Danske Bank A/S hagi Jevgeni Kuznetsov’i vastu laenuvõlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
52 406 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Danske Bank A/S (registrikood 61126228; aadress
esindajad
Holmens kanal 2-12 1092 Copenhagen K, Taani Kuningriik, esindaja seaduse alusel Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht: Rüütli 45, 51006 Tartu); Hageja lepinguline esindaja: Külliki Tammik (OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: Kü[email protected]); Kostja: Jevgeni Kuznetsov (isikukood *, elukoht *). Kostja lepinguline esindaja Ilja Sipari, (elukoht *; e-post *)
Kohtuistungi toimumise aeg
29. august 2013.a.
Kohtuistungil osalenud isikud
hageja esindaja Külliki Tammik, kostja esindaja Ilja Sipari
Välja mõista kostjalt Jevgeni Kuznetsov'ilt hageja Danske Bank A/S kasuks laenulepingust nr * tulenev võlgnevus summas 50 747,14 (viiskümmend tuhat seitsesada nelikümmend seitse eurot ja 14 senti) eurot.
3.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 96,83% ulatuses kostja kanda ja 3,17% ulatuses hageja kanda.
2-13-765
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hageja Danske Bank A/S on 05.06.2013.a. esitanud hagi, millega Danske Bank A/S nõuab kostjalt Jevgeni Kuznetsovilt hageja kasuks põhivõla 52 406,34 euro väljamõistmist. Danske Bank A/S Eesti Filiaalil on Jevgeni Kuznetsov vastu nõue summas 52 406,34 EUR, mis tuleneb 07.05.2008.a. poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr * (edaspidi Leping). Laenulepingu põhitingimuste kohaselt Hageja andis D. T. laenu summas 107 563,30 EUR. Laenu kasutamise eesmärk oli korteriomandi asukohaga * ostuhinna osaline tasumine. Laenu kaastaotlejaks oli Kostja. Vastavalt Laenulepingu üldtingimuste punkti 1 kohaselt Kaastaotleja on Panga ees solidaarselt koos Laenusaajaga Lepingust tulenevate nõuete täitmise eest vastutav isik. Laenulepingu tagatiseks seati 07.05.2008a. notariaalse lepingu „Korteriomandi müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping“ kohaselt korteriomandile * punkti 6.1, 6.2.2 ühishüpoteek summas 2 188 000 EEK. Hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded D. T. ja Kostja vastu, mis tulenevad 07.05.2008a. sõlmitud Laenulepingust nr * Laenulepingu tagatiseks lepiti kokku ka Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx (kehtiv ärinimi Sihtasutus KredEx ) käendus, käenduslepingu nr * alusel. D. T. sai laenu enda käsutusse, kasutas laenu sihtotstarbeliselt (laenulepingu üldtingimuste punkt 2.1.1) vastavalt laenulepingu põhitingimustele ning kohustus tagastama laenu vastavalt laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikule. (vt laenulepingu lisa - laenu tagastamise ja intresside maksmise graafik). D. T. ja Kostja laenumakseid ja intressi tähtaegselt ei tasunud ning Hageja esitas 28.04.2009a. D. T. ja Kostjale Lepingu ülesütlemise avalduse ja hoiatas, et juhul, kui võlgnevust ei tasuta hiljemalt 15.05.2009a., siis ütleb Hageja Lepingu erakorraliselt üles alates 13.05.2009a. Kokku tasumata laenulepingu ülesütlemise seisuga on laenusumma 106 728,60 EUR ja laenu sissenõudmise kulu 126,28 EUR. Hageja ei nõua Kostjalt kõrvalnõudeid, s.o. viivist, intressi, ja leppetrahvi. Kohtutäitur realiseeris laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi 12.08.2010a. hinnaga 800 000 EEK, millest peale kohtutäituri tasu 97 475,44 EEK mahaarvamist maksis kohtutäitur kinnistu müügist saadud rahalistest vahenditest Hagejale 702 524,56 EEK (s.o. 44 871,40 EUR kursiga 15,6564)7, millest Hageja arvestab maha korteriomandi müügiga kantud kuluna maakleritasu 24 000 EEK (s.o. 1 532,92 EUR kursiga 15,6466). Laenulepingut tagas KredEx SA käendus ja 16.09.2010a. täitis KredEx SA oma käenduslepingust nr * tuleneva kohustuse summas 167 943,47 EEK (s.o. 10 726,83 EUR kursiga 15,6564). Kokku sai Hageja korteriomandi müügist ja KredEx käenduskohustuse täitmisest 54 065,31 EUR.
2-13-765
Kokku on Kostjal kui laenu kaastaotlejal tasumata laenu põhiosa 52 406,34 EUR. Hageja on 26.04.2013.a. esitanud vastuväited kostja seisukohtadele /I kd, tl 92-95/. Hageja selgitab, et hagi aluseks oleva Laenulepingu punkti 6.7.1 kohaselt on Hagejal õigus esimeses järjekorras lugeda tasutuks võla sissenõudmiseks tehtud kulud vastavalt Hageja hinnakirjale. Võla sissenõudmise kulu on Hageja nõudnud D. T. poolt laenumaksete tasumisega üle 60 päeva viivitamise eest vastavalt tasumisega viivitamise ajal kehtinud panga hinnakirjale, mis määratleb Laenulepingust tuleneva võla sissenõudmise kulu tasumäärad. Hageja kasutas Laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi asukohaga * müümiseks 1 Partner Kinnisvara Tallinn OÜ vahendusteenust ja tasus vahendajale selle eest 1533,88 eurot. Laenulepingu tagatiseks olnud korteriomand müüdi täitemenetluse nr * raames 12.08.2010 kohtutäituri 4.-ndal enampakkumisel. Maakleri vahendusteenuse kasutamine oli vajalik ja põhjendatud, kuna korteriomandi müük õnnestus alles 4.-ndal enampakkumisel.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.Kostjad esitas 03.04.2013.a. vastuse hagiavaldusele, millega palub jätta hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu ja taotles kohtult vaheotsuse tegemist /I kd, tl 85- 87/. Kostja on 17.05.2013.a. eelistungil vaheotsuse taotlusest loobunud /I kd, tl 107/. Kostja leiab, et Hageja ei ole tõendanud sissenõudmise kulu 126,28 EUR kandmist. Arusaamatuks jääb ka see, milles nimetatud kulu seisneb ja kas kulu on vajalik ja põhjendatud. Kostja märgib, et hageja ei ole välja toonud ühtegi ei õiguslikku ega ka lepingulist alust maakleritasu 1 532,92 euro maha arvestamiseks tagatise müügist laekunud summalt. Tagatise müük toimus täitemenetluse raames ja lisatud tõenditest nähtuvalt on tagatise müügihinnast täitekulud juba maha arvestatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et maakleritasu näol oleks tegemist täitemenetluseks tehtud vajalike kulutustega TMS § 37 lg 1 alusel.
MENETLUSE KÄIK
3.16.01.2013.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse /I kd, tl 69-71/.
4.Eelistungil 17.05.2013.a. jäi hageja esindaja senises menetluses esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada /I kd, tl 107-109/. Kostja vaidlesid hagi vastu leides, et kostja ei pea maaklertasu kandma, sest maakleri teenust ei ole kasutatud ja tegemist on täitemenetluse kuluga. samuti leiab kostja, et hageja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet, sest kostja sissetulek ei olnud nii suur, et võetud laenu tagasi maksta. Kohus andis 17.05.2013.a. eelistungil tähtaja seisukohtade ning tõendite esitamiseks.
5.Kostja on 28.05.2013.a. ja 05.06.2013.a. esitanud vastuväited, mille järgi /I kd, tl 114-121, II kd, tl 2- 6/:
5.1.Tagatise müügiga väidetavalt kantud maakleritasu 1532,92 eurot (edaspidi Maakleritasu) nõudmiseks kostjalt puudub hagejal nii lepinguline kui ka seaduslik alus. Hagiavalduses väidab hageja, et Maakleritasu näol on tegemist korteriomandi müügiga kantud kuluga. Samas tagatisega võõrandamisega seotud toiminguid teostas kohtutäitur, mitte hageja. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Tagatis müüdi täitemenetluse raames. Isegi juhul kui Maakleritasu näol oleks tegemist hageja poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajaliku kuluga, ei saa hageja seda nõuda, sest täitemenetluse seadustiku § 38 lg 2 kohaselt nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse.
5.2.Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on seisukohal, et tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 14 lg-test 1-2 oli hageja kohustatud enne kostjale laenu väljastamist tegema kindlaks, kas kostja on krediidikõlbulik ehk kas kostja suudab talle antavat laenu teenindada. Samuti oleks hageja pidanud kostjat teavitama võimalikest riskidest, mis pikaajalise laenukohustuse võtmisega kaasnevad ning ka võimalikest negatiivsetest tagajärgedest, mis kostjale võisid kaasneda makseraskustesse sattumisel. Olukorras, kus kostja
2-13-765
püsivad sissetulekud laenu saamisele eelneva 6 kuu jooksul jäid ca 2302 Eesti krooni piiresse kalendrikuus, kattes vaevu tema eluks vajalikke kulutusi, ei ole ühegi argumendiga põhjendatud hageja otsus anda kostjale laenu kogusummas 1683000 Eesti krooni, mille teenindamiseks kulus ligikaudu 9687 Eesti krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt on Lepingu alusel antud laenuga seotud kõrvalnõuded järgmised: intressimaksetena sai hageja Lepingu alusel 4167,38 eurot;3 laenusumma sissenõudmisega väidetavalt kantud kulud 126,28 eurot; tagatise müügiga seotud täitekulud 6229,82 eurot. Seega on hageja kostjale kahju tekitanud vähemalt 10523,48 euro ulatuses. Tekitatud kahju on põhjuslikus seoses hageja rikkumisega, sest kui hageja oleks lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei oleks kostja hagejaga Lepingut sõlminud ja kostjal ei oleks Lepinguga seoses kahju tekkinud. Eeltoodule tuginedes tasaarvestab kostja käesolevaga hageja nõude 50873,42 eurot kostja vastu kostja kahju hüvitamise nõudega hageja vastu (VÕS § 115 lg 1) hageja poolt tekitatud kahju summaga 10523,48 eurot. Tasaarvestuse tulemusel jääb hageja nõude suuruseks 40349,94 eurot.
5.3.Kostja hinnangul ei või hageja tugineda kohustuse rikkumisele kostja poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas temast tulenev asjaolu. Antud juhul tuleb hageja nõue jätta kostja vastu tervikuna rahuldamata, kuna hageja andis teadlikult laenu isikule, kes algusest peale ei olnud suuteline laenu tagastama. Sellest tulenevalt ei ole hagejal õigust kasutada õiguskaitsevahendeid, so käesoleval juhul VÕS § 108 lg-s 1 nimetatud täitmisnõuet.
6.Hageja esitas 31.05.2013.a. vastuväited Kostja seisukohtadele, mille järgi /I kd, tl 129-133/:
6.1.Hageja kasutas Laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi asukohaga Heki tee 16-12 Tallinn müümiseks 1 Partner Kinnisvara Tallinn OÜ vahendusteenust ja tasus vahendajale selle eest vastavalt arvele nr 101528 (esitatud hagi lisana nr 8) summa 24 000 EEK. Hageja esitab maakleri tasu maksmise kohta maksekorralduse nr 40679. Hageja leiab, et maakleritasu oli põhjendatud kulu, sest kohtutäituril ei õnnestunud vara nelja kuu jooksul alates aprill 2010a. müüa ning kuivõrd igakordsel enampakkumisel on õigus kohtutäituril tagatise enampakkumise hinda langetada TMS § 100 lg 5 sätestatud ulatuses, siis oli kohtutäituril Arvi Pink põhjendatud pöörduda professionaalse kinnisvaramaakleri poole, kes aitab kiiresti objektile ostja leida ning seda ka kõrgema hinnaga kui kordusenampakkumise uus hind seda oleks võimaldanud.
6.2.Hageja leiab, et võla sissenõudmise kulu summas 126,28 EUR on põhjendatud ja tõendatud. Hagiavalduse kohaselt Hageja luges Laenulepingu punkti 6.7.1 alusel tagatise müügist saadud raha arvelt esimeses järjekorras tasutuks võla sissenõudmiseks tehtud kulud summas 126,28 EUR. Võla sissenõudmise kulu on Hageja nõudnud D. T. poolt laenumaksete tasumisega üle 60 päeva viivitamise eest vastavalt tasumisega viivitamise ajal kehtinud panga hinnakirjale, mis määratleb Laenulepingust tuleneva võla sissenõudmise kulu tasumäärad.
6.3.Hageja leiab, et ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning on laenu andmisel järginud laenu andmise nõudeid laenu andmise ajal kehtinud krediidiasutuste seaduse § 83 mõistes ning Kostjal puudub alus nõude tasaarvestamiseks. Hageja jaoks Kostja ja Laenusaaja koos vastasid laenu saamise tingimustele, s.t et mõlemad koos suutsid Hagejalt võetud laenu ühes kuus teenindada. Hageja on teinud laenu memos vastavalt Kostja ja Laenusaaja poolt esitatud info põhjal piisava teabe alusel selgeks Kostja ja Laenusaaja krediidivõimelisuse ning krediidivõimelisuse hindamise tagajärjena Hageja otsustas, et Kostja ja Laenusaaja koos vastavad hagi aluseks olevast Laenulepingust tuleneva laenu võtmise tingimustele.
7.28.08.2013.a. kohtuistungil jäid pooled esitatud seisukohtade juurde /I kd, tl 22-28/.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2-13-765
8.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - D. T. ja hageja kui Aktsiaseltsi Sampo Pank õigusjärglase vahel sõlmiti laenuleping nr * (edaspidi Leping), mille kohaselt andis hageja D. T. laenu summas 107563,30 eurot korteriomandi asukohaga * ostuhinna osaliseks tasumiseks; - laenu kaastaotlejaks oli kostja Jevgeni Kuznetsov; - D. T. sai laenu enda käsutusse, kasutas laenu sihtotstarbeliselt vastavalt laenulepingu põhitingimustele ning kohustus tagastama laenu vastavalt laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikule; - lepingu rikkumisega seoses ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 13.05.2009; laenu põhiosa, mille tagastamise tähtaeg saabus seoses lepingu ülesütlemisega on 106 728,60 eurot; - korteriomand võõrandati täitemenetluse raames hinnaga 800 000 Eesti krooni, millest peale täitekulude 97 475,44 Eesti krooni mahaarvamist maksis kohtutäitur tagatise müügist saadud rahalistest vahenditest hagejale 702 524,56 Eesti krooni (so 44 871,40 EUR kursiga 15,6564);
9.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Vaidlust ei ole käesolevas selles, et laenuleping nr * on sõlmitud, mille alusel on D. T. ja Jevgeni Kuznetsovile antud laenu summas 107 563,30 eurot /I kd, tl 10-14/. Laenu tagastamise tähtajaks oli kokkulepitud 16.05.2038.a. Samuti ei ole Kostja esitanud vastuväiteid, et alates 16.02.2009.a. on graafikujärgsed maksmised lõppenud, millega on lepingut rikutud ja seetõttu on Hageja lepingu üles öelnud. Tulenevalt VÕS § 100 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus asub seisukohale, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud. Hageja ei nõua Kostjalt viiviseid, intresse ega ka leppetrahvi.
10.Hageja on seisukohal, et põhinõudele lisandub laenu sissenõudmise kulu 126,28 eurot ja korteriomandi müügiga kantud kuluna maakleritasu 1532,92 eurot. Kostja nimetatud nõudeid ei tunnusta leides, et sissenõudmiskulu ei ole põhjendatud ja puuduvad tõendid, et maakleritasu näol oleks tegemist vajalike kulutustega.
10.1.Kohtule esitatud laenulepingu üldtingimustele p.-i 6.7.1. kohaselt on hagejal õigus esimeses järjekorras lugeda tasutuks võla sissenõudmiseks tehtud kulud vastavalt Hageja hinnakirjale /I kd, tl 12/. Hageja esindaja seletuste kohaselt on sissenõudmise kulu arvestatud vastavalt hinnakirjale 60 päeva maksete viivitamise eest /I kd, tl 142-205/. Esitatud tõenditest nähtub, et nimetatud sissenõudmise kulu järgneb panga kliendile alati, kui tekib võlgnevus sõltumata sellest, kui suured on kantud panga kulutused kirjade väljasaatmisel, kliendiga suhtlemisel jne. Hageja ei ole tõendanud kulutuste olemasolu, mida saaks eelviidatud üldtingimuste p 6.7.1. alusel kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et kulutused peavad olema reaalselt kantud, mida ei saa asendada nn kokkuleppe hindadega, mis on sisult leppetrahv lepingu rikkumise juhuks. Tulenevalt RKTKo nr 3-2-1-120-08, p 15 on leppetrahvi kokkulepe tühine. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist, reguleerides ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi, seetõttu tuleb sissenõudmise kulu 126,28 eurot jätta kostjalt välja mõistmata.
2-13-765
10.2.Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur realiseerinud laenulepingu tagatiseks olnud korteriomandi hinnaga 800 000 kr, millest peale kohtutäituri tasu maha arvamist on hageja maha arvanud korteriomandi müügiga kantud kuluna maakleritasu 24 000 EEK (1532,92 EUR). Hageja on esitanud kohtule tõendina 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ arve 12.08.2010.a. nr 101528, millel on selgitusena märgitud „kinnisvara vahendusteenus aadressil *“ /I kd, tl 49/. Hageja on seisukohal, et VÕS 658 alusel on hageja kasutanud maakleri teenuseid ja kandnud laenulepingu rikkumisest tulenevalt maakleriteenuse eest tasumisel kahju, mille hüvitamist on õigus nõuda lepingu üldtingimuste p. 11.1. kohaselt. Kohus on eelistungil 17.05.2013.a. teinud Hagejale ettepaneku esitada tõendid, mis kinnitaksid, et kinnisvara maakler on täitemenetluses osalenud, millega on kaasnenud Hagejale võla sissenõudmisel vajalikud kulutused /I kd, tl 108/. Kostja ei ole täiendavaid tõendeid esitanud. Kohus nõustub Kostjaga selles, et maakleriteenuse kasutamise ja hagejale väidetava kahju tekkimise vahel puudub seos. Tulenevalt VÕS § 127 lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kordusenampakkumise akti 12.08.2010.a. järgi on leidnud tõendamist, et kinnisasi on müüdud enampakkumisel, seega ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et maakleriteenus oleks olnud vajalik ja seotud korteriomandi enampakkumisega /I kd, tl 42-44/. Samuti leiab kohus, et ka hageja poolt maakleriteenuse kasutamisega kaasnevate kulude kandmise korral on tegemist Täitemenetluse seadustiku § 37 lg 1 p 7 tähenduses enampakkumise korraldamise kuluga, mis rahuldatakse läbi viidava täitemenetluse käigus.
11.Kostja leiab, et Hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja rikkunud teavitamiskohustust, mille tõttu nõuab Kostja (krediidisaaja) sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kostja on tsiviilasjas teinud tasaarvestamise avalduse, millega soovib tasaarvestada kostjale tekitatud kahju hagis esitatud nõudega. Esitatud avalduse kohaselt on hageja tekitanud kahju vähemalt 10523,48 euro ulatuses, so intressimaksetena 4167,38 eurot, laenusumma sissenõudmisega väidetavalt kantud kulud 126,28 eurot (vt otsuse p 10.1.) ja tagatise müügiga seotud täitekulud 6229,82 eurot /I kd, tl 118/. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama (RKTKo 3-2-1-136-12, p 25). Usalduskahju tekkimist on Kostja põhjendanud sellega, et Hageja ei ole teinud kindlaks, kas Kostja on krediidikõlbulik ja ei ole Kostjat teavitanud negatiivsetest tagajärgedest, mis kostjale võisid kaasneda makseraskustesse sattumisel. Kostja on esitanud tõendina arvelduskonto väljavõtte, millest nähtub perioodil 01.11.2007.a.-30.04.2008.a. sissetulek * krooni kuus, selgitades, et Kostja ei olnud võimeline tagastama laenu igakuiselt * krooni kuus /I kd, tl 123124/. Kostja on seisukohal, et võttes arvesse, et ta oli äsja lõpetanud kooli ning üle ühe kuu pikkust tööstaaži tal enne lepingu sõlmimist ei olnud, siis ei olnud põhjendatud temaga laenulepingu sõlmimine, kuna tõenäolised raskused tagasimaksmisel oli Hagejale ette nähtavad. Kohus ei nõustu Kostja seisukohaga, et Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seeläbi VÕS § 14 sätestatud kohustusi. Hageja poolt on kohtule esitatud KredExi tagatisega kodulaenu memo, väljavõtte erakisikute krediidikomitee protokollist ja positiivsest otsusest, millest nähtub, et laenutaotleja D. T. ja kaastaotleja Jevgeni Kuznetsovi sissetulekuid ja kohustusi on hinnatud. KreExi kodulaenu memo 25.04.2008.a., millest nähtub, et D. T. netopalk kuus on * krooni ja Kostjal * krooni kuus ning mõlemal taotlejal puudusid varasemad kohustused /I kd, tl 206-207/. Kostja sissetuleku suuruse
2-13-765
kohta sai Hageja teavet kontoväljavõttelt, millest nähtub 04.04.2008.a. laekunud * krooni suurune palk ja * krooni suurune pension /I kd, tl 123-124/. Seejuures omab kohtu hinnangul tähtsust asjaolu, et hinnati mõlema laenutaotleja majanduslikke võimalusi laenu tagasi maksta. Kohtuistungil on Hageja õigeks võtnud, et kumbki laenutaotlejast eraldi ei oleks olnud krediidikõlbulik, kuid laenutaotlejad koos vastasid laenu saamise tingimustele, mille kohta on ka krediidikomitee teinud otsuse laenu välja andmiseks /I kd, tl 208-209/. Kohtu hinnangul on Hageja teinud mõlema laenutaotleja poolt esitatud andmete põhjal kaalutletud otsuse. Tuleb silmas pidada, et tulenevalt VÕS § 65 lg 4 on D. T. ja Kostja solidaarvõlgnikud, kes vastutavad ühiselt võlausaldaja eest võetud kohustuste eest, seetõttu tuli pangal põhjendatult lähtuda mõlema isiku krediidivõimelisusest. Kohus leiab, et lisaks eeltoodule ei ole tekkinud Kostjale ka lepingu sõlmimisega kahju, sest tema vara ei ole vähenenud. Kostja ei ole kandnud kulusid seoses lepingu sõlmimisega või täitmisega, sest laenulepingu järgsed intressid on makstud D. T. poolt, samuti ei ole hagis esitatud nõudeid lepingus ette nähtud intresside ja viiviste väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul ei saa ka täitekulusid lugeda Kostjale tekkinud negatiivseks tagajärjeks, sest täitemenetluse läbiviimine ei ole toonud kaasa tema vara vähenemist ega teisi kahjulikke tagajärgi, sest Kostja ei ole täitemenetlus raames enampakkumisel müüdud korteriomandit kasutanud, millest võiks tulla kõne alla tema õigustatud huvide kahjustamist. Enampakkumise tulemusena on vara müüdud, millega on märgatavalt vähenenud kohustuste maht hageja ees, seetõttu ei saa tulemuslikku täitemenetluse läbiviimist ja sellega kaasnevaid kulusid lugeda kahjuks. Seega ei ole kohtu hinnangul Kostjale lepingu sõlmimise tulemusena negatiivseid tagajärgi saabunud, millega kaasnevat usalduskahju saaks hageja nõudega tasaarvestada.
12.Kostja on leidnud, et hageja ei või tugineda Kostja poolse kohustuse rikkumisele, tuginedes VÕS 101 lg 3, mille järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohus leiab, et Hageja ei ole oma kohustusi rikkunud, seetõttu võis Hageja kohaldada õiguskaitsevahendeid võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohus asub seisukohale, et eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt Jevgeni Kuznetsov ́ilt hageja Danske Bank A/S-i kasuks välja mõista laenulepingust nr * tulenev põhivõlgnevus summas 50 747,14 eurot. Kohus ei ole arvestanud sissenõudmise kulu 126,28 eurot ja maakleritasu summas 1532,92 eurot. Hagihind
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 07.01.2013.a. Kuna hageja on esitanud kohtusse hagi kokku summas 52 406,34 eurot. Kõrvalnõudeid ei ole hagis kohtule esitatud. Seega on käesoleva tsiviilasja hinnaks 52 406,34 eurot. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldab hagi 96,83% ulatuses. Eeltoodu alusel jääb kostja kanda 96,83% menetluskuludest ja hageja kanda 3,17% menetluskuludest. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.