lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-39526/16

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-39526/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1446
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KarS § 199 lg 2VargusKarS § 218 lg 1Varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastuKarS § 68 lg 1Eelvangistuse ja kinnipidamise arvestamineKrMS § 185 lg 1Menetluskulude hüvitamine apellatsioonimenetlusesKrMS § 233 lg 1Lühimenetluse kohaldamise alusKrMS § 238 lg 2Kohtulahend lühimenetlusesKrMS § 337 lg 1Ringkonnakohtu pädevus kohtulahendi tegemiselKrMS § 7 lg 3Süütuse presumptsioon

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-39526/20Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja17.02.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2013, Tallinn

Kriminaalasja number

1-12-9188

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Sten Lind

Kohtuistungi sekretär

Alina Koop

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

26. august 2013, Tallinn

Kriminaalasi

Pavel Karjalaineni süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 28. mai 2013 aasta otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav P.Karjalainen

Prokurör

Prokuröri abi Katrin Kabel

Süüdistatav

Pavel Karjalainen, ik: 37311064718, korduvalt kriminaalakorras karistatud, EV kinni peetud 08. mai 2013.

Kaitsja

Vandeadvokaat Milvi Söörd

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 28. mai 2013 aasta otsus kriminaalasja nr 1-12-9188 KarS § 68 lg 1 alusel Pavel Karjalainenil kantuks loetud ja kandmisele kuuluva karistuse osas. Uue otsusega: KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Pavel Karjalainenil kantud karistuse hulka ajavahemik 01. märts 2013 kuni 18. märts 2013, so 18 päeva. Alates 08. maist 2013 lugeda kandmata karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Süüdistatava apellatsioon rahuldada osaliselt. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1.Pavel Karjalainenit süüdistatakse selles, et tema olles viimati 18.12.2006.a Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, ajavahemikul 19.07.2011.a kuni 20.07.2011.a tungis varguse toimepanemise eesmärgil sisse Tallinnas aadressil xxxxxxxxxxx asuvasse korterisse, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanu x x kuuluva sülearvuti Amilo LA 1703-17B koos Tele2 interneti modemiga, tekitades vargusega kahju summas 291.44 eurot. Samuti tema, olles 10.08.2012.a ja 02.09.2012.a Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsustega karistatud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate pisivarguste toimepanemise eest, taas 11.09.2012.a. kella 18.32 ajal Tallinnas, aadressil xxxxxxxxxx asuvast Selver AS kuuluvast kauplusest Mustakivi Selver, üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada: Seerum silma roll 3 tk, maksumusega 13.20 eurot/tk, kogumaksumusega 39.60 eurot ja Seerum roll Nutri 4 tk, maksumusega 12.90 eurot/tk, kogumaksumusega 51.60 eurot. Kokku kaupa summas 91.20 eurot, pannes nimetatud kauba müügisaalis endale jope põue ning möödudes kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna Pavel Karjalainen peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega Pavel Karjalainen, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2.Maakohus tunnistas Pavel Karjalaineni süüdi KarS § 199 lg 2 p. 8,9 järgi ja karistas vangistusega 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõistis 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 11.09.2012.a. – 12.09.2012.a., s.o. 2 päeva. Kandmata karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestas alates tema kinnipidamisest – 08.05.2013.a. Tõkendi – vahistamine – jättis muutmata kuni otsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tühistas.

APELLATSIOON:

3.Süüdistatav pole rahul otsusega. Karistuse kandmise ajaks on märgitud 08.05.2013, kuigi Helsinki linnakohtus vahistusmääruse ajaks on märgitud 28.02. 2013. Palub teha päring ning parandus kohtuotsuses. Samuti ei varastanud ta arvutit sissetungimise teel. Palub küsitleda x.x selles osas.

17.06.2013 aastal on süüdistatav esitanud lisa apellatsioonile kus märgib, et vaidlustab vaid karistusaja algust, muus osas otsust ei vaidlusta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

4.Apellant- süüdistatav toetab esitatud apellatsiooni ja täpsustatult taotleb kantud karistusaja hulka arvata Euroopa vahistamismääruse alusel Soomes vangistuses viibitud aja ning leiab ka et kannatanu x.x arvuti vargust ei pannud toime sissetungimisega. Kaitsja toetab esitatud apellatsiooni, palub taotlused rahuldada. Prokuröri arvamuse kohaselt on maakohtu otsus põhistatud ja seaduslik. Palub jätta apellatsiooni rahuldamata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni väidetega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et apellatsioonis esitatud väited on osaliselt asjakohased ning toovad kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise.
5.1.I.X vara varguse episoodi osas vaidlustab apellant varguse kvalifikatsiooni KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ehk varguse toimepanemist sissetungimisega. Esmalt kolleegium märgib, et süüdistatav on esitanud taotluse lahendada kriminaalasi lühimenetluse korras. KrMS § 233 lg 1 alusel arutaski maakohus asja vaid kriminaaltoimiku materjalide põhjal võttes aluseks antud episoodis nii kannatanu, tunnistajate kui süüdistatava enda poolt kahtlustatavana antud ütlused. Süüdistatav on kohtuistungil ennast kogu süüdistuse mahus süüdi tunnistanud ega ole kvalifikatsiooni osas mingeid taotlusi esitanud ega vaidlust tõstatanud. Ei ole soovinud kohtuliku uurimise käigus ütlusi anda, on kinnitanud kohtueelses menetluses antud ütlusi/ t.lk. 86-87/. Kohtuotsuse tegemisel tõendina käsitatud kannatanu ütluste kohaselt 19. juuli 2011 helistas talle tütar teatades, et korterist on kadunud arvuti. Tõdeb, et ei mäleta kindlalt kas lukustas kodust lahkudes korteri ukse, see võis ka lukust lahti jääda. P.Karjalainen on kahtlustavana ülekuulamisel küll kinnitanud, et tundis kannatanut ja viibis ka juulis 2011 viimase juures mõne päeva, kuid ei mäleta täpselt kuidas korterisse süüdistuses esitatud päeval sattus, võis olla ka nii, et korteriuks oli lukustamata ja tema siseneski. Laualt võttis kaasa sülearvuti, mille müüs. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on maakohus piisava selgusega juba esitanud oma põhjenduse vaidlustatud kvalifitseeriva tunnuse tõendatuse osas ning kolleegiumil puuduvad alused jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Puuduvad andmed sellest, et kannatanu oleks andnud vaba võimaluse, nõusoleku ja õiguse süüdistatavale üksinda siseneda kannatanu eluruumi ehk siis 19. juulil 2011 oli tegemist süüdistatava poolt ebaseadusliku võõrasse korterisse sisenemisega. Eeltoodust lähtuvalt kolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse ülaltoodud osas maakohtu otsuse tühistamiseks.
5.2.Apellant on vaidlustanud ka kriminaalasjas vangistuses viibitud aja arvestamist. Nimelt on maakohus jätnud apellandi arvestuse kohaselt kantud karistuse hulka arvestamata Harju Maakohtu poolt koostatud Euroopa vahistamismääruse alusel Soome Vabariigis vangistuses viibitud aja.

Kolleegium leiab, et nimetatud väiteid ei saa jätta tähelepanuta. Materjalide alusel on tuvastatav, et vaidlustatud kriminaalasjas oli Harju Maakohtu määrusega kuulutatud P.Karjalainen tagaotsitavaks ja tema suhtes oli valitud tõkendiks- vahistamine/ t.lk. 57/. P.Karjalaineni asukohaks oli tuvastatud Soome Vabariik, kus ta oli toime pannud rida kuritegusid, mistõttu oli võetud seal vahi alla. Samuti edastati teave, et kriminaalasja arutamine Soomes toimub 28. veebruar 2013.

25.02.2013 aastal tegi Harju Maakohus P.Karjalaineni suhtes Euroopa vahistamismääruse/ t.lk. 67-72/. Vastavalt kriminaalasja materjalidele ja süüdistatava ütlustele toimuski Soome Vabariigis kohtuistung 28. veebruaril 2013 aastal ja temale mõisteti otsusega vangistus, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 19.12.2012 kuni 28.02.2013( kaasa arvatud), so 2 kuud ja 10 päeva. Maakohtule edastatud teabe kohaselt karistusaja arvestamisel loeti P.Karjalainenil veel kandmisele kuuluva karistuse alguseks 19.03. 2013 ja vabanemisajaks 08.05.2013 ehk siis kandmisele kuuluvaks loeti veel 1 kuu ja 20 päeva vangistust. Seega kokku oli arvestatud P.Karjalainenile Soome Vabariigis mõistetud 6 kuulisest vangistusest kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. Samas süüdistatava ütluste kohaselt teda 28.veebruaril 2013 Soomes kohtuotsuse kuulutamise järgselt ei vabastatud vaid ta viibis kuni 19. märtsini 2013 vahistatuna ja seda just Euroopa vahistusmääruse alusel. Süüdistatava ütlusi kummutavad tõendid puuduvad. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestatakse loovutamisvahistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kolleegium leiab, et kuna käeoleval juhul on kõrvaldamata kahtlused P.Karjalaineni viibimisest vahistatuna Harju Maakohtu poolt väljastatud Euroopa vahistamismääruse alusel ajavahemikul 01 märts 2013 kuni 18. märts 2013(kaasa arvatud), tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ning lugeda Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusest kantuks juba ülalnimetatud ajavahemik, so 18 päeva. Nimetatud asjaolu annab aluse maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks ja ringkonnakohtu poolt uue otsuse tegemiseks.
6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28 mai 2013 aasta otsuse osaliselt ja seda eelvangistuses viibitud aja arvestamise osas. Muus osas jätab otsuse muutmata. Süüdistatava apellatsiooni rahuldab osaliselt.
7.Apellatsioonimenetluses esitas kaitsja riigi õigusabi tasu hüvitamise taotluse. Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud ja juhatuse 16. aprilli 2013. a. otsusega muudetud „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ / edaspidi Korra/ punktile 16 on määratud kaitsjatasu kriminaalasja apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid mitte rohkem kui 216,00 eurot. Kaitsja on apellatsioonimenetluseks ettevalmistumiseks kulutatud ajaks märkinud ühe pooltunni ja hüvitamisele kuuluvaks summaks seega 18,00 eurot ehk siis Korras ettenähtud miinimumi. Korra p 18 kehtestab, et määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtumenetluse istungil osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta. Ka selles osas on kaitsja taotlenud ühe pooltunni eest tasu, summas 18.00 eurot hüvitamist.

Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hüvitamisele kuulub 18,00+18,00= 36, 00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% so 7,20 ja kokku 43,20 eurot. Esimese astme kohtuotsusele esitas apellatsiooni süüdistatav. KrMS § 185 lg 1 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 2-4 või lg 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p 4 ettenähtud lahendi. Seega jäävad õigusabi kulud, summas 43,20 eurot riigi kanda.

Ivi Kesküla

Julia Katškovskaja

Sten Lind

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja