2-13-34231/13 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-13-34231 jooksul peale esimese poe avamist suunata kasum uue poe avamisse, vaid oleks pidanud koguma reservi, et ennetada võimalikke hinnatõuse. Võlgniku varad Võlgniku 09.08.2013. a bilansi kohaselt koosneb võlgniku vara kassajäägist kogusummas 737 eurot, mis asub juhatuse liikme valduses. Võlgniku poolt edastatud käibeandmike kohaselt oli võlgnikul 2013. a alguses põhivara väärtuses 94 331,38 eurot ja kaupasid ning vara laos 114 269,18 eurot. Käesolevaks hetkeks ei ole võlgnikul põhivara ega varusid. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt osteti kaup Lätist ning raskuste tekkimisel tagastati osa kaupa Läti firmale, et kustutada võlgnevus kasvõi osaliselt. Võlgnevused olid ka Ülemiste Keskuse ja Kristiine Keskuse ees ning väidetavalt anti Ülemiste Keskuse poes asunud kaup ja osa sisustusest võlgnevuste katteks Ülemiste Keskusele. Kristiine Keskuses olev kaup ja sisustus müüdi. Ajutisele haldurile on hetkel esitatud kaks müügiarvet järgmiselt: 1) arve kuupäevaga 13.07.13. a, mille kohaselt müüdi 10 000 euro eest XXX SIA-le 3 kassaaparaati, 2 peeglit, reklaamistend, valgustid, valgustikast, valveseadmestik, ventilatsioon (3) ja Ülemiste Keskuses olnud mööbel. Võlgniku esindaja on täpsustanud, et XXX SIA reaalselt 10 000 eurot kauba eest ei tasunud, vaid toimus tasaarvestamine võlgniku võlgnevusega XXX SIA ees. 2) arve kuupäevaga 13.07.2013. a, mille kohaselt müüdi 2 400 euro eest XXX OÜ-le mannekeenid, mööbel, Kristiine Keskuse poes olnud mööbel, peeglid, Kristiine Keskuses olnud reklaamistendid, valgustikast, valgustid. Võlgniku poolt esitatud dokumendist „Operatsiooni žurnaal“ nähtub raha laekumine sularahas kassasse, kuid vastavat kassa sissetulekuorderit ei ole ajutisele haldurile esitatud. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt müüdi osa laos olnud kaupa allahindluskampaania raames, osa tagastati XXX SIA-le, kelle käest kaup oli ostetud ning kaupluste sisustus müüdi või anti võlgnevuste katteks üürileandjale. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgniku esindaja ei ole hoolimata korduvatest meeldetuletustest esitanud täpset ülevaadet, mis ulatuses ja bilansilise väärtusega kaup tagastati või milline osa sisustusest täpsemalt Ülemiste Keskusele võlgade katteks anti. Esitatud on ainult kaks eelpooltoodud arvet. Võlgniku 31.12.2012. a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 266 142 eurot järgmiselt: 1) raha 8 653 eurot 2) nõuded ja ettemaksed 97 713 eurot Võlgniku esindaja selgituste kohaselt kajastab vastav raamatupidamislik kanne kaupade liikumist XXX SIA-le ja tagasi. Võlgnik ostis Tallinnas müüdavad kaubad XXX SIA-lt, kuid aegajalt kaup tagastati ning siis tekkis võlgnevus, mis hiljem tasaarvestati. 3) varud 100 782 eurot 4) muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) 58 994 eurot Võlgniku 31.12.2011. a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 267 634 eurot järgmiselt:

2-13-34231 1) raha 12 216 eurot 2) nõuded ja ettemaksed 29 158 eurot 3) varud 148 390 eurot 4) materiaalne põhivara 77 870 eurot Ajutine haldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas järgmist: Võlgnik omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX , mille saldo on seisuga 06.08.2013.a. – 6,83 (negatiivne) eurot. Konto käsutamise õigust omavad alates 30.09.2010 XX X ja XXX . Konto arestitud 30.07.2013.a. seisuga. AS-is Bigbank, AS-is DNB Pank, AS-is LHV Pank, Versobank AS-is, Tallinna Äripank ASis, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, SEB Pank AS-is, AS-is Citadele banka Eesti filiaal, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Pohjola Bank plc Eesti filiaalis, AS-is Eesti Krediidipank ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis võlgnik kontosid ei oma. AS-is Swedbank Liising, AS-is Krediidipanga Liising, AS-is DNB Liising, Nordea Finance Estonia AS-is, Citadele Leasing & Factoring OÜ-s, AS-is SEB Liising, ALG Liisingu AS-is ja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalis võlgnik kehtivaid liisingulepinguid ei oma. Maanteeameti 31.07.2013. a vastuse kohaselt ei ole liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ja ei ole ka viimase viie aasta jooksul olnud. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu, ega ole kuulunud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku reaalseks varaks kassa jääk summas 737 eurot. Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku 09.08.2013. a bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 96 370 eurot järgmiselt: 1) lühiajalised laenukohustused 11 157 eurot Võlgnevus võlgniku osaniku ja juhatuse liikme XXX eest. Võlgniku selgituste kohaselt andis XXX võlgnikule laenu 2013 .a aprillis pangaülekandega ning seda kasutati kaupluste sulgemisega seotud kulude katteks. Ajutine haldur märgib, et võlgniku arveldusarvelt on näha, et XXX on 2013. a aprillis kandnud võlgniku arveldusarvele 16 000 eurot, selgitusega laen. 2) võlad ja ettemaksed 21 733 eurot, sh:

2-13-34231 3) pikaajalised kohustused 214 341 eurot Võlgniku 31.12.2011. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 263 521 eurot järgmiselt: 1) lühiajalised laenukohustused 20 219 eurot 2) võlad ja ettemaksed 25 203 eurot 3) pikaajalised kohustused 218 099 eurot Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt on võlgnikul 09.08.2013. a seisuga maksuvõlgnevus summas 3 653,05 eurot (nimetatud võlgnevus koosneb erijuhtude tulumaksu, käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, kogumispensionimakse, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusemakse võlgnevustest), millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 5,74 eurot. Koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees on 3 658,79 eurot. Võlgnik on esitanud kõik maksudeklaratsioonid ning võlgniku suhtes ei ole läbi viidud maksurevisjone. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku 96 000 eurot. Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Võlgniku poolt esitatud käibeandmikest nähtub, et 2013. a jooksul on tehtud arveldusi aruandekohuslastega 34 942,66 euro väärtuses ning enamus väljamakseid on tehtud sularahas. Võlgniku esindaja on esitanud 2013. a avansiaruandeid 1 422,83 euro väärtuses, kuid esitatud ei ole avansiaruannete aluseks olevaid tšekke. 2012. a on tehtud arveldusi aruandekohuslastega 127 610,09 euro väärtuses ja samuti sularahas, kuid ka 2012. a vastavate tehingute kohta ei ole võlgniku esindaja esitanud vastavaid kassadokumente nagu tšekid, kassa sissetuleku-, väljaminekuorderid. Ajutine pankrotihaldur märgib, et 30. juulil 2013. a võlgnikule saadetud teabenõudes palus ajutine haldur muu hulgas esitada viimase kahe aasta kassa dokumendid (sissetulek ja väljaminek). Arvestades, et ajutisele haldurile ei ole esitatud kassadokumente, mille alusel toimusid sularaha arveldused aruandekohuslastega, ei ole ajutisel halduril võimalik hinnata, kas kõik tehtud kulutused olid võlgniku majandustegevuse huvides või anda lõplikku seisukohta tagasivõitmise võimaluste esinemise osas. Samuti ei ole võlgnik esitanud ammendavat ülevaadet, mis on saanud varadest ja kaubast. Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Võlgniku majandustegevus on käesolevaks hetkeks lõpetatud, võlgnikul puudub vara ning tegevuse jätkamine eeldaks suuremahulise lisafinantseeringu leidmist. Seega on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et käesoleval hetkel puuduvad tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaated. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul on vara moodustab kassa jääk summa 737 eurot ning kohustusi on

2-13-34231 ca 96 000 eurot. Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja 2013. a jooksul kui müügitulu oli väiksem kui muud äritegevusega seotud kulud, mida mõjutasid tõusnud üür ning suurenenud kauba sisseostmise kulud. Ajutise halduri hinnangul oli võlgniku äriplaanis liiga palju rõhku pandud asjaolule, et võlgnikul võimaldati kaupa osta soodushinnaga. Võlgnik oleks pidanud suutma arvestada võimalusega, et mingi aja jooksul sisseostetava kauba hind tõuseb. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei olnud mõistlik kõigest kuue kuu jooksul peale esimese poe avamist suunata kasum uue poe avamisse, vaid oleks pidanud koguma reservi, et ennetada võimalikke hinnatõuse. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kuna ei ole esitatud vajalikke raamatupidamisdokumente (kassa dokumente) on hetkel takistatud objektiivse informatsiooni saamine võlgniku finantsseisundist ja rahavoogudest. Seega võivad võlgniku juhatuse liikmete tegevuses esineda karistusseadustiku §-s 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri 10.09.2013 täiendav aruanne 03.09.2013. a toimunud pankrotiavalduse läbivaatamise istungil määrati ajutisele haldurile täiendav tähtaeg 02.09.2013 aruande täpsustuste esitamiseks, seoses asjaoluga, et võlgnik esitasu suurema osa raamatupidamisdokumente istungi toimumise päeval. 03.09.2013. a tõi võlgniku raamatupidaja ajutisele pankrotihaldurile järgmised raamatupidamisdokumentide kaustad: 1) XXXOÜ raamatupidamine november-detsember 2012. a. 2) XXXOÜ raamatupidamine jaanuar-veebruar 2013. a. 3) XXXOÜ raamatupidamine märts-aprill 2013. a. 4) XXXOÜ raamatupidamine mai-august 2013. a. Kaustad sisaldavad tšekke, avansiaruandeid ja kassaordereid. Lisaks edastas võlgniku raamatupidamist korraldanud firma XXX OÜ esindaja e-posti teel haldurile järgmised dokumendid: 1) kontokaardid, mis kajastavad põhivara liikumisi 2013. a jooksul; 2) kulukontode väljavõtted; 3) kontokaart, mis kajastab täpsemalt arvestusi aruandvate isikutega; 4) kontoplaan; 5) kontokaart, mis kajastab kauba liikumist. Täiendavat selgitamist vajasid sularaha arveldused aruandekohustuslastega ja ülevaade põhivara ja kauba liikumisest. Täiendavalt esitatud raamatupidamise dokumentatsiooni põhjal tuvastas ajutine haldur järgmist:

2-13-34231 Sularahaarveldused. 2013. a jooksul on tehtud arveldusi aruandekohustuslastega 34 942,66 euro väärtuses ning enamus väljamakseid on tehtud sularahas. Võlgniku poolt täiendavalt esitatud raamatupidamise dokumentatsioonist selgus, et nimetatud tehingute puhul oli tegemist olukorraga, kui aruandekohuslane pani kaasas oleva sularaha võlgniku arveldusarvele. Kõnealused tehingud on dokumenteeritud kassa väljamineku orderite ja panga sissemaksekviitungitega. Samuti on vastavaid laekumisi näha arveldusarvel. Võlgnik on esitaud 2013. a avansiaruannete aluseks olevad tšekid ning ajutine haldur on seisukohal, et kulutused olid tehtud võlgniku igapäevase tegevuse huvides. Ostetud on puhastustarbeid, hinnamärkija linte, kontoritarbeid. Põhivara. Võlgniku 31.12.2012. a bilansi kohaselt oli võlgnikul materiaalset põhivara 58 994 eurot (jääkmaksumuses). Võlgniku poolt esitatud põhivara kulumi konto kohaselt arvestati varalt 2013. a jooksul amortisatsiooni 44 775,96 eurot ning 30.06.2013. a seisuga oli võlgnikul põhivara 14 218,04 euro väärtuses. Põhivara müüdi kogusummas 12 400 eurot järgmiselt: 1) arve kuupäevaga 13.07.13. a, mille kohaselt müüdi 10 000 euro eest XXX SIA-le 3 kassaaparaati, 2 peeglit, reklaamistend, valgustid, valgustikast, valveseadmestik, ventilatsioon (3) ja Ülemiste Keskuses olnud mööbel. Võlgniku esindaja on täpsustanud, et XXX SIA reaalselt 10 000 eurot kauba eest ei tasunud, vaid toimus tasaarvestamine võlgniku võlgnevusega XXX SIA ees. 2) arve kuupäevaga 13.07.2013. a, mille kohaselt müüdi 2 400 euro eest XXX OÜ-le mannekeenid, mööbel, Kristiine Keskuse poes olnud mööbel, peeglid, Kristiine Keskuses olnud reklaamistendid, valgustikast, valgustid. Võlgniku poolt esitatud dokumentidest nähtub raha laekumine sularahas kassasse. Kaubad. Võlgniku 31.12.2012. a bilansi kohaselt oli võlgnikul varusid summas 100 782 eurot. Võlgniku poolt esitatud kauba konto ja arvete põhjal on ajutine haldur tuvastanud, et 2013. a jooksul ostis võlgnik tarnijatelt täiendavalt kaupa juurde 13 486,95 euro eest, võlgnik müüs kaupa poodides 106 725,17 euro eest ning saatis hankijatele tagasi 7 631,77 euro väärtuses. Kokkuvõte Lähtudes eelnevast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku raamatupidamine on korraldatud nõuetekohaselt ning tagatud on aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Ajutisel halduril oli võimalik saada ülevaade kauba ja põhivara liikumisest ning sularaha kasutusest ning ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole pankrotikuritegu vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Raugemise korral palub haldur dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige XX X .

Ajutine pankrotihaldur palub mõista välja XXXOÜ-lt Martin Kruppi kasuks ajutise halduri tasu 1200 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 396 eurot, kokku 1596 eurot, millest 397 eurot hüvitada riigi vahenditest (PankrS § 23 lg 4). Lisaks mõista välja XXXOÜ-lt Martin Kruppi kasuks ajutise halduri kulud 62,35 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud tuleb kanda Martin Krupp`i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul on XXXOÜ maksejõuetuse põhjuseks müügitulu väiksem laekumine kui muud äritegevusega seotud kulud, mida mõjutasid tõusnud üür ning suurenenud kauba sisseostmise kulud. Ajutise halduri hinnangul oli võlgniku äriplaanis liiga palju rõhku pandud asjaolule, et võlgnikul võimaldati kaupa osta soodushinnaga. Ajutise halduri hinnangul ei olnud mõistlik kõigest kuue kuu jooksul peale esimese poe avamist suunata kasum uue poe avamisse, vaid oleks pidanud koguma reservi, et ennetada võimalikke hinnatõuse. Ajutise halduri aruandes ja aruande täienduses toodud andmetel on võlgniku reaalseks varaks kassa jääk summas 737 eurot, põhivara on 58 994 euro väärtuses ja kohustusi on XXXOÜ-l 09.08.2013 bilansi kohaselt 96 370 eurot. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. 03.09.2013 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. Ettepanek on

2-13-34231 avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.09.2013. Seisuga 12.09.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud XXXOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. XXXOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Martin Krupp on kohtule esitanud XXXOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruanded, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 15 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h: suhtlemine võlgnikuga, päringute koostamine, võlgniku raamatupidamisdokumentidega tutvumine, registriandmetega tutvumine, kogutud andmete analüüs, aruannete koostamine, kohtuistungil viibimine. Martin Krupp palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1596 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu), millest 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 62,35 eurot, s.h sidekulud, koopiad, bürooteenus. Võlgnik ei ole 03.09.2013 kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulutuste vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 1596 eurot tuleb võlgnikult välja mõista. Kuna võlgnikul puudub likviidne vara ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, tuleb ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), hüvitada riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot kanda Martin Krupp’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 62,35 eurot tuleb OÜ Cavere Õigusbüroo kasuks võlgnikult välja mõista. Ülejäänud hüvituse summa mida ei kata riik (s.o.397 eurot) ega mida ei saa hüvitada XXXOÜ vara arvelt (sularaha kassa arvelt 737 eurot) - tasub kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe (t lk 40) alusel haldurile võlgniku juhatuse liige XX X käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.