Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta XXX AS kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.11.2010 lepingu, mille eesmärgiks oli poolte vahel kokkulepitud lõpp-punktidesse saadetava telefonivõrgu liikluse edastamine ja lõpetamine. Lepingu punktides 4.1 ja 4.2 ning lepingu lisas A lepiti kokku, et kostja kohustub hagejale tasuma viimase poolt edastatud ja/või lõpetatud telefonivõrguliikluse minuti eest 0,21 eurot (kui igakuine võrguliiklus on 0-4 000 000 minutit) või 0,22 eurot (kui igakuine võrguliiklus on üle 4 000 000 minuti) ning kõnede eest võetakse tasu 1 sekundi kaupa alates esimesest sekundist ja see ümardatakse järgmise sekundini. Kostja kohustus lepingu p 5.2 kohaselt arved tasuma 45 päeva jooksul selle kuu lõpust arvates, kui arve kätte saadi. 31.01.2011 leppisid pooled kokku uues teenuse hinnas ning tasumise korras. Uue kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 01.11.2010 lepingus kirjeldatud teenuse eest minutis 0,23 eurot ning tasumine pidi toimuma esitatud arvete alusel 30 päeva jooksul selle kuu lõpust arvates kui arve kätte saadi. M.h lepiti kokku 50% tasu ettemaksus vastavalt hageja esitatud arvetele. Alates 01.02.2012 hakkas poolte vahel kehtima uus teenushind 0,27 eurot minuti eest alates esimesest minutist. Lepingu muudatuse lisa A p 2.2 sätestati ettemakse nädalapõhiseks suuruseks 0,18 eurot minuti kohta, ülejäänud summa arvutatakse ümber ja kantakse üle vastavalt 01.02.2012 kehtima hakanud lepingu p 5.2 ja 5.5 sätestatule. Hageja on vastavalt lepingule väljastanud kostjale teenuse eest arveid, kuid kostja on jätnud arved tasumata. Hageja ütles lepingu üles 28.02.2012 arvete õigeaegse tasumisega hilinemise ja tasumata jätmise tõttu 30- päevast etteteatamistähtaega järgides alates 30.03.2012. Hageja täiendas nõuet 12.06.2013, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista võlgnetava põhisumma 206 237,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 12.06.2013 summas 14 441,38 eurot ning jätkuva viivise TsMS § 367 alusel. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited Hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt hakkas kostja nõukogu liikmetel 2011. aasta jooksul kujunema kahtlus, et kostja tegevust juhtiv XXXtegutseb kostja huvidega vastuolus. Samuti tekkis kostja nõukogu

liikmetel kahtlus, et hageja võis olla XXXseotud isikuks ning et XXXtegutses hagejaga kokkuleppeid sõlmides huvide konflikti olukorras. XXXsuhtes tekitas kahtlusi temapoolne kiire nõustumine hageja pakutava tasumäära tõstmisega. Lepingut I üritati teistkordselt muuta ka 1. veebruaril 2012. XXXtungival soovitusel ja initsiatiivil allkirjastati dokument, mis nägi ette hagejale makstava tasumäära tõstmise 0,27 euroni kõneminuti eest. Hageja nimel allkirjastas 1. veebruari 2012 lepingu XXX, kes oli kostja jaoks tundmatu isik. Kuigi kostja juhatuse liikmed palusid XXX esitada volitus 1. veebruari 2012 lepingu allkirjastamisel, ei esitatud esindusõigust tõendavat dokumenti. 2012. aasta veebruarikuu jooksul mõistis kostja, et XXX oli kostja tegevust juhtides sõlminud eelistatult lepinguid hagejaga ning seda kostjale ebasoodsatel tingimustel. Samuti tekkis kostja juhatuse liikmetel veendumus, et hagejaks olev äriühing on XXXseotud isik, mille majandustegevus on üles ehitatud kostja rahaliste vahendite abil ja kostjat ära kasutades. Kostja eeltoodud kahtlusi on kinnitanud XXXOÜ ning hageja esindamine sama advokaadibüroo poolt. Ülaltoodust teadlikuks saades lõpetas kostja kõik lepingulised suhted nii hageja, XXXkui ka XXXOÜ-ga. XXXpoolt kostja nimel hagejaga sõlmitud lepingud on võrdustavad tehingutega juhatuse liikme (XXX) ja aktsiaseltsi (kostja) vahel. Niisugused lepingud tuleb lugeda juhatuse liikmega sõlmitud lepinguteks, mis on ÄS § 307 lõike 3 alusel tühised. Hagejaga sõlmitud vaidlusalustes lepingutes kokkulepitud teenushinnad ei vasta turuhindadele. 2012. aasta jaanuaris-veebruaris ei olnud kostja sõlminud mitte ühegi teise teenuseosutajaga peale hageja kokkulepet 0,27 eur/min tariifimäära osas. 1. veebruaril 2012 sõlmitud kokkulepe, millega niisugune tariifimäär kehtestati, polnud seega kostja jaoks mingil viisil soodne. Lähtudes ülaltoodust, on 0,23 eur/min maksimaalne tariifimäär, mida kostja on nõus hagejale 2012. aasta veebruarikuus osutatud teenuste eest tasuma. Kostja on seisukohal, et väär on hageja väide, mille kohaselt esimene 1. augusti 2011 kokkulepe olevat allkirjastatud kostja seadusliku esindaja XXX poolt. XXX volitused kostja juhatuse liikmena lõppesid 8. juunil 2011. Seega polnud ta 1. augusti 2011 kokkuleppe allkirjastamise hetkel kostja seaduslik esindaja. Vastav kokkulepe on järelikult allkirjastatud ilma esindusõiguseta. Kostja peab kokkulepetest kehtivaks üksnes 1. novembril 2010 sõlmitud kokkulepet. Ülejäänud kokkulepped on tühised kas ÄS § 307 lõike 3 alusel või muudel alustel. XXXOÜ oli äriühing, mis osutas perioodil 1. jaanuar 2003 kuni 1. märts 2012 kostjale juhtimisteenust. Kostja ning XXXOÜ vahelist suhet reguleeris 1. jaanuaril 2003 allkirjastatud koostööleping. XXXOÜ otsis kostjale kliente ja äripartnereid ning korraldas lepingute sõlmimist nende isikute ja kostja vahel. Kostja viivitas hageja poolt väljastatud arvete tasumisega kuni fraud traffic kõneliikluse selgumiseni põhjusel, et kostjal oli lepingute kohaselt õigus jätta hagejale fraud traffic kõneliikluse eest tasumata. Info fraud traffic kõneliikluse kohta selgub reeglina aga mitmeid kuid pärast selle toimumist. Kostja on seisukohal, et hagejal puudus alus lepingu ühepoolseks lõpetamiseks 28. veebruaril 2012, sest arved, mille tasumist hageja hagis nõuab, on muutunud sissenõutavaks alles 31. märtsil 2012 ning 1. mail 2012. Olukorras, kus kostjale väljastatud arved polnud veel muutunud sissenõutavaks, polnud hagejal võimalik öelda lepinguid üles kostja rikkumiste tõttu. Kostja on seisukohal, et 2012. aasta veebruarikuus osutatud teenuste eest esitatud arved ei vasta poolte vahel kokkulepitud tasumäärale ning kostjal on hageja vastu nõuded tulenevalt varasemast fraud traffic kõneliiklusest, millega kostja saab hageja nõude tasaarvestada. Hageja on 2012. aasta veebruarikuu arved väljastanud vastavalt ebaõigele tasumäärale ning nõuab osutatud teenuste eest tasumist alusetult suuremas summas. Arved oleks tulnud väljastada vastavalt tasumäärale 0,23 eur/min. Kuna hageja poolt hagiavalduses nõutav summa on tegelikkusest väiksem, on ebaõige ka hageja viivisearvestus. Kostja äripartnerid on teavitanud kostjat 2011. aasta aprillis, mais, juunis, augustis ja detsembris ning 2012. aasta veebruaris aset

leidnud fraud traffic kõneliiklusest. Kostja on hagejale tasunud kõik hageja poolt esitatud arved 2011. aprilli, mai, juuni, augusti ja detsembrikuus osutatud teenuste eest. Kostja pole kreeditarvetega seonduvaid summasid hagejale makstud tasust maha arvanud, kuigi ta ei pidanud fraud traffic kõneliikluse eest vastavalt lepingu punktile 5.5 hagejale tasuma. Et kostjal puudus kohustus tasuda hagejale fraud traffic kõneliikluse eest, on kostjal hageja vastu VÕS § 1028 lõikest 1 tulenevalt alusetult saadu tagastamise nõue. Fraud traffic kõneliikluse tagajärjel tekkinud nõuete tagajärjel on kostjal hageja vastu vastunõudeid 164 037,31 euro ulatuses. Kostja on selle summa hageja poolt hagis nõutava summaga tasaarvestanud. Kuivõrd hageja nõue on tasaarvestatud, ei saa hagi rahuldada. Kostja palub menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kolmanda isiku XXXseisukohad XXXselgitustest nähtuvalt täitis ta kostja juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, mistõttu puudub alus kahju hüvitamiseks, allkirjastatud lepingud ei kahjustanud kostja huve. XXXkinnituste kohaselt ei ole ta mitte kunagi olnud hageja juhatuse liige, seega ei saa tõlgendada hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguid kui juhatuse liikmega sõlmitud lepinguid. Puudub alus XXXseostamiseks hagejaga läbi XXX . XXXOÜ, XXXLtd ja XXX AS näol on tegemist täiesti eraldiseisvate äriühingutega, mistõttu ka nende tehinguid tuleb vaadelda eraldi. Ühtlasi puudub antud tsiviilasjas seos XXX OÜ ja XXXasutamise ja selle juhatuse liikmetega. Nii 01.11.2010 kui ka 31.01.2011 kokkulepitud tariifid ei olnud kostja suhtes ebasoodsad ning sellises olukorras oleks keskmine heas usu tegutsev isik sõlminud lepingud samades tariifides. XXX Ltd tavapäraseks teenushinnaks ei olnud mitte 0,21 ega 0,23 eurot/minutis, vaid tavapäraseks määraks oli samuti 0,30 eurot/minutis. Seega ei saa 2010. aastal ja 2011. aastal sätestatud tariifimäärasid pidada XXX AS jaoks mitte ebasoodsateks, vaid väga soodsateks. Uuest tariifimäärakokkuleppest oli teadlik muu hulgas ka teine juhatuse liige XXX, olles kaasatud XXXLtd ja XXXkirjavahetusse uue tariifimäära kehtestamise osas. Ühtlasi olid tariifidest teadlikud aktsionärid (käesolevalt ka juhatuse liikmed) XXXja XXX, sest uued tariifimäärad olid nende poolt eelnevalt aktsepteeritud ning kogu kostja arvete tasumine toimus samuti XXXja XXX eelneval nõusolekul. Teenuslepingutes kokkulepitud tariifimäärade kontekstis ei ole vähetähtis ka see, et praegused juhatuse liikmed – XXXja XXX – leppisid 21.01.2012 XXXLtd-ga kokku uues tariifimääras 0,27 eurot/minutis. XXXon seisukohal, et käitus korraliku ettevõtja hoolsusega ka 01.08.2011 hageja ja kostja lepingu muutmise sõlmimisel, millega leppisid pooled kokku tasumise alustes fraud traffic kõnede esinemisel. Nimelt järgmine 01.11.2010 muutmise kokkulepe, mille allkirjastasid kostja poolt praegused juhatuse liikmed, sisaldas samu tingimusi, mis 01.08.2011 sõlmitud kokkulepe. XXXon menetluse kestel asunud samadele seisukohtadele, mis hageja ning palub kohtul rahuldada hagiavalduse ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 238 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel jätab kohus arvestamata tõendiga: I kd tl 46, I kd tl 47-70, I kd tl 198, I kd tl 201, I kd tl 203, I kd tl 205, I kd tl 228-231, II kd tl 138-140, III kd tl 44-77, III kd tl 95-110, III kd tl 133135. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1) hageja sõlmis kostjaga 01.11.2010 teenuse osutamise lepingu, teenusehinnaga 0,21 eurot iga minuti eest alates esimesest minutist, kui igakuine võrguliiklus on 04 000 000 minutit ja 0,22 eurot iga minuti eest alates esimesest minutist, kui igakuine võrguliiklus on üle 4 000 000 minuti. Kostja kohustus lepingu p 5.2 kohaselt arved tasuma 45 päeva jooksul selle kuu lõpust arvates, kui arve kätte saadi. Lepingu allkirjastasid Küprose äriühing XXXLtd esindaja (ettevõtte direktor) XXX(I kd tl 7176) ja AS XXX esindaja, juhatuse liige XXX(I kd tl 11-21, I kd tl 115-122); 2) hageja sõlmis kostjaga 31.01.2011 uue kokkuleppe teenuse hinnas, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale alates 01.02.2011 teenuse eest minutis 0,23 eurot ning tasumine pidi toimuma esitatud arvete alusel 30 päeva jooksul selle kuu lõpust arvates kui arve kätte saadi (I kd tl 22-23); 3) hageja sõlmis kostjaga 21.01.2012 kokkuleppe, mille kohaselt hakkas alates 01.02.2012 poolte vahel kehtima uus teenushind 0,27 eurot minuti eest alates esimesest minutist ning tasumine pidi toimuma esitatud arvete alusel 30 päeva jooksul selle kuu lõpust arvates kui arve kätte saadi. Kokkuleppe allkirjastasid XXXLtd esindaja (ettevõtte tegevjuht) XXXja AS XXX esindajad, juhatuse liikmed XXXja XXX(I kd tl 24-33, I kd tl 123-130); 4) hageja osutas kostjale lepingust tulenevalt teenust ja esitas osutatud teenuse eest arveid (I kd tl 34-38); 5) kostja rikkus lepingulist kohustust, jättes osutatud teenuse eest tasu nõuetekohaselt maksmata; 6) hageja ütles lepingu kostjapoolse rikkumise tõttu üles 30-päevase etteteatamisega 28.02.2012 arvates (I kd tl 39-40); 7) hageja ja kostja sõlmisid 01.08.2011 teenuslepingu 1 lisa 1, millega täiendati teenuslepingut punktiga 5.5. Kokkuleppe allkirjastas kostja tegevjuht XXXja kokkulepe jõustus tagasiulatuvalt alates 01.01.2011 (I kd tl 189-190); 8) hageja ja kostja sõlmisid 01.08.2011 teenuslepingu 1 lisa 2, millega täiendati kokkulepet punktidega 5.5.4 ja 5.5.5 ning muudeti punkti 5.5 alapunktide 5.5.2 ja 5.5.3 sõnastust. Kokkuleppe allkirjastasid 01.11.2011 kostja juhatuse liikmed XXXja XXXning kokkulepe jõustus tagasiulatuvalt alates 01.01.2011 (I kd tl 191-192); 9) XXXoli kostja juhatuse liige 02.02.2006 kuni 08.06.2011. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega. Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) Kas hageja ja kostja vahel sõlmitud 31.01.2011 ja 21.01.2012 kokkulepped on sõlmitud kehtivalt? 2) Kas hageja ja kostja vahel 01.08.2011 sõlmitud kokkuleppe lisa 1 ja lisa 2 olid sõlmitud kehtivalt? 3) Kas hageja ütles teenuslepingu kostjaga üles õiguspäraselt? 4) Kas kostja on õigustatud hageja poolt nõutavate summade osas tegema tasaarvestuse? Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel järgmised lepingud ja nende lisad: 1) 01.11.2010 teenuse osutamise leping, mille lisas A lepiti kokku, et kostja kohustub hagejale tasuma viimase poolt edastatud ja/või lõpetatud telefonivõrguliikluse teeenuse eest 0,21 eurot iga minuti eest alates esimesest minutist, kui igakuine võrguliiklus on 0- 4 000 000 minutit ja 0,22 eurot iga minuti eest alates esimesest minutist, kui igakuine võrguliiklus on üle 4 000 000 minuti. Kostja kohustus lepingu p 5.2 kohaselt arved tasuma 45 päeva jooksul selle kuu lõpust arvates, kui arve kätte saadi. Lepingu allkirjastasid Küprose äriühingu XXXLtd esindaja

(ettevõtte direktor) XXX(I kd tl 71-76) ja AS XXX esindaja, juhatuse liige XXX(I kd tl 11-21, I kd tl 115-122); 2) 31.01.2011 lepiti kokku uues teenuse hinnas ning tasumise korras. Uue kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale alates 01.02.2011 teenuse eest minutis 0,23 eurot ning tasumine pidi toimuma esitatud arvete alusel 30 päeva jooksul selle kuu lõpust arvates kui arve kätte saadi (I kd tl 22-23); 3) 01.08.2011 teenuslepingu muutmise kokkuleppe lisa 1, millega täiendati teenuslepingut punktiga 5.5, mis hakkas kehtima tagasiulatuvalt alates 01.01.2011. Kokkulepe on allkirjastatud seaduslike esindajate XXXja XXX poolt (I kd tl 189-190); 4) 01.08.2011 teenuslepingu muutmise kokkuleppe lisa 2, mis allkirjastati 01.11.2011 ja millega täiendati kokkulepet punktidega 5.5.4 ja 5.5.5 ning muudeti punkti 5.5 alapunktide 5.5.2 ja 5.5.3 sõnastust, mis hakkas kehtima tagasiulatuvalt alates 01.01.2011. Kokkulepe on allkirjastatud seaduslike esindajate XXX ja XXXning XXX poolt (I kd tl 191-192); 5) 21.01.2012 kokkuleppe, mille lisa A kohaselt hakkas alates 01.02.2012 poolte vahel kehtima uus teenushind 0,27 eurot minuti eest alates esimesest minutist ning tasumine pidi toimuma esitatud arvete alusel 30 päeva jooksul selle kuu lõpust arvates kui arve kätte saadi. Kokkuleppe allkirjastasid XXXLtd esindaja (ettevõtte tegevjuht) XXX ja AS XXX esindajad, juhatuse liikmed XXX ja XXX(I kd tl 24-33, I kd tl 123-130). Kohus asub seisukohale, et antud juhul vastab poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise leping oma sisult käsunduslepingule. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega tuleneb kohustus lepingust. Kohus selgitab, et käsundusleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus asub seisukohale, et eelnimetatud lepingud on poolte vahel sõlmitud, nimetatud asjaolu üle vaidlus puudub. Pooled vaidlevad, kas lepingud on sõlmitud kehtivalt. Kostja on esitanud lepingu kehtivusele vastuväite, mille kohaselt puudus XXX ́il 21.01.2012 kokkuleppe allkirjastamisel esindusõigus. TsÜS § 129 lg-le 1, mille kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Esindusõiguseta isik TsÜS § 129 lg 1 tähenduses on isik, kes teeb tehingu teise isiku nimel ega oma kas üleüldse esindusõigust või ületab tehingu tegemisel esindusõiguse piire ehk esindusõiguse ulatust. Kohtu hinnangul ei ole esindusõiguse puudumine antud juhul kostja poolt tõendatud. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt juhul, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 116 lg-s 2 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt eeldatakse majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isiku, kelle tegevuse eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, poolt vastava majandus- ja kutsetegevusega seotud tehingute puhul, et sellised tehingud on tehtud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Nimetatud isikute puhul eeldatakse volituse olemasolu ning kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu eraldi kontrollima. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli 21.01.2012 kokkuleppe allkirjastamisel lisatud XXX nime juurde märge CEO (Chief Executive Officer), mis tähendab tõlgituna tegevdirektorit, seega oli tegemist hageja töötajaga (I kd tl 24-33, 123-130, 207). Seega kehtib TsÜS § 116 lg 2 kohaselt eeldus, et

XXX tegi tehingu hageja nimel. Kohus loeb nimetatu (lühend tähisest CEO) TsMS § 231 lg 1 alusel tõendatuks. Lisaks nähtub kohtule, et elektroonilises kirjavahetuses (21.01.2012 kokkuleppe sõlmimise eelsel perioodil) on kirjad korduvalt adresseeritud www.XXX.ee aadressilt XXX nimele (s.h vastusena XXXe-kirjadele), seega ei saanud tegemist olla kostjale tundmatu isikuga (I kd tl 193-196, III kd tl 32, I kd tl 213-214). Kohus nõustub hagejaga, et kostja tuginemine TsÜS § 129-lg 1 ei ole asjakohane, sest TsÜS § 129 eesmärk on kaitsta esindatavat tema nimel esindusõiguseta tehtud tehingu tagajärgede eest. Antud juhul ei ole hageja XXXesindusõigusega seonduvat vaidlustanud, vaid on täitnud Teenuslepingut 2 ning seega ei ole TsÜS § 129 lg 1 antud juhul kohaldatav. Kuivõrd eelpool on kohus asunud seisukohale, et XXX omas esindusõigust, ei saa lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut TsÜS § 129 lg 1 mõttes tühiseks. Kostja on oma vastuväites tuginenud m.h VÕS § 6 lg-le 2. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kostja on seisukohal, et hea usu põhimõtte vastane on tugineda kokkuleppele, mille kehtivuse suhtes ei saanud kostjal kindlust tekkida, sest hageja ei esitanud kokkuleppe allkirjastanud isiku volitusi tõendavat dokumenti mõistliku aja jooksul, kuigi kostja seda korduvalt nõudis. Kohus on seisukohal, et kostja tuginemine VÕS § 6 lg-le 2 ei ole põhjendatud. Eeltoodult on kohus selgitanud TsÜS § 129 lg-s 1 koosmõjus TsÜS § 116 lg-s 2 sätestatud XXX ́i esindusõiguse olemasolu vaidlusaluse 21.01.2012 kokkuleppe sõlmimisel, seega ei saa olla tegemist VÕS § 6 lg 2 sätestatu kohaldamise olukorraga. Kohtu hinnangul on hageja 21.01.2012 kokkuleppe sõlmimisel täitnud VÕS § 6 lg 1 sätestatud kohustust käituda hea usu põhimõttest lähtuvalt. Heas usus käitumisena võib eelkõige mõista isiku tegevuse kooskõla seaduses sätestatuga, sest tegemist on reeglitega mille alusel saab poole käitumisele anda hinnangu. ÄS § 315 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja juhatuse liikmetel oli juhindudes ÄS § 315 lg-st 1 sätestatust võimalik kahtluse korral jätta vaidlusalune leping allkirjastamata, kuid kostjad on siiski antud juhul eelistanud kokkuleppe sõlmida. Kohus viitab siinjuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-6703, milles märgitu kohaselt juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et juhatuse liikme kohustuseks on käituda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, mis kehtib ka kostja juhatuse liikmete suhtes s.t ei tohi võtte põhjendamatuid riske, otsuste vastuvõtmiseks peab olema piisavalt informeeritud ning hoolas (vt 3-2-1-41-03). Kostja on seisukohal, et XXXpoolt kostja nimel XXXLtd’ga sõlmitud lepingud on ÄS § 307 lõike 3 alusel tühised. ÄS § 307 lg 3 kohaselt on aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud kohtule tõendeid, mille kohaselt on nii hageja kui ka kostja varasem juhatuse liige XXXseotud kostjale juhtimisteenust osutanud XXXOÜ-ga (I kd tl 253-259; 274-300). Kostja on seisukohal, et XXXtegutses pikema aja jooksul kostja huvisid kahjustavalt (sõlmis eelistatult lepinguid hagejaga kostja usaldust kuritarvitades ja kostjale ebasoodsatel tingimustel) ning hagejaks oleva äriühingu majandustegevus on üles ehitatud kostja rahaliste vahendite abil ja kostjat ära kasutades. Kostja arvamuse kohaselt oli äriühingu asutamise peamiseks eesmärgiks kostja arvelt rikastumine, kasutades ära kostja juhatuse liikmete usaldust XXXning kostjale juhtimisteenust osutanud XXXOÜ suhtes. Kostja on esitanud XXXsuhtes kuriteokaebuse usalduse kuritarvitamise süüdistuses, kuid Riigiprokuratuuri 10.12.2012 määrusest nähtuvalt on keeldutud kriminaalasja algatamisest (I kd tl 260-273, II kd tl 153-163). Kostja selgituste kohaselt tegutses XXXkostja juhatuse liikmena perioodil 2. veebruar 2006 kuni 8. juuni 2011. Lisaks on XXXalates 5. juunist 2000 olnud XXXOÜ osanik ja juhatuse liige. XXXOÜ osutas kostjale 01.01.2003 sõlmitud koostöölepingu alusel juhtimisteenust (I kd tl 253-259). XXXinitsiatiivil sõlmiti

kostja ning hageja vahel 01.11.2010 teenuse osutamise leping (I kd tl 11-21, I kd tl 115-122), 31.01.2011 selle muutmise kokkulepe (I kd tl 22-23) ning teenuse osutamise lepingu muutmise 01.08.2011 kokkulepe, millega täiendati teenuslepingut punktiga 5.5. Kokkulepe jõustus tagasiulatuvalt alates 01.01.2011 (I kd tl 189-190). Seoses koostöölepingu täitmisega oli XXXOÜ-l juurdepääs kõikidele kostja tehnilistele seadmetele ja kostja äritegevust puudutavale konfidentsiaalsele dokumentatsioonile (I kd tl 258). Kostja on seisukohal, et hageja seotust XXXja XXXOÜ-ga kinnitavad järgmised faktilised asjaolud: 1) XXXOÜ poolt 1. juunil 2012 kostja vastu esitatud hagis (tsiviilasi nr 2-12-21695) esindab nii XXXOÜ-d kui ka hagejat advokaadibüroo Sorainen AS (I kd tl 274-281); 2) Läti äriühingu XXX asutamislepingu on sõlminud hageja esindaja XXXja äriühing nimega XXXesindaja XXX. XXXon XXXOÜ töötaja (I kd tl 284-286). XXXOÜ töötaja poolt hageja nimel asutamislepingu sõlmimine näitab, et XXXOÜ, selle juhatuse liige XXXja hageja on omavahel seotud isikud (I kd tl 282286); 3) 16. novembri 2010 e-kiri XXXOÜ juhatuse liikmele XXX, milles kostja raamatupidaja küsis XXXOÜ juhatuse liikmelt XXX, kuidas on „XXX“ 3 344107_v2 märkega arve tekkinud ning kuidas selgitada Maksu- ja Tolliametile XXXOÜ-le „XXX“ teenuse eest tasutud summat (I kd tl 287-289). Märksõnaga „XXX“ tähistati XXXOÜ poolt kostjale väidetavalt osutatud kõneliikluse vahendusteenust (I kd tl 290-297); 4) XXXOÜ juhatuse liikme XXX2. detsembri 2010 e-kiri kostja raamatupidajale, millega teavitatakse kostjat, et „XXX teenuse“ eest kostjale esitatud oktoobrikuu arve „kirjutatakse ümber“ hageja nimele (I kd tl 298-299); 5) Väljavõte Küprose äriregistrist hageja kohta millest nähtub, et XXXLtd on asutatud 20. septembril 2010 ehk ajal, mil kostja oli hakanud kahtlustama, miks XXXOÜ väljastab talle „XXX“ märksõna kandvaid arveid (I kd tl 300). Kohus on seisukohal, et kostja esitatud tõendid ei ole antud juhul asjakohased. ÄS § 307 lg 3 alusel tühisuse tuvastamiseks peaks kohtule esitatud tõenditest nähtuma, et tegemist on aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehinguga, sama paragrahvi teise lause kohaselt ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kohus ei nõustu kostjaga, et vaidlusalused kokkulepped tuleb lugeda sõlmituks XXXendaga. Kohtu hinnangul on tõendatud, et XXX, kes tegutses 02.02.2006 kuni 08.06.2011 kostja juhatuse liikmena ei ole olnud hageja asutajaks ega juhatuse liikmeks (I kd tl 71-76). Asjaolu, et XXX oli XXXOÜ juhatuse liikmeks pidi kostjale olema teada, kuna tegemist on Eesti Vabariigis avalikust Äriregistri andmebaasist kättesaadava informatsiooniga. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja viited m.h ka XXXvõimalikule seotusele Läti äriühinguga XXX (II kd tl 77-82). Kohus märgib, et tegemist on ilmselt kommunikatsiooniturul tegutsevate piiratud ettevõtete ringiga, millistel juhtudel ei ole välistatud tegutsevate ettevõtete omavaheline seotus koostöö vms eesmärgil. Kuigi kostja leiab, et seosed näitavad üheselt ega jäta mõistlikult objektiivsele isikule kahtlust, et hageja, XXXning XXXOÜ on sama või seotud isikud ja tegutsevad kooskõlastatult ei ole antud tsiviilasjas esitatud tõendite pinnalt järeldada, et vaidlusaluste lepingute puhul oleks tegemist ÄS § 307 lg 3 kohaselt aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehinguga. Tõendamata on ka faktilised asjaolud, mille kohaselt oleks XXXolnud pikema aja jooksul tegutsenud kostja huvisid kahjustavalt (sõlminud eelistatult lepinguid hagejaga kostja usaldust kuritarvitades ja kostjale ebasoodsatel tingimustel; sarnasele seisukohale on asunud ka Riigiprokuratuur II kd tl 153-163) või, et hagejaks olev äriühing on XXXseotud isik, mille majandustegevus on üles ehitatud kostja rahaliste vahendite abil ja kostjat ära kasutades. Lisaks nähtub kohtule, et hageja ja kostja vahel toimunud vahekohtumenetluses on kostja loobunud tuginemast ÄS § 307 tehingu kehtetuse alusele (II kd tl 164-165). Kohus asub esitatud tõendite pinnalt seisukohale, et 01. novembri 2010 kokkulepet muudeti 31.01.2011 kokkuleppega tulenevalt turusituatsioonist ja kostja huve järgides. Kostja poolt vastuväites esitatu, mille kohaselt kokkulepe sõlmiti XXX aadressilt 31. jaanuaril 2011 saadetud ettepaneku põhjal samal päeval (I kd tl 22-23) ei ole samuti kohtu hinnangul ÄS § 307 lg 3 kohaselt kokkuleppe tühisuse aluseks olevaks asjaoluks. Pigem on XXXtegutsenud oma ülesannetes operatiivselt vastavalt turusituatsiooni muutustele.

21.01.2012 sõlmitud hinnakokkuleppe (lisa A 0,27 eurot minutis) on allkirjastanud kostja juhatuse liikmed XXX ja XXX. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg ning lg 3 kohaselt on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohus juhindub tehingu teinud isikute TsÜS § 68 kohase tahte väljaselgitamisel tehinguga seotud asjaoludest. ÄS § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi, seega sõlmisid juhatuse liikmed 21.02.2012 kokkuleppe oma majandus- ja kutsetegevuses järgides m.h ÄS § 315 lg-s 1 sätestatut. Kohus ei nõustu kostjaga, et vaidlusalustes hinnakokkulepetes on väljutud aktsiaseltsi igapäevasest majandustegevusest. Hinnaerinevus tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtuvalt ( II kd tl 12-13, 43-76) ei ole muutunud olulises suuruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul on hagejal tekkinud TsÜS 68 lg 2 selgesõnalise kokkuleppe sõlmimisega seoses õiguspärane ootus lepingu kehtivusele, lisaks on kostja TsÜS § 68 lg 3 kohaselt asunud 2011 sõlmitud kokkuleppeid täitma (vaidluse all on üksnes üks arve 2011 augustist). Lisaks nähtub kohtule, et vaatamata asjaolule, mille kohaselt oli kostjal tekkinud juhatuse liikme XXXtegevuse suhtes kahtlusi, võimaldati XXXl jätkuvalt tegutseda juhatuse liikmena, lisaks allkirjastati jätkuvalt hagejaga kokkuleppeid teenuse osutamiseks (s.t ka peale XXXjuhatuse liikme esindusõiguse lõppemist). Lepingu tühisusele on kostja hakanud tuginema alles peale hagejapoolset lepingu ülesütlemisavalduse esitamist. Kohus juhib kostja tähelepanu, et tehingu tõlgendamisel arvestab kohus TsÜS § 108 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. Viimatinimetatud sättest tuleneb ka keeld tõlgendada tehingut viisil, mis oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Poolte vahel on vaidlus m.h ka 01.08.2011 teenuslepingu muutmise kokkuleppe lisa 1 kehtivuse osas, millega täiendati teenuslepingut punktiga 5.5 (hakkas kehtima tagasiulatuvalt alates 01.01.2011). Kokkuleppe lisa 1 on allkirjastatud seaduslike esindajate XXX ja XXX poolt (I kd tl 189-190). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli XXX kostja juhatuse liige kuni 08.06.2011. Kostja kinnitusel puudus XXX kostja esindusõigus kokkulepet sõlmides. Kohus märgib, et XXX esindusõiguse kohta 01.08.2011 kokkuleppe sõlmimisel puuduvad tsiviilasjas tõendid. Samas on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt 01.08.2011 sõlmitud ka teine kokkulepe, (teenuslepingu muutmise kokkuleppe lisa 2), mis allkirjastati 01.11.2011 ja millega täiendati teenuslepingut punktidega 5.5.4 ja 5.5.5 ning muudeti punkti 5.5 alapunktide 5.5.2 ja 5.5.3 sõnastust, mis hakkas samuti kehtima tagasiulatuvalt alates 01.01.2011. Nimetatud kokkuleppe on allkirjastanud poolte seaduslikud esindajad XXX ja XXX ning XXX poolt (I kd tl 191-192). Kohtule nähtuvalt sisaldub lisas 2 valdavalt m.h lisas 1 sätestatu, seega käesoleva vaidluse seisukohalt (vaatamata asjaolule, et XXX on kokkuleppe sõlminud TsÜS § 129 lg 1 kohaselt esindusõiguseta) ei oma nimetatud faktiline asjaolu tähendust vaidluse lahendamise aspektist, kuna kokkuleppe lisa 2 on sõlmitud kehtivalt ja kuulub täitmisele. Nimetatud asjaolu ei muuda ka selle hilisem 01.11.2011 allkirjastamine XXX ning XXX poolt (I kd tl 193-194). Kohus, analüüsides tsiviilasjas esitatud tõendeid on asunud seisukohale, et antud juhul olid pooled vabad otsustama, kas ja kellega ning millise sisuga leping sõlmida. Kuigi kostja väitel on kokkulepetest kehtiv üksnes 1. novembril 2010 sõlmitud kokkulepe (IV kd tl 7 p 2.3) ei nähtu kohtule ei hageja poolt väidetud ÄS § 307 lg 3 tühisuse ega ka muid võimalikke kokkulepete tühisuse aluseid. Lisaks märgib kohus, et juhul, kui juhatuse liige on oma tegevusega tekitanud ettevõttele kahju on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue ÄS § 315 lg 2 alusel, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja vastuväited tuginevad ebaõiglasele teenushinnale, mis kostja hinnangul ei ole kooskõlas turuhinnaga. Kohus on seisukohal, et tegemist on juhatuse liikme vastutusalasse jäävate

nõuetega, mis ei kuulu lahendamisele käesoleva tsiviilprotsessi raames (antud hagi on esitatud XXXLtd poolt XXX AS vastu võlgnevuse nõudes). VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus on antud tsiviilasjas esitatud tõendite alusel tuvastanud, et lepingu p 2.1 kohaselt oli hageja kohustuseks edastada telefonivõrguliiklust, mis on edastatud talle kostja poolt, eesmärgiga lõpetada nimetatud liiklus kokkulepitud lõpp-punktides. Lepingu p 5.1 kohaselt kohustus hageja esitama kostjale kalendrikuupõhiselt arve, millele on märgitud vähemalt järgmised andmed: vahemik iga lõpp-punkti kohta- vastaval teenuse osutamise kuul vastu võetud ja lõpetatud minutite arvu vahesumma ja vastaval teenuse osutamise kuul vastu võetud ja lõpetatud minutite arv kokku ning vastava teenuse osutamise kuu eest partnerile tasumisele kuuluvad tasud kokku. Lepingu p 5.2 kohaselt kohustus kostja tasuma makse hagejale 30 päeva jooksul selle kuu lõpust arvates, kui arve kätte saadi. Lisaks tulenesid pooltele kohustused lepingu lisaks olevatest kokkuleppest, millega täiendati teenuslepingut punktidega 5.5.4 ja 5.5.5 ning muudeti punkti 5.5 alapunktide 5.5.2 ja 5.5.3 sõnastust. Kokkulepe jõustus tagasiulatuvalt alates 01.01.2011 (I kd tl 191-192). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja täitnud omapoolsed kohustused, kostja on jätnud lepingust tuleneva maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. Kostjal on tasumata järgmised arved: 1) 01.08.2011 arve nr 2011-08-01 (I kd tl 197); 2) 01.02.2012 arve nr 2012-02-01 (I kd tl 34); 3) 20.02.2012 arve nr 2012-02-11 (I kd tl 35); 4) 27.02.2012 arve nr 2012-02-12 (I kd tl 36); 5) 29.02.2012 arve nr 2012-02-13 (I kd tl 37); 6) 01.03.2012 arve nr 2012-03-01 (I kd tl 38). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist kestvuslepinguga. Teenuse osutamise lepingu kui kestvuslepingu ülesütlemisele kohaldub üldiselt VÕS § 195. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg 2 kohaselt juhul, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Ülesütlemine on kujundusõigus, mis on teostatav ühepoolse tahteavaldusega, kui ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 3.2 kohaselt võib kumbki pool lepingu lõpetada ühepoolselt, esialgse tähtaja lõppedes või seejärel iga pikenenud kuu lõpus, teatades sellest teisele poolele 30 päeva kirjalikult ette. Hageja ütles lepingu üles 28.02.2012 kostja poolt arvete õigeaegse tasumisega hilinemise ja tasumata jätmise tõttu 30-päevast etteteatamistähtaega järgides. Hageja luges lepingu üles öelduks alates 30.03.2012 (I kd tl 39-40). Kostja teatas samuti hagejale 28.02.2012, et hageja ja kostja vahel 01.11.2010 ja 01.02.2012 sõlmitud lepingud ning muutmise kokkulepped on tühised alates nende allkirjastamisest (I kd tl 41-43). Hageja vastas kostja kirjale 29.02.2012, milles teavitas kostjat, et ei aktsepteeri kostja 28.02.2012 seisukohti lepingute tühisuse osas ning ühtlasi selgitas, et lepingu saab lõpetada

ainult 30-päevase kirjaliku etteteatamisega või varem, kui mõlemad pooled on selles kirjalikult kokku leppinud ja kõik finantsküsimused on lahendatud (I kd tl 44-45). Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kostja poolt hagejale 28.02.2012 esitatud teadet käsitleda lepingu ülesütlemisavaldusena. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Samas nähtub esitatud tõenditest, et hageja on esitanud 28.02.2012 omapoolse ülesütlemisavalduse kell 10.02 (I kd tl 39) ja kostja on ülesütlemisavalduse esitanud kell 12.16 (I kd tl 41), seega on hageja esitanud ülesütlemisavalduse ajaliselt varem, mistõttu tuleb ta kohtu hinnangul ülesütlemisavalduse esitajaks lugeda. Kostja ei ole ülesütlemisavalduse kättesaamise osas vastuväiteid esitanud, seega kohus loeb ülesütlemisavalduse TsÜS § 69 lg 2 kostja poolt kättesaaduks. Kostja on esitanud vastuväite, millest nähtuvalt on asunud seisukohale, et hagejal puudus õigus lepingu ülesütlemiseks, kuna lepingu ülesütlemise ajaks ei olnud esitatud arved veel muutunud sissenõutavaks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud nõude m.h tasumata arve nr 2011-08-01 ajavahemikul 01.07.2011 kuni 31.07.2011 osutatud teenuse eest, mis oli lepingu ülesütlemise aja seisuga muutunud sissenõutavaks. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on täidetud nii lepingu ülesütlemise formaalsed tingimused kui ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus käsunduslepingu ülesöelduks. Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu järgmistest arvetest tulenevad nõuded: 1) 01.08.2011 arve nr 2011-08-01 ajavahemikul 01.07.2011 kuni 31.07.2011 osutatud teenuse eest summas 322 531,75 eurot (I kd tl 197) maksetähtajaga 30.09.2011. Kostja on nimetatud arvest tasunud 31.08.2011 283 657,91 eurot (I kd tl 199) ja 20.01.2012 18 625,51 eurot (I kd tl 200), kokku 302 283,42 eurot; 2) 01.02.2012 arve nr 2012-02-01 ajavahemikul 01.01.2012 kuni 31.01.2012 osutatud teenuse eest summas 73 784,22 eurot maksetähtajaga 30.03.2012 (I kd tl 34); 3) 20.02.2012 arve nr 2012-02-11 ajavahemikul 13.02.2012 kuni 19.02.2012 osutatud teenuse eest summas 28 785,93 eurot maksetähtajaga 30.03.2012 (I kd tl 35); 4) 27.02.2012 arve nr 2012-02-12 ajavahemikul 20.02.2012 kuni 26.02.2012 osutatud teenuse eest summas 15 245,71 eurot maksetähtajaga 30.03.2012 (I kd tl 36); 5) 29.02.2012 arve nr 2012-02-13 ajavahemikul 27.02.2012 kuni 29.02.2012 osutatud teenuse eest summas 5441,64 eurot maksetähtajaga 30.03.2012 (I kd tl 37); 6) 01.03.2012 arve nr 2012-03-01 ajavahemikul 01.02.2012 kuni 29.02.2012 osutatud teenuse eest summas 72 940,62 eurot maksetähtajaga 30.04.2012(I kd tl 38). Kokku jäi kostjal teenuste eest tasumata 216 446,45 eurot. Hageja on kohtule nähtuvalt tasaarvestanud nimetatud summa 10 209,19 euroga. Tasaarvestus toimus järgnevalt: hageja esitas kostjale 20.09.2011 kreeditarve nr 2011-09-05 summas 10 209,19 eurot alusel (I kd tl 202, 306-307). Kreeditarve aluseks olid fraud traffic kõned, mille eest tasumisel lähtuti 01.08.2011 teenuslepingus kokkulepitud proportsioonidest – kostja 70% ja hageja 30% (I kd tl

191-192). Hageja ei olnud kuni 11.10.2012 nõude täiendamiseni kreeditarve osas kostjaga tavapärast tasaarvestust teostanud. Seetõttu tasaarvestas hageja täiendava nõude summaga 10 209,19 eurot kooskõlas VÕS § 197 lg-ga 2 21.09.2011 seisuga. Hageja nõue kostja vastu on kokku 206 237,26 eurot, millele lisandub viivis. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt selgitab, et hageja on 2012. aasta veebruarikuu arved väljastanud vastavalt ebaõigele tasumäärale ning nõuab osutatud teenuste eest tasumist alusetult suuremas summas. Kostja selgitustest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on XXXOÜ poolt kostjale 2. märtsil 2012 saadetud e-kirjast nähtuvalt hageja 2012. aasta veebruarikuus termineerinud kostja edastatud kõneliiklust kokku 810 451,29 minutit (I kd tl 142-143). Võttes aluseks 21.01.2012 sõlmitud kokkuleppe lisa A tasumäära 0,27 eur/min, on hageja esitanud veebruarikuus osutatud teenuste eest kostjale arveid summas 218 821,85 eurot (810 451,29*0,27=218 821,85). Sellest 122 413,90 euro tasumist nõuab hageja antud tsiviilasjas (96 407,95 eurot on kostja varasemalt juba tasunud – I kd tl 144-147). Lähtudes aga tariifimäärast 0,23 eur/min, on veebruarikuus osutatud teenuste eest tasumisele kuuluvaks summaks 186 403,79 eurot (810 451,29*0,23=186 403,79). Seega on kostja asunud seisukohale, et hageja nõuab veebruarikuus osutatud teenuste eest 32 418,06 eurot alusetult rohkem: (218 821,85 - 96 407,95) – (186 403,79 - 96 407,95) = 32 418,06 eurot. Kostja nõustub hagejale tasuma osutatud teenuse eest tariifimääraga 0,23 eur/min. Kohus on eelpool asunud seisukohale, et 31.01.2011 kokkulepe osutatava teenuse hinna suuruse muutmiseks on kehtiv, seega tuleb 01.08.2011 arvele nr 2011-08-01 ajavahemikul 01.07.2011 kuni 31.07.2011 osutatud teenuse eest kohaldada 2011 sõlmitud kokkuleppest tulenevat hinda s.o 0,23 eurot minuti eest. 01.02.2012 arve nr 2012-02-01 ajavahemikul 01.01.2012 kuni 31.01.2012; 20.02.2012 arve nr 2012-02-11 ajavahemikul 13.02.2012 kuni 19.02.2012; 27.02.2012 arve nr 2012-02-12 ajavahemikul 20.02.2012 kuni 26.02.2012; 29.02.2012 arve nr 2012-02-13 ajavahemikul 27.02.2012 kuni 29.02.2012 osutatud teenuse eest summas 5441,64 eurot maksetähtajaga 30.03.2012 (I kd tl 37) ning 01.03.2012 arve nr 201203-01 ajavahemikul 01.02.2012 kuni 29.02.2012 osutatud teenuse eest tasumisel tuleb juhinduda 21.01.2012 sõlmitud kokkuleppe lisa-st A tulenevat hinda s.o 0,27 eurot minuti eest. Tegemist on poolte vahel majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutega, kohtule nähtub selge kokkulepe lepingutingimustes (s.h lepingu eseme ja hinna osas). Kohus märgib, et hinna määramine saaks vaidlusaluseks asjaoluks olla juhul, kui pooled ei oleks hinda lepingus määranud. Kohus on seisukohal, et tulenevalt osapoolte vahel sõlmitud kokkulepetest hinna muutmise osas on kostja viited teenuse eest tasutavale turuhinnale põhjendamatud, kostja vastuväide makstava teenushinna suuruse kohta tuleb seega jätta rahuldamata. Lisaks on kostja esitanud vastuväite, mille kohaselt on ta teostanud hageja nõudega tasaarvestuse lähtudes lepingu p 5.5 - kui kostja äripartnerid jätavad talle kõneliikluse eest tasumata (ning see pole seotud kostja tegevuse või tegevusetusega), ei pea kostja vastava kõneliikluse eest hagejale tasuma. Viidatud säte seondub telekommunikatsiooniäris levinud fraud traffic kõneliiklusega. Fraud traffic kõneliiklus tähendab mistahes petturlikku kõneliiklust, mille eest jäetakse ühele telekommunikatsiooni võrguahela operaatorile tasumata (nt häkkerite poolt algatatud kõneliiklus). Kostja selgitustest nähtuvalt on telekommunikatsiooniäris levinud praktika kohaselt kommunikatsioonivõrkude operaatoritel reeglina õigus jätta oma äripartneritele fraud traffic kõneliikluse eest tasumata. Kui vastava kõneliikluse eest juba ollakse tasunud kõneliikluse vastuvõtnud äripartnerile, tekib õigus nõuda tasutud summas kreeditarve väljastamist. Info, et teatud kõneliikluse näol oli tegemist fraud traffic kõneliiklusega, selgubki reeglina hiljem, st pärast seda, kui vastava kõneliikluse eest ollakse äripartnerile juba tasunud. Ülaltoodud skeem seoses fraud traffic kõnedega ning nendega seoses väljastavate kreeditarvetega toimis ka kostja ning tema äripartnerite vahelises praktikas. Nii on kostja äripartnerid teavitanud kostjat 2011 aprillis, mais, juunis, augustis ja detsembris ning 2012 veebruaris aset leidnud fraud traffic kõneliiklusest. Kostja pidi seoses

nimetatud kuudel aset leidnud fraud traffic kõneliiklusega väljastama oma äripartneritele järgmised kreeditarved: − 27. septembril 2011 väljastas kostja oma äripartnerile XXX kreeditarve nr 42709 summas 27 663,60 eurot (I kd tl 148-151) 2011 aprill ja mai toimunud fraud traffic kõneliikluse eest; − 1. märtsil 2012 väljastas kostja XXXkreeditarve nr 9071 summas 24 071,10 eurot (I kd tl 152-158), 2011 juunis toimunud fraud traffic kõneliikluse eest; − 20. jaanuaril 2012 väljastas kostja oma äripartnerile XXXkreeditarve nr 65203 summas 17 551,14 eurot (I kd tl 159-164), 2011 augustis toimunud fraud traffic kõneliikluse eest; − 1. märtsil 2012 on kostja väljastanud XXXkreeditarve nr 9066 summas 3488,04 eurot (I kd tl 165-168), 2011 detsembris toimunud fraud traffic kõneliikluse eest; − 18. mail 2012 on kostja väljastanud XXXkreeditarve nr 18016 summas 17 804,48 eurot ( I kd tl 169-173), 2012 veebruaris toimunud fraud traffic kõneliikluse eest. − 19. detsembril 2011 edastas kostja e-kirja teel XXXkreeditarve nr 58974 summas 26 533,24 eurot (I kd tl 222-227), 2011 juulis toimunud fraud traffic kõneliikluse eest. Kostja on hagejale tasunud kõik hageja poolt esitatud arved 2011. aprilli, mai, juuni, augusti ja detsembrikuus osutatud teenuste eest. Kostja pole kreeditarvetega seonduvaid summasid hagejale makstud tasust maha arvanud, kuigi ta ei pidanud fraud traffic kõneliikluse eest vastavalt teenuslepingu punktile 5.5 hagejale tasuma. Kostja on seisukohal, et fraud traffic kõneliikluse esinemisel on tekkinud antud juhul alusetu rikastumise olukord, kus 1. novembri 2010 kokkulepe punkti 5.4 alusel langes ära kohustus tasuda hagejale teatud kõneliikluse eest. Fraud traffic kõneliikluse tagajärjel tekkinud nõuete tagajärjel on kostjal hageja vastu vastunõudeid 164 037,31 euro ulatuses. Kostja on selle summa hageja poolt hagis nõutava summaga tasaarvestanud. Kostja leiab, et kuivõrd hageja nõue on tasaarvestatud, ei saa hagi rahuldada. Hageja arvamuse kohaselt ei ole tasaarvestuse teostamisel kostja poolt õiguslikku alust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja juhatuse liikmed XXXja XXX 01.11.2012 allkirjastanud 01.08.2011 teenuslepingu lisa 2 (I kd tl 191-192). Kokkuleppe p 5.5 kohaselt alates 01.01.2011 käsitletakse transiidikandjate, kellelt kostja saab hagejale kasutamiseks antud erimääraga numbritele tuleva liikluse, tagasimaksejuhtumeid järgmiste põhimõtete alusel: p 5.5.1 kriminaalse päritoluga juhtumite puhul tingimusel, et nendest teatakse kuue (6) kuu jooksul pärast toimumist, lähtutakse teenuslepingu 1 punktist 5.4; lepingu p 5.5.2 kohaselt juhtumid, mille puhul ei ole tõendeid kriminaalsest päritolust ja juhtumeid, millest teatatakse hiljem kui kuus (6) kuud, lähtuvad pooled valemist – 70% kahjust kannab kostja ja 30% hageja, kusjuures kahju arvestamise aluseks on 0,21 eurot minuti eest. Kuigi kostja vastuväidete kohaselt ei sisalda ükski äripartneriga sõlmitud leping lisa 2 p 5.5.2 sätestatud tingimust (II kd tl 44-56, 59-69) on kohus seisukohal, et antud juhul kohustub kostja fraud traffic kõneliiklusest tuleneva tasaarvestuse teostamisel juhinduma 01.08.2011 teenuslepingu lisa-st 2 (I kd tl 191-192) VÕS § 8 lg-st 2 tulenevalt. Seega kohustus kostja juhinduma kokkuleppe p 5.5.2 märgitud valemist, mille kohaselt 70% kahjust kannab kostja ja 30% hageja. Hageja on kohtule tõendina kostja raamatupidaja e-kirja, millest nähtuvalt on kostja praktikas lähtunud vaidlusalusest 70/30 kahju jagamise valemist (I kd tl 204). VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: p 1 lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; p 3 lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ja p 6 kohaselt lepingupooltevahelist praktikat. Kohtu hinnangul võib esitatud tõendi põhjal (I kd tl 204) järeldada kostja tahet lähtuda p 5.5.2 valemist – 70% kahjust kannab kostja ja 30% hageja. VÕS § 29 lg 3 kohaselt juhul, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi

teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kohtu hinnangul tuleb antud juhul lähtuda VÕS § 29 lg-s 3 sätestatust, seega loeb kohus, et kostja kohustub juhinduma teenuslepingu lisa 2 p 5.5.2 sätestatud valemist. Lisaks nähtub kohtule, et kostja poolt viidatud fraud traffic kõneliiklused 2011. aasta aprillis ja mais on hageja ja kostja vahel juba tasaarvestatud 29.07.2011 summas 37 024,44 eurot. Kohtule nähtuvalt on ka kostja ise tunnistanud 37 024,44 euro tasaarvestuse teostamist (I kd tl 174-176). Kostja on vastuses toonud tasaarvestuse vastuväitena esile m.h 2011 juunis, augustis ja detsembris ning 2012 veebruaris aset leidnud fraud traffic kõneliiklused, mis kestsid vastavalt 80 237 minutit, 58 503 minutit, 11 626 minutit ja 54 783 minutit. Nimetatud kõnede osas on kostja esitanud kreeditarved – 01.03.2012 kreeditarve nr 9071 XXXS.A-le, 20.01.2012 kreeditarve nr 65203 XXX, 01.03.2012 kreeditarve nr 9066 XXXja 18.05.2012 kreeditarve nr 18016 XXX(I kd tl 153-173). Hageja on oma vastuses selgitanud, et ei olnud kuni kostja vastuse esitamiseni hageja eelnimetatud ulatuses ja ajal toimunud fraud traffic kõneliiklusest ega kreeditarvete esitamisest teadlik. Kohtule nähtuvalt on kostja esitanud kohtule üksnes kreeditarved. Kohus nõustub hagejaga, et kreeditarved ega ka pooltevahelised e-kirjad ei tõenda tasaarvestuste reaalset teostamist. VÕS § 197 lg 1 kohaselt juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab hageja esitada kostja tasaarvestusavaldusele vastuväiteid, seega ei saa kostja VÕS § 200 lg 4 kohaselt omapoolseid nõudeid tasaarvestada. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja põhinõue 206 237,26 eurot. Hageja on esitanud viivisenõude summas 14 441,38 eurot. Hageja on viivisenõude arvestamisel lähtunud VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 sätestatud viivise määrast. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja poolt nõutav viivisemäär on seadusandja poolt kehtestatud eesmärgiga kaitsta võlausaldajate huve juhul, kui võlgnik jätab täitmata nõuetekohaselt oma kohustused. Antud juhul on kostja rikkunud maksekohustust. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on viivisenõude aluseks olevad arvandmed õiged ja viivisearvestus korrektne (III kd tl 28-29). Kohus asub seisukohale, et sissenõutavaks muutunud viivis summas 14 441,38 eurot seisuga 12.06.2013 ja jätkuv viivis TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus XXXLtd hagi XXX AS vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 220 678,64 eurot ning TsMS § 367 alusel viivise protsendina

põhinõudelt (206 237,26 EUR) alates 13.06.2013 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas). Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, seega on hagi hind 206 237,26 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.