menetlusosalisel, iseseisva väljaselgitamisega. Kuna hageja ei ole hagiavalduse esitamise kuupäevale eelnenud viivisarvestust täpsustanud, on kohtul lähtuvalt TsMS §-st 367 alus viivise väljamõistmiseks summalt 99,13 üksnes alates hagi esitamise seisuga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks põhinõudelt summas 99,13 eurot TsMS § 367 alusel välja mõista viivis alates 05.08.2011 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
35.Seoses TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistetud summalt viivise arvestamisega märgib kohus järgmist. TLS § 109 lg 1 sõnastusest nähtuvalt on tegemist hüvitisega, mille mõistab välja töövaidluskomisjon või kohus. Seega muutub kõnealune summa sissenõutavaks alles töövaidluskomisjoni või kohtuotsuse jõustumisel, mis tähendab, et tööandja ei saa vastavast otsusest tuleneva kohustuse täitmisel enne otsuse tegemist ka viivituses olla. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistetud summalt viivise välja mõistmata. Menetluskulude jaotus
36.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel 88,74% ulatuses kostja kanda ning 11,26% ulatuses hageja kanda. Nimelt on hageja esitanud nõude 1396,32 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi üksnes 1239,01 euro ulatuses, mis on 88,74% hageja nõudest. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud juhul tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
37.Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 124 lg 1 on antud asja tsiviilasja hind 1396,32 eurot. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.