lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-10-4453/74

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 11.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-10-4453/74
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
918
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.09.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-4453

Tsiviilasi

L J ja E J hagi R J vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.06.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RJ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja L J (IK xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, ) Hageja E J (IK xxxxxxxxxx, elukoht ) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg Kostja R J (xxxxxxxxxxxxx , IK xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 14.06.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta RJ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Hagi asjaolud

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
1.28.01.2010 esitasid L J ja EJ hagi Harju Maakohtusse R J vastu. Hagejad palusid lõpetada L J ja R J kaasomandi xxxxxxxxxxx asuvale korteriomandile, andes R Jle kuuluva omandiosa üle L J le ja mõista L J lt R J kasuks välja hüvitise omandi kaotuse eest 11 500 eurot; tuvastada, et R Jl on kohustus teha tahteavaldus - anda nõusolek L J kandmiseks Harju Maakohtu Tallinna jaoskonna registriossa nr.xxxxxx kantud korteriomandi ainuomanikuna; lõpetada poolte kaasomand xxxxxxxxxxx asuvale kinnistule asja müümisega avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha poolte vahel vastavalt nende omandiosa suurusele; lõpetada L J ja R J kaasomand osamaksule hooneühistus Luited, andes hagejale kuuluva osa kaasomandist kostjale kohustusega hüvitada hagejale kaasomandi osa väärtus rahas või selle müümisega avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha L J ja R J vahel vastavalt nende omandiosa suurusele. Kostja vastuväited ja vastuhagi
2.Kostja avaldas nõustumust hageja nõudega korteriomand hagejale jätta, paludes kohtul kohustada hagejat maksma kostjale temale kuulunud 1⁄4 suuruse osa välja rahas, lähtudes eksperdi poolt määratud väärtusest. Kostjal ei olnud vastuväiteid kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxx avaliku enampakkumise korras müümise osas ja müügist saadud raha jagamises vastavalt poolte omandiosa suurusele. Kostja avaldas nõustumust müüa osamaks hooneühistus Luited avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadav raha kaasomanike vahel proportsionaalselt nende osade suurusega.
3.Kostja esitas vastuhagi, milles palus müüa vaidlusalune korteriomand ja osamaks hooneühistus Luited avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadav raha kaasomanike vahel proportsionaalselt nende osade suurusega. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 14.06.2013 otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
5.Kohus leidis, et poolte vahel ei olnud enam vaidlust küsimuses, kuidas lõpetada korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxxxx, kaasomand. Seetõttu tuleb korteriomand jätta L J le ning mõista hagejalt välja R Jle hüvitis 11 500 eurot. Poolte vahel ei olnud enam vaidlust, et kaasomand kinnistule xxxxxxxxxxx tuleb lõpetada asja müügiga avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamisega kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Poolte vahel ei olnud enam vaidlust küsimuses, kuidas lõpetada osamaksu hooneühistus Luited kaasomand. Kohus leidis, et R Jl on kohustus teha tahteavaldus anda nõusolek xxxxxxxxxxxx asuva korteriomandi L Jle kuuluva 1⁄4 suuruses mõttelise osa kande muutmise kohta. RJ tahteavaldust asendab kohtuotsus. Apellatsioonkaebus
6.R J palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
7.Kostja leiab, et tegelikult rahuldas maakohus tema vastuhagi täies ulatuses. Kostja taotles korteri jätmist L. Jle. Kohus lähtus otsuse tegemisel korteri hinnast, mida pakkus kostja, mitte vastaspoole pakutud hinnast, mis turuhinnast erines. Kohus rahuldas kostja taotluse ekspertiisi määramiseks ning eksperdi hinnang oli aluseks otsuse tegemisel. Hagejad soovisid garaaži jätmist kostjale. Kuna kostja Eestis ei ela, palus ta kohtul

otsustada garaaži müük enampakkumisel. Ka selle nõude kohus rahuldas, kuigi hageja vaidles sellele lõpuni vastu.

8.Maakohus otsustas kostja kahjuks vaid registri kande puudumise tõttu. Kinnistusraamatu kande küsimus on hagita asi, kande puudumine ei ole selline küsimus, mille lahendamisel tuleks kõik menetlusosaliste kulud jätta kostja kanda. Kostja kandis oma kohustusi korteriomandi suhtes, kuigi ta seda kasutada ei saanud. Menetluskulude jätmine kostja kanda on ülekohtune ja põhjendamatu.
9.Vastaspoole pettuse tõttu – avaldati kohtule teadlikult kostja elukoha kohta valeandmed – venis kohtumenetlus 1,5 aastat. Vastaspool müüs Paasiku tn 16-49 korteri maha 2009.aastal, kuid 2010.aastal kohtule esitatud hagis märkis nimetatud korteri kostja elukohaks. Rahvastikuregistris oli kostja õige elukoha aadress, mille aga vastaspool pettusega muuta lasi. Ka sellise pettuse tõttu ei ole õiglane jätta menetluskulud vaid kostja kanda. Vastustajate seisukoht
10.Vastustajad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
11.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
12.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on menetluskulude jaotuse osas.
13.Maakohus jättis õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda, kuna rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kostja ei ole otsust selles osas vaidlustanud.
14.Ebaõige on kostja seisukoht, et tegemist on kande vaidluse ja hagita asjaga. Hageja esitas kostja vastu kaasomandi lõpetamise nõude. Tõendatud ei ole, et kohtuasi oleks veninud hageja poolt toime pandud pettuse tõttu.
15.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.