1.Jätta rahuldamata hageja taotlus asja arutamiseks kohtuistungil.
2.Jätta rahuldamata kostja taotlus nõuda hagejalt välja täitmisavaldus koos täitedokumendiga, mis oli esitatud kohtutäiturile Elin Villipus, mille alusel ühines hageja AS Danske Bank poolt 08.05.2012 algatatud täitemenetlusega XXX vastu ning kohtutäitur Elin Villipus poolt läbiviidud täitemenetluse lõpetamise dokument, milles on märgitud tulemi jaotamine.
3.Rahuldada hagi. Mõista Osaühingult XXX Korteriühistu XXX kasuks välja kokku 2653.85 eurot (kaks tuhat kuussada viiskümmend kolm eurot ja kaheksakümmend viis senti), sealhulgas põhivõlgnevus summas 1558.85 eurot (üks tuhat viissada viiskümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend viis senti) ja viivis summas 1095 (üks tuhat üheksakümmend viis) eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja Osaühingu XXX kanda. Mõista Osaühingult XXX Korteriühistu XXX kasuks välja tasutud riigilõiv summas 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas 17.04.2013. a kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 2 653,85 eurot, millest 1 558,85 eurot on põhivõlgnevus ja 1 095 eurot on viivised. Hageja nõude moodustavad algse hagi kohaselt tasumata kommunaalmaksed alates 01.03.2010.a. kuni 01.04.2013.a. Nimetatud võlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud väljastatud arved.
2.Hageja palub nimetatud summa välja mõista tuginedes KÜS § 7 lg 3 alusel, mille kohaselt on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt omandas kostja OÜ XXX korteriomandi nr XXX asukohaga XXX, 25.10.2012.a. toimunud enampakkumise tulemusena. Kinnistusraamatu andmetele tuginedes on kostja Tallinnas, XXX asuva korteriomandi nr XXX (eluruum, üldpinnaga 16,2 m2) omanik alates 07.11.2012.a. Kanne kinnistusraamatusse on tehtud 26.10.2012.a. kohtutäituri avalduse ja 25.10.2012. enampakkumise akti alusel (vt hagi Lisa 3).
3.Kuivõrd kostja omandas korteriomandi nr XXX asukohaga XXX, Tallinnas enampakkumise tulemusena, siis oli kostja teadlik, et ta omandab korteri, mille eest on eelmine korteriomandi nr XXX omanik XXXjätnud tasumata talle osutatud või vahendatud teenuste eest ning kommunaalmaksed, alates 01.03.2010.a. Märgitu nähtub ka hageja arvetest ja raamatupidamise väljavõttest perioodil 01.03.2010 – 01.04.2013.a. (vt hagi Lisa 1, lk 1-36 ja hagi Lisa 2, lk 1-6). Tallinnas, XXX elamu haldamisega tegeleb hageja (KÜ XXX), alates 15.11.2007.a. (vt hagi Lisa 5) ja seega korraldavad korteriomanikud kaasomandi esemega seotud õigussuhteid korteriühistuseaduse järgi korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates.
4.Vastavalt korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 7 lg 3 on korteriomandi omandaja kohustatud tasuma korteriühistule (edaspidi nimetatud KÜ-le) korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kinnistusraamatu kohaselt sai kostja omanikuks 07.11.2012.a. ning samast ajast on ta ka KÜS § 5 lg-te 1 ja 2 alusel KÜ liige (vt hagi Lisa 5). Hageja poolt käesolevaga nõutav põhivõlg 1558.85 eurot ja viivised tasumisega viivitamise eest korteriühistu ees tekkis enne kostjale omandi üleminekut. Kostja on kohustatud tasuma enne korteriomandi omandamist tekkinud korteriomandiga seotud võlgnevuse KÜS § 7 lg 3 alusel. KÜS § 51 KÜ olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad KÜ liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Korteriomandi nr 151, asukohaga XXX, Tallinnas
omanikuna ja KÜ liikmena tuleb kostjal tasuda KÜS § 7 lg 3 alusel eelmise omaniku (XXX) poolt tasumata majandamiskulud ja muud maksed, mis olid tasumata jäänud enampakkumise aja seisuga.
5.Kinnistusraamatu andmetele tuginedes on kostja korteriomandi omandajana ühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päev, so. 07.11.2012.a. Seega on kostja ühistu liige alates 07.11.2012 ja ta on kohustatud täitma ühistu liikme kohustusi. Tasumise kohustus tuleneb ka korteriomandiseaduses (edaspidi KOS) § 13 lg 1 sätestatust, millise kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.
6.Kostja kohustus on tasuda enne korteriomandi omandamist tekkinud korteriomandiga seotud võlgnevus, kuivõrd ta on selleks kohustatud KÜS § 7 lg 3 alusel. Viidatud säte loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse (VÕS § 65) ega välista, et tasumata jäetud maksed nõutakse sisse kostjalt kui ka võõrandajalt. Ka Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-148-11 asunud samasugusele seisukohale, et KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st. viidatud sätte alusel võib KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Kõnealuse sätte eesmärgiks ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada KÜ nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. Samas kohtulahendis rõhutab Riigikohus, et KÜ võib nõuda KÜS § 7 lg 3 tulenevalt võlga nii võõrandajalt kui ka omandajalt. VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus ka juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Käsitaval juhtumil soovib hageja (KÜ) nõuda eeltoodud võlgnevust KÜS § 7 lg 3 alusel kostjalt kui korteriomandi omandajalt, kuigi KÜ võis nõuda seisuga 06.11.2012.a. tekkinud võlgnevust ka otse eelmiselt omanikult (XXX), kes oli sellel ajal korteriomandi nr 151 omanik.
Kostja vastuväited
1.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja hinnangul on käesolevas menetluses asjakohased ja olulised järgmised asjaolud: Võlgnevus on tekkinud tasumata kommunaalmaksete eest korteri eest asukohaga XXX , Tallinn, enne kui kostja sai nimetatud korteriomandi omanikuks; Kostja taotleb tasumata kommunaalmaksete väljamõistmist perioodil 01.03.2010. a kuni 01.04.2013.a.; Perioodil 09.02.2004. a kuni 25.10.2013. a oli korteri omanikuks XXX (edaspidi: endine omanik). Perioodil 25.10.2013. a kuni käesoleva ajahetkeni on korteriomanik OÜ XXX (kostja); Kostja omandas korteri avalikul enampakkumisel täitemenetluse käigus.
2.Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et kostja sai korteriomanikuks täitemenetluse käigus, enampakkumise akti alusel ning, et võlgnevus on tekkinud enne kostja omanikuks saamist. Kostja leiab, et kohustused, käesolevas asjas võlgnevus, lähevad üle kinnisasja võõrandamisel. Kinnisasja võõrandamine on aga tehingu poolte vaba tahteavaldus korteriomandi müügiks. AÕS § 119 lg 1 sätestab, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Täitemenetluse puhul ei saa aga rääkida korteri võõrandamisest, kuivõrd igasuguse eseme müük täitemenetluses on seaduses sätestatud erikord. Samuti sätestab KÜS § 7 lg 3, et üle lähevad võõrandaja poolt tasumata maksed. Täitemenetluses võõrandajat kui sellist ei ole. Täitemenetluse raames tekib kinnisasja omand avalik-õigusliku akti alusel, mis välistab „võõrandamist“ KÜS mõttes. Tulenevalt sellest ei saa kinnisasja müügi korral täitemenetluse käigus kohaldada ka korteriühistu seaduse sätteid. Nimetatud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus, sätestades oma lahendis nr. 3-2-1-131-12, et seega ei sõlmita kohtutäituri korraldataval enampakkumisel
eraõiguslikku müügilepingut, vaid müüdav kinnisasi omandatakse avalik-õigusliku toimingu alusel tehtava kande tulemusel.
3.Kuna korteriomand omandati täitemenetluse raames, siis kohaldub kohustuste ja õiguste üleminekul TMS, mille § 158 lg 1 sätestab, et kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Käesoleval juhul, aga puudus kinnistusraamatus märge hageja võlgnevuse osas. Seega on oluline märkida, et antud juhul TMS sätestab korterimüügi osas erikorra ja kohalduvad TMS sätted kui erisätted, kuivõrd ei toimu tavapärast korteriomandi ost-müüki.
4.Mis puudutab hageja väidet, et kohtutäituri enampakkumise aktis oli viidatud, et nimetatud korteril võib lasuda ka võlgnevus korteriühistu ees, siis nimetatud aspekt ei oma käesoleval juhul õigusliku tähendust. Seda seetõttu, et nimetatud kohustus ei kajastu kinnistusraamatus ja hageja poolt algselt edastatud informatsiooni kohaselt oli võlgnevus 2711,36 eurot, hiljem esitas hageja kalkulatsiooni, mille kohaselt on võlgnevuseks 2 856,59 eurot ning hagi esitati lõpuks 2 653,85 euro ulatuses. Teisisõnu ei olnud kostja teadlik, milline võlgnevus tegelikkuses korteri lasub ja kas üldse lasub ning korterit omandades, tugines kostja kinnistusraamatu väljavõttele, mille kohtutäitur enampakkumisel ka edastas.
5.Kuivõrd kostja on ümber lükanud kõik hageja põhinõude aluseks olevad asjaolud, on põhjendamatu ka hageja viivise nõue. Veelgi enam, hageja on märkinud, et tema nõude aluseks on eelkõige KÜS § 7 lõige 3, mille kohaselt lähevad üle majandamiskulud ja muud maksed. Viivis ei ole majandamiskulu ega muu makse. Viivis on rahalise kohustusega viivitamine. Kostja ei ole rahalise kohustusega viivitanud. Kostja leiab, et kui ta oleks omandanud antud korteri nö tavapärase ostu teel (mitte täitemenetluse raames), siis oleks kommunaalkulude eest olev võlg temale üle läinud aga mitte viivised. Viivised ei lähe üle korteriomandi võõrandamisel KÜS § 7 lõike 3 mõttes.
Poolte lõplikud seisukohad
1.Kohus teavitas pooli 09.08.2013 saadetud e-kirjaga, et tsiviilasjas nr 2-13-4131 on vahetunud kohtunik ning asja lahendav kohtunik on Andres Suik. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 20 lg 1, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Menetlusosaline võib TsMS §-s 23 ettenähtud juhul nõuda kohtuniku taandamist. Kohus selgitas, et kohus lahendab tsiviilasja nr 2-13-4131 lihtmenetluses ilma kohtuistungit pidamata vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 405 lg 1 sätetele. Seoses eelnevaga määras kohus pooltele soovi korral täiendavate avalduste, taotluste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks 21 päeva alates mainitud e-kirja kättesaamisest. Kohus märkis eelnimetatud e-kirjas, et teeb otsuse avalikult teatavaks 15 päeva jooksul pärast eelmärgitud taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist.
2.09.08.2013 esitatud vastuses palub kostja kohtul võtta seisukoht kostja 27.05.2013.a. esitatud taotluse osas nõuda hagejalt välja täitmisavaldus, täitmisavaldus koos täitedokumendiga, mis oli esitatud kohtutäiturile Elin Villipus, mille alusel ühines hageja AS Danske Bank poolt 08.05.2012. a algatatud täitemenetlusega XXX vastu ning kohtutäitur Elin Villipus poolt läbiviidud täitemenetluse lõpetamise dokument, milles on märgitud tulemi jaotamine. Kostja oli esitanud ka taotluse antud dokumentide esitamiseks seoses Kaire Põlts poolt läbiviidud täitemenetlusega, mida hageja ka esitas. Kuid Elin Villipuse täitemenetluse kohta ei ole esitatud ühtegi dokumenti. See on oluline kuna antud dokumentatsiooni põhjal on võimalik esitada ka vastuväited hagi menetlusse võtmise osas ning täiendavad vastuväited hagiavaldusele, juhul kui täitedokumendiks on jõustunud
kohtuotsus. Tulenevalt täitemenetluste tulemitest on võimalik lõplikult määrata ka hageja nõuete kogusumma kuna kostjale ei ole teada, kas täitemenetluse raames on hagejal õnnestunud osaliselt ka võlg endiselt korteriomanikult saada. Välistatud ei ole olukord, kus täitemenetluse lõppedes on kohtutäitur ka hagejale mingi osa nõudest tasunud. Kokkuvõttes soovib kostja märkida seda, et hageja poolt kohtumenetluses esitatud dokumentatsiooni põhjal ei ole võimalik aru saada, kui suures osas on võlgniku võlgnevus hüvitatud Elin Villipuse poolt läbiviidud täitemenetluse raames.
3.Kostja palus kohtul hagejalt välja nõuda: 1. täitmisavaldus koos täitedokumendiga, mis oli esitatud kohtutäiturile Elin Villipus, mille alusel ühines hageja AS Danske Bank poolt 08.05.2012 algatatud täitemenetlusega XXX vastu; 2. kohtutäitur Elin Villipus poolt läbiviidud täitemenetluse lõpetamise dokument, milles on märgitud tulemi jaotamine. Lisaks palub kostja kohtul anda hagejale tähtaeg antud dokumentide esitamiseks 7 päeva. Alates hageja poolt antud dokumentide esitamisest palun anda kostjale tähtaega 21 päeva lõplike seisukohtade esitamiseks. Kostja leiab, et tema poolt lõplike seisukohtade esitamise tähtaeg ei saa alata alates kohtu poolt 09.08.2013.a. saadetud e-kirja kättesaamisest kuivõrd hageja võib veel esitada täiendavad tõendid, mis on määrava tähtsusega antud menetluses. Kostjal peab olema võimalus saadud dokumentide osas esitada seisukoht.
4.24.08.2013 esitas hageja oma lõplikud seisukohad. Hageja teatab, et ta jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde, millised on kirjeldatud 17.04.2013.a. hagiavalduses ja 10.06.2013.a. hageja kirjalikes seisukohtades kostja vastusele.
5.09.08.2013.a. sai hageja kätte ka kostja vastuse kohtu 09.08.2013.a. kirjale. Hageja on arvamusel, et kostja kohtule esitatud taotlused on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kohus peab hagejalt välja mõistma kohtutäitur Elin Vilippus'ele esitatud täitmisavalduse koos täitedokumendiga, samuti kohtutäitur Elin Vilippus poolt läbiviidud täitemenetluse lõpetamise dokumendid. Kostja seisukohalt on kõnealused dokumendid olulised, kuna nende alusel on võimalik kindlaks määrata hageja nõuete kogusumma, kuna talle ei ole teada, kas hageja on saanud endiselt korteriomanikult täitemenetluse raames osaliselt võlga. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga ja vaidleb sellele põhjendatult vastu. Kostja poolt 27.05.2013.a. esitatud 25.10.2012.a. kordusenampakkumise aktist nähtub, et enampakkumine on algatatud sissenõudja Danske Bank AS Eesti filiaal täitmisavalduse alusel ja kinnistusraamatusse on tehtud 21.05.2012.a. keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Danske Bank kasuks 08.05.2012.a. kohtutäituri avalduse alusel. Samuti nähtub kordusenampakkumise aktist, et ühinenud sissenõudjaks on hageja (KÜ XXX), kelle kasuks on tehtud 13.06.2011.a. kinnisasja käsutamise keelumärge kohtutäitur Kaire Põlts 01.06.2011.a. avalduse alusel. Kuivõrd AS Danske Bank (varem AS Sampo pank) kasuks on seatud hüpoteek, siis kuulusid täitemenetluses esimeses järjekorras rahuldamisele hüpoteegiga tagatud nõuded. 25.10.2012.a. kordusenampakkumise aktist nähtuvalt oli hageja ühinenud sissenõudjaks. Seega on kostja enda poolt esitatud tõendiga leidnud kinnitust, et kohtutäitur Elin Vilippus juures ei ole algatatud täitemenetlus hageja nõudeavalduse alusel, vaid sissenõudjaks oli Danske Bank AS Eesti filiaal, kelle nõude tagamiseks tehti ka kinnistusraamatusse keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks. Eeltoodud põhjendustel ei ole hagejal võimalik esitada kohtule dokumente, mis ei ole tema valduses ega oma käesolevas tsiviilvaidluses mingit puutumust, kuivõrd kohtutäitur Elin Vilippus juures algatatud täitemenetlus algatati Danske Bank AS avalduse alusel viimase nõude rahuldamiseks. Samuti ei ole hagejal eelpool märgitud põhjustel võimalik esitada ka kohtutäitur Elin Vilippus poolt läbiviidud täitemenetluse lõpetamise otsust, kuna nimetatud dokument ei ole ega saagi olla vähimalgi määral hageja valduses. Kostja poolte taotletud dokumendid ei oma antud tsiviilasjas mingit tähtsust ja on seega asjakohatud. Hageja palub jätta kostja esitatud taotlused täies ulatuses rahuldamata.
6.30.08.2013 esitas kostja vastuse hageja 10.06.2013 seisukohtadele ja taotluse dokumentatsiooni väljanõudmiseks. Antud dokumendis kostja kordab suures osas oma varasemaid seisukohti ja taotlusi. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja poolt esitamata jäetud
dokumentatsioon on äärmiselt oluline ning selle esitamata jätmine ei võimalda kostjal võtta lõpliku seisukohta hagi menetlusse võtmise osas ja hagi eseme osas – eelkõige nõude suurus ja selle õiguslik alus. Samuti leiab kostja, et nimetatud dokumentatsiooni puudumine ja sellele vastuväidete esitamata jätmine ei võimalda kohtul võtta vastu põhjendatud ja seadusliku otsust.
7.Kohus edastas 02.09.2013 hageja lepingulise esindajale kostja 30.08.2013 vastuse hageja seisukohtadele tsiviilasjas nr 2-13-4131. Kohus hageja hagejal hiljemalt 3 tööpäeva jooksul esitada nimetatud vastuse suhtes oma seisukoht. Kohus märkis, et kindlasti ootab kohus hageja seisukohta järgneva kostja väite suhtes: „Hageja poolt esitatud dokumentatsiooni kohaselt tasuti kohtutäitur Kaire Põlts ́i poolt läbiviidud täitemenetluse raames hagejale kokku 1513,90 EUR. Täitemenetluse aluseks oli Pärnu Maakohtu maksekäsk tsiviilasjas nr. 2-11-4412, millega kohustati korteri endist omaniku tasuma hagejale kokku 1513,90 EUR, millest 47,93 EUR olid menetluskulud. Seega võlgnevus ise oli summas 1465,97 EUR. Teisisõnu kogu hageja nõue sai täitemenetluse raames rahuldatud. Hageja esitatud dokumendist nähtub, et nimetatud maksekäsk tehti võlgnevuse osas, mis tekkis perioodil 01.01.2008. a – 31.01.2011. a. Käesolevas menetluses esitatud nõue on perioodi eest 01.03.2010. a – 01.04.2013.a. Kostjale jääb arusaamatuks, miks esitab hageja kostja vastu nõude ka kattuva perioodi eest, mille osas on hageja oma võlgnevuse endiselt omanikult juba täitemenetluse raames saanud. Kattuvaks perioodiks on käesoleval juhul 01.03.2010.a – 31.01.2011. a. Juhul kui kohus leiab, et kostja on kohustatud hageja nõuet tasuma, siis on hageja kohustatud oma nõuet kattuva perioodi osas vähendama. Kostja leiab, et hageja peab vähendama oma nõuet mitte vähem kui 1465,97 EUR ulatuses.“ Samuti palus kohus selgitada, kas hageja on esitanud kohtutäiturile Elin Villipus täitmisavalduse koos täitedokumendiga, mille alusel ühines hageja AS Danske Bank poolt 08.05.2012.a algatatud täitemenetlusega endise XXXkorteriomaniku XXX vastu ning kas nimetatud täitemenetluse raames on hagejal õnnestunud osaliselt ka võlg endiselt korteriomanikult saada. Kokkuvõttes palus kohus hagejal põhjendada, kas hageja poolt nõutav võlasumma (sh ka viivisearvestus) on arvestatud õigesti ja kas käesolevas menetluses esitatud nõuet ei ole täielikult või osaliselt rahuldatud teistes menetlustes. Kohus pikendas hageja seisukohtade esitamise tähtaega kuni 11.09.2013.
8.Hageja esitas 11.09.2013 omapoolsed seisukohad, milles selgitas, et ts nr 2-11-4412 on tehtud kohtumäärus maksekäsk 19.05.2011.a. põhinõude 1299.47 eurot ja kõrvalnõuete, st. viiviste 166.50 eurot tasumiseks. Avaldaja, KÜ XXX nõude aluseks oli võlgnevus, mis oli tekkinud perioodil 01.01.2008 – 31.01.2011.a. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud Lisast 1 lk 12 (arve nr 1102 7 151) nähtub, et seisuga 01.02.2011.a. oli eelmise omaniku XXXpõhivõlg 1299.47 eurot ja Lisast 1 lk 11 (arve nr 1101 7 151) nähtub, et seisuga 01.01.2011.a. on arvete tasumata jätmisel tekkinud sissenõutavaks muutunud viiviseid 166.50 eurot. Seega on ts nr 2-11-4412 nõude aluseks põhivõlg 1299.47 eurot seisuga 01.02.2011.a. 1299.47 eurot ja viiviseid 166.50 eurot arvestatud seisuga 01.01.2011.a. , KOKKU: 1465.97 eurot. Seega saab käesolevas tsiviilasjas hageja nõude aluseks olla põhivõlg, mis on tekkinud alates 02.02.2011.a. ja viivised, mis on lisandunud ning arvestatud alates 02.01.2011.a. Hageja on ekslikult hagiavalduses märkinud, et võlg on tekkinud perioodil 01.03.2010 – 01.04.2013.a. Õige on, et hageja nõuab võlga perioodil 02.02.2011 – 01.04.2013.a. , sh. lisandunud viiviseid arvestatud alates 02.01.2011.a. Nimetatu nähtub ka hageja poolt esitatud arvetest (vt. Lisa 1, lk 11 ja 12). Seisuga 01.04.2013.a. oli kostja võlgnevus kokku 2653.85 eurot, sh. põhivõlg 1558.85 eurot ja viivised 1095.00 eurot (vt. hagiavalduse Lisa 4, raamatupidamise õiend). Seega, kui lähtuda asjaolust, et perioodil 01.01.2008 – 31.01.2011.a. oli võlgnevus kokku 1465.97 eurot (vt. ts nr 2-11-4412 kohtumäärus maksekäsk) ja see on kohtutäitur Kaire Põlts ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud (vt. kohtutäitur Kaire Põlts 26.04.2013.a. täitemenetluse lõpetamise otsus) ning võttes aluseks asjaolu, et seisuga 01.04.2013.a. oli kostja võlgnevus kokku 2653.85 eurot, siis perioodil 02.02.2011 – 01.04.2013.a. on pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ts nr 2-11-4412 tekkinud võlgnevus kokku 2653.85 eurot (sh. põhivõlg 1558.85 eurot ja viivised 1095.00 eurot). Asjaolu, et seisuga 01.04.2013.a. oli kostja põhivõlg 1558.85 eurot ja viiviseid kokku 1095.00 eurot (1060.03 euro + 33.88 euro + 1.09 euro), kajastub ka KÜ XXX
raamatupidamise koondväljavõttes (vt. hagiavalduse Lisa 2, lk 6). Arve nr 1303 7 151, 05.03.2013.a. (vt. Lisa l,lk 36) alusel kuulus tasumisele kokku 2821.58 eurot. Kuivõrd 2013.a. märtsis laekus kostjalt kokku 210.53 eurot, siis jäi veel tasuda 2013.a. märtsis koostatud arve alusel 2620.05 eurot. Arve oli koostatud seisuga 01.03.2013.a. ja seetõttu ei kajastunud sellel arvel alates 02.03.2013.a. kuni 01.04.2013.a. lisandunud viivised 34.97 eurot.
9.Seega arvestades eeltooduga on kostja võlgnevus hageja ees seisuga 01.04.2013.a. kogusummas 2653.85 eurot, sh. põhivõlg 1558.85 eurot ja viiviseid seisuga 01.04.2013.a. 1095.00 eurot. Kostja on ekslikult asunud seisukohale, et kuivõrd 01.04.2013.a. seisuga kuulus hageja arvete alusel tasumisele 2653.85 eurot ja arvestades asjaoluga, et täitemenetluse raames on võlgnevuse katteks laekunud 1465.97 eurot, siis peaks hageja vähendama oma nõuet vähemalt 1465.97 euro võrra (2653.85 euro – 1465.97 euro = 1465.97 euro). Hageja ei nõustu eeltooduga ja vaidleb vastu, kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist kattuva võlgnevusega, mis on tekkinud perioodil 01.01.2008 – 31.01.2011.a. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et tema käesoleva nõude aluseks on perioodil 01.02.2011. – 01.04.2013.a. tekkinud võlgnevus.
10.Hageja kinnitab veelkord ja rõhutab, et pärast 02.02.2011.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist endise omaniku XXXvastu ei ole ta rohkem vastava nõudega kohtusse pöördunud kui käesolevas tsiviilasjas nr 2-13-4131, mis on esitatud kostja vastu. Eeltoodud põhjustel on täielikult välistatud täitemenetluse algatamine kohtutäitur Elin Vilippus juures hageja kui sissenõudja avalduse alusel. Hageja selgitab, et asjaolu, et ta ühines AS Danske Bank poolt 08.05.2012.a. algatatud täitemenetlusega, ei tähenda seda, et hageja oleks esitanud sissenõudjana täitemenetluse avalduse kohtutäitur Elin Vilippusele. Hageja esitas oma väidete põhistamiseks ja kostja vastuväidete ümberlükkamiseks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtutäitur Elin Vilippus poolt avaldatud teate korteriomandi nr 151, asukohaga Tallinnas, XXX toimuva enampakkumise kohta. Nimetatud teatest nähtub, et kordusenampakkumine toimus 25.10.2012.a. kell 11.00 keelumärkega ja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Vara alghinnaks oli 5500.00 eurot. Nimetatud teatest nähtub, et kõnealust kinnisasja koormasid piiratud asjaõigused ja hõpoteegid, sh. kinnistusraamatu III jaos oli tehtud kinnisasja käsutamiseks keelumärge KÜ XXX kasuks kohtutäitur Kaire Põlts avalduse alusel ja teine keelumärge kinnisasja käsutamise kohta Danske Bank AS kasuks kohtutäitur Elin Vilippus avalduse alusel.
11.Eeltoodust tulenevalt on hageja arvates kostja väited selle kohta, et hageja on algatanud endise omaniku vastu täitemenetluse kohtutäitur Elin Vilippus juures, ümber lükatud. Hageja on seisukohal, et kostja on kohtule esitanud eksitavad väited, mis ei vasta tõele vähimalgi määral. Hageja ei saa eelpool märgitud põhjendustel esitada kohtusse täitedokumenti, mida faktiliselt pole olemas. Hageja kinnitab veelkord, et hageja ei ole algatanud täitemenetlust endise omaniku vastu kohtutäitur Elin Vilippus juures ja tal ei ole endise korteriomaniku vastu ühtegi täidetav täitedokumenti. Hageja teatas 11.09.2013 seisukohas samuti, et ta peab antud asjas vajalikuks asja arutamist kohtuistungil, kuivõrd hageja ja kostja on erinevatel seisukohtadel.
Kohtuotsuse põhjendused
1.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
2.Enne vaidluse sisulist lahendamist lahendab kohus kostja taotluse nõuda hagejalt välja täitmisavaldus koos täitedokumendiga, mis oli esitatud kohtutäiturile Elin Villipus, mille alusel ühines hageja AS Danske Bank poolt 08.05.2012 algatatud täitemenetlusega XXX vastu ning kohtutäitur Elin Villipus poolt läbiviidud täitemenetluse lõpetamise dokument, milles on
märgitud tulemi jaotamine. Kohus leiab, et kostja nimetatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostja on oma taotlust tõendite kogumiseks põhjendanud oletuslikult („välistatud ei ole olukord, kus täitemenetluse lõppedes on kohtutäitur ka hagejale mingi osa nõudest tasunud“) jättes veenvalt põhjendamata oma kahtluse selles, nagu oleks hageja juba saanud oma nõude mingis osas rahuldatud XXX-151 korteriomandi endise omaniku arvel. Hagimenetlus toimub eelkõige võistlevuse põhimõtte alusel (TsMS § 5), kus pooled ise peavad esitama oma nõuded ja neid kinnitavad tõendid (TsMS § 230). Kohus ei pea kontrollima ega kontrolli menetlusosaliste oletusi ühe või teise asjaolu kohta ega kogu sellel eesmärgil tõendeid. Samuti nõustub kohus hagejaga selles, et 25.10.2012 kordusenampakkumise aktist nähtuvalt (tl 116) ei ole kohtutäitur Elin Vilippus juures algatatud täitemenetlus hageja nõudeavalduse alusel, vaid sissenõudjaks oli Danske Bank AS Eesti filiaal, kelle nõude tagamiseks tehti ka kinnistusraamatusse keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks. Kostja ei ole selgitanud vastavalt TsMS § 236 lg 3, miks kostja leiab, et taotletavad dokumendid (eelkõige kohtutäitur Elin Villipus poolt läbiviidud täitemenetluse lõpetamise dokument, milles on märgitud tulemi jaotamine) on hageja käes. Samuti ei ole kostja veenvalt põhjendanud, milliseid käesolevas asjas tähtsust omavaid asjaolusid saaks tõendada täitmisavalduse ja täitedokumendiga, isegi kui sellised dokumendid oleksid kostja valduses. Vastuseks kostja väitele, et hageja poolt kohtumenetluses esitatud dokumentatsiooni põhjal ei ole võimalik aru saada, kui suures osas on võlgniku võlgnevus hüvitatud Elin Villipuse poolt läbiviidud täitemenetluse raames, märgib kohus, et hageja on oma nõude suuruse kohtule esitanud koos seda kinnitavate tõenditega (sh tl 87 raamatupidamise õiend). Kostja ei ole otseselt vaidlustanud hageja nõude summat ning kohtu ülesanne ei ole lahendada kostja ebamääraseid kahtlusi.
3.Kuna kohtu hinnangul on kogutud asja lahendamiseks vajalikud tõendid ning pooled on saanud korduvalt oma seisukohti kohtule esitada, ei rahulda kohus hageja taotlust asja arutamiseks kohtuistungil. See, et hageja ja kostja on erinevatel seisukohtadel, on tsiviilkohtumenetluses tavapärane ega kujuta endast iseseisvat nõudealust asja kohtuistungil läbivaatamiseks. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et käesolev tsiviilasi lahendatakse lihtmenetluses ning TsMS § 405 lg 1 p 7 kohaselt on kohtul lihtmenetluses õigus loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist. TsMS § 2 kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus leiab, et käesolevas asjas kohtuistungi määramine ei annaks asjale midagi juurde, vaid muudaks üksnes asja lahendamise aja ebamõistlikuks ja tekitaks täiendavaid kulusid mh pooltele.
4.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja on Tallinnas, XXX asuva korteriomandi nr XXX (eluruum, üldpinnaga 16,2 m2) omanik alates 07.11.2012. Kanne kinnistusraamatusse on tehtud 26.10.2012.a. kohtutäituri avalduse ja 25.10.2012. enampakkumise akti alusel, mis nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest (vt hagi lisa 3, tl 85). Pooled ei vaidle ka selle üle, et korteri eest asukohaga XXX , Tallinn, on tekkinud tasumata kommunaalmaksete võlgnevus, enne kui kostja sai nimetatud korteriomandi omanikuks. Kostja ei ole esitanud otseseid vastuväiteid hageja poolt näidatud kommunaalmaksete põhivõlgnevuse summa 1558.85 eurot osas. Kohus ei nõustu väitega, et hageja poolt esitatud dokumentatsiooni kohaselt tasuti kohtutäitur Kaire Põlts ́i poolt läbiviidud täitemenetluse raames hagejale kokku 1513,90 EUR ehk teisisõnu kogu hageja nõue sai täitemenetluse raames rahuldatud ning hageja peaks vähendama oma nõuet mitte vähem kui 1465,97 EUR ulatuses. Kohus leiab, et hageja on 11.09.2013 menetlusdokumendis veenvalt põhjendanud kostja võlgnevuse kujunemist ning seda, et kohtutäitur Kaire Põlts ́i poolt hagejale tasutud summasid ei nõua hageja kostjalt topelt. Hageja nõude aluseks on perioodil 01.02.2011 – 01.04.2013 tekkinud kostja võlgnevus, mille kujunemine nähtub muuhulgas hageja poolt esitatud arvetest (vt tl 50-75). Seisuga 01.04.2013.a. oli kostja võlgnevus kokku 2653.85 eurot, sh. põhivõlg 1558.85 eurot ja viivised 1095.00 eurot (vt. tl 87, raamatupidamise õiend). Kostja oli teadlik vaidlusalust korteriomandit koormavast üürivõlast ka enampakkumise akti alusel (vt tl 118).
5.Kostja on esitanud eelkõige õiguslikku laadi vastuväited selles, et kostja sai korteriomanikuks täitemenetluse käigus, enampakkumise akti alusel ning et võlgnevus on tekkinud enne kostja omanikuks saamist. Kostja leiab, et kohustused, käesolevas asjas võlgnevus, lähevad üle kinnisasja võõrandamisel. Täitemenetluse puhul ei saa aga kostja arvates rääkida korteri võõrandamisest, kuivõrd igasuguse eseme müük täitemenetluses on seaduses sätestatud erikord. Kohus kostja õigusliku käsitlusega ei nõustu. Vastavalt korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 7 lg 3 on korteriomandi omandaja kohustatud tasuma korteriühistule (edaspidi nimetatud KÜ-le) korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Pooled ei vaidle selle üle, et kinnistusraamatu andmetel sai kostja vaidlusaluse korteri omanikuks 07.11.2012.a. ning samast ajast on ta ka KÜS § 5 lg-te 1 ja 2 alusel KÜ liige. Hageja poolt käesolevaga nõutav põhivõlg 1558.85 eurot ja viivised tasumisega viivitamise eest korteriühistu ees tekkisid enne kostjale omandi üleminekut. Kohus ei nõustu kostja väitega, et korteri müügi puhul täitemenetluses ei saa rääkida korteri võõrandamisest. Vaieldamatult on korteriomandi omaniku vahetumisel tegemist õiguslikus mõttes võõrandamisega. Samuti leiab kohus, et kuigi formaalselt tegeleb korteriomandi müügiga täitemenetluses kohtutäitur, tuleb KÜS § 7 lg 3 tähenduses ka täitemenetluses korteriomandi müügi korral korteriomandi võõrandajaks lugeda korteriomandi eelmine omanik. Täituril endal ei saa olla võlgu KÜ ees ja KÜS § 7 lg 3 mõttes saab isikuks, kelle tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest uus omanik vastutab, olla vaid korteriomandi eelmine omanik. Seega korteriomandi nr 151, asukohaga XXX, Tallinnas omanikuna ja KÜ liikmena tuleb kostjal tasuda KÜS § 7 lg 3 alusel eelmise omaniku (XXX) poolt tasumata majandamiskulud ja muud maksed, mis olid tasumata jäänud enampakkumise aja seisuga.
6.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise arvestuse ega suuruse osas, küll on aga kostja märkinud, et viivis ei ole majandamiskulu ega muu makse KÜS § 7 lõige 3 tähenduses. Viivis on kostja arvates rahalise kohustusega viivitamine ning kostja ei ole rahalise kohustusega viivitanud. Kostja leiab, et kui ta oleks omandanud antud korteri nö tavapärase ostu teel (mitte täitemenetluse raames), siis oleks kommunaalkulude eest olev võlg temale üle läinud, aga mitte viivised. Kostja leiab, et viivised ei lähe üle korteriomandi võõrandamisel KÜS § 7 lõike 3 mõttes. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. KÜS § 7 lg 3 kohaselt korteriomandi võõrandamisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kohus leiab, et viivis on seaduse mõttes muuks makseks, mille tasumise kohustus läheb korteri võõrandamisel üle uuele omanikule. Seda kinnitab KÜS § 7 lg 4, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega viivis on antud juhul seaduses ettenähtud makseks ja eelmise omaniku poolt tasumata jäänud viivise peab tasuma korteriomandi uus omanik.
7.Arvestades eeltoodut, kuulub esitatud hagi rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 2653.85 eurot, sealhulgas põhivõlgnevus summas 1558.85 eurot ja viivis 1095 eurot. Kohus märgib, et analoogselt käesolevale vaidlusele on sarnaseid asju lahendatud ka kohtupraktikas, vt nt Harju Maakohtu 04.07.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-09-23296.
8.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjades näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Antud juhul on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv summas 275 eurot, mille kohus saab vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 3 kostjalt välja mõista. Juhul, kui hagejal on ka muid menetluskulusid (käesolevas menetluses ei ole hageja esitanud oma õigusabikulude nimekirja), siis TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja
lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.