Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.juuni 2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-4453
Tsiviilasi
XXX ja XXX hagi XXX vastu tahteavalduse asendamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks 15 977.91 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja I XXX(isikukood XXX; elukoht XXX); hageja II XXX(isikukood XXX; elukoht XXX); hagejate esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg (e-post [email protected]); kostja XXX(XXX, isikukood XXX, elukoht XXX).
2-10-4453 asukohaga XXX, Tallinn, millele vastab garaažiboksi nr.169 valdamise ja kasutamise õigus, selle müümisega avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha XXX ja XXX vahel vastavalt nende omandiosa suurusele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tuginedes TsMS § 444 lõigetele 1 ja 2, ei pea kohus vajalikuks antud otsuses ära tuua asja kohta esitatud väiteid, vastuväiteid ja esitatud tõendeid ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
XXX ja XXX esitasid 28.01.2010 Harju Maakohtule hagi XXX vastu tahteavalduse asendamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt suri 12.06.2009 XXX ning kogu tema pärandvara läks üle pärimise teel XXX, kelle kaasomandis peaks olema korteriomand Tallinnas XXX, kinnistu XXX ja osamaks hooneühistus X. Vaatamata pärandi vastuvõtmisele ei ole kostja tänaseni esitanud kinnistamisavaldust kinnistus-raamatu kannete parandamiseks ega avaldust hooneühistu liikmeks saamiseks. Hagejad paluvad lõpetada XXXja XXXkaasomandi Tallinnas XXXasuvale korteriomandile, milline on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr.XXX, andes XXXkuuluva omandiosa üle XXXja mõista XXXXXXkasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest summas 11 500 eurot; tuvastada, et XXXon kohustus teha tahteavaldus - anda nõusolek XXXkandmiseks Harju Maakohtu Tallinna jaoskonna registriossa nr.XXX kantud korteriomandi ainuomanikuna; lõpetada XXX, XXXja XXXkaasomand Tallinnas XXXasuvale kinnistule, milline on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr.XXX, asja müümisega avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha XXX, XXXja XXXvahel vastavalt nende omandiosa suurusele; lõpetada XXXja XXXkaasomand osamaksule Hooneühistus X, registrikood XXX, asukohaga XXX, Tallinn, millele vastab garaažiboksi nr.169 valdamise ja kasutamise õigus, selle müümisega avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha XXXja XXXvahel vastavalt nende omandiosa suurusele.
Kostja on avaldanud nõustumust hageja nõudega korteriomand hagejale jätta, paludes kohtul kohustada hagejat maksma kostjale temale kuulunud 1⁄4 suuruse osa välja rahas, lähtudes eksperdi poolt määratud väärtusest. Kostjal ei ole vastuväiteid kinnistu asukohaga XXXavaliku
2-10-4453 enampakkumise korras müümise osas ja müügist saadud raha XXX, XXXja XXXvahel jagamises vastavalt nende omandiosa suurusele. Kostja on samuti avaldanud nõustumust müüa osamaks Hooneühistus X asukohaga XXX, Tallinn (osamaksule vastab garaažiboksi nr.169 valdamise ja kasutamise õigus) avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadav raha kaasomanike vahel proportsionaalselt nende osade suurusega.
Kostja esitas vastuhagi, milles palub müüa vaidlusalune korteriomand ja osamaks Hooneühistus X asukohaga XXX, Tallinn (osamaksule vastab garaažiboksi nr.169 valdamise ja kasutamise õigus) avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadav raha kaasomanike vahel proportsionaalselt nende osade suurusega.
Hagejad paluvad vastuhagis esitatud nõude - panna korteriomand avalikule enampakkumisele, jätta rahuldamisele. XXXsoovib säilitada endale kodu, kus on elanud sisuliselt poole oma elust. Hageja ei näe põhjust, miks tuleks valida teda enam koormav viis kaasomandi lõpetamiseks korteriomandi avaliku müügi näol, mis tooks kaasa uue eluaseme otsimise vajaduse, ja kuidas see eelistuks korteriomandi talle jätmisele ja kostja kasuks kohase hüvitise väljamõistmisele. Hageja XXXpalub jätta korteriomand talle ning mõista temalt välja XXXhüvitis 11 500 eurot. Osamaks Hooneühistus X asukohaga XXX, Tallinn (osamaksule vastab garaažiboksi nr.169 valdamise ja kasutamise õigus) avalikul enampakkumisel müümisele hagejatel vastuväiteid ei ole.
Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Käesolevas tsiviilasjas on tuvastamist leidnud ja poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: -
hageja XXX ja kostja XXX on Tallinnas XXX asuva korteriomandi kaasomanikud vastavalt 3⁄4 ja 1⁄4 suurustes mõttelistes osades. Korteriomandit kasutab oma koduna hageja XXX, kostja selles kunagi elanud ei ole;
-
Riiklikult tunnustatud eksperdi Andres X poolt käesoleva tsiviilasja raames antud eksperdiarvamuse kohaselt on korteriomandi väärtus 46 000 eurot;
-
Kinnistusraamatusse on korteriomandi 1⁄4 suuruse mõttelise osa omanikuna kantud kostja asemel küll 12.06.2009.a. surnud XXX, kuid kostja on XXXpärija, mis on tõendatud Harju Maakohtu pärimisregistri 22.01.2010.a. teatisega nr.5- 6.14/73 (tl 12). Sellest nähtub, et 27.11.2009.a. on notar Anne Saaber tõestanud pärimistunnistuse nr.XXX, mille kohaselt on XXX XXX pärija;
-
Mõlema hageja ja kostja kaasomandis on kinnistu asukohaga XXX, Tallinn, XXX kuulub 1⁄4 mõttelist osa, XXX1⁄2 mõttelist osa ja XXX1⁄4 mõttelist osa omandist;
-
XXXja kostja kaasomandis on ka osamaks Hooneühistus X asukohaga XXX, Tallinn, osamaksule vastab garaažiboksi nr.169 valdamise ja kasutamise õigus. XXXkuulub 3⁄4 mõttelist osa ja kostjale 1⁄4 mõttelist osa osamaksust;
2-10-4453 Korteriomand Tallinnas XXX Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hüvitise määramisel lähtub kohus Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, kus on selgitatud, et kuivõrd kaasomandi lõpetamine riivab intensiivselt PS § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. /--/ Kolleegium leiab, et õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Riiklikult tunnustatud eksperdi Andres X poolt käesoleva tsiviilasja raames antud eksperdiarvamuse kohaselt on korteriomandi väärtus 46 000 eurot. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest, kusjuures see peab toimuma kõigi kaasomanike huve ja võimalikult suures ulatuses arvestades (3-2-1-45-06, 3-2-1-99-09, 3-2-165-10). Hageja XXX on oma hagis taotlenud korteriomandi jagamist viisil, et jätta korteriomand XXX ning mõista temal kostja kasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest. Kostja oma vastuhagis on taotlenud müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadav raha kaasomanike vahel proportsionaalselt nende osade suurusega. Kohtu hinnangul ei saa vastuhagis esitatud nõue, panna korteriomand avalikule enampakkumisele, kuuluda rahuldamisele. Hageja XXX soovib säilitada enda kodu, kus on elanud sisuliselt poole oma elust. Riigikohus on rõhutanud, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (3-2-1-61-12). Kohus ei näe põhjust, miks tuleks valida hagejat enam koormav viis kaasomandi lõpetamiseks korteriomandi avaliku müügi näol, mis tooks hagejale kaasa uue eluaseme otsimise vajaduse ja kuidas see eelistuks korteriomandi hagejale jätmisele ja kostja kasuks kohase hüvitise väljamõistmisele. Vaatamata oma vastuhagis esitatud nõudele, on kostja hilisema menetluse käigus oma seisukohta muutnud ning avaldanud nõustumust hageja nõudega korteriomand hagejale jätta, paludes kohtul kohustada hagejat maksma kostjale temale kuulunud 1⁄4 suuruse osa välja rahas, lähtudes eksperdi poolt määratud väärtusest. Seega on kostja oma vastuhagis esitatud nõudest (seoses korteriomandiga) kohtu hinnangul loobunud. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et poolte vahel ei ole käesolevaks hetkeks enam vaidlust küsimuses, kuidas lõpetada korteriomandi, asukohaga XXX Tallinn, kaasomand. Seetõttu leiab kohus, et korteriomand tuleb jätta hagejale XXX ning mõista hagejalt XXX välja kostja XX X hüvitis 11 500 eurot (korteriomandi väärtus 46 000 eurot x kaasomandi osa suurus 1⁄4).
2-10-4453 Kostja on jätnud tegemata kinnistamisavalduse korteriomandi mõttelise osa enda nimele kandmiseks, kuid on selle kinnistusraamatust mittenähtuv omanik. Kohus leiab, et kinnistusraamatu seis on korteriomandi omanike osas seega vale, kuid see ei takista kaasomandi lõpetamist, kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on tuvastamist leidnud, et XXX on XXX(kes on märgitud kinnistusraamatus kaasomanikuks) pärija. Kinnistu asukohaga xxx Käesolevas tsiviilasjas on leidnud tuvastamist, et poolte vahel ei ole vaidlust, et kaasomand kinnistule tuleb lõpetada asja müügiga avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamisega kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Osamaks Hooneühistus X asukohaga XXX, Tallinn (osamaksule vastab garaažiboksi nr.169 valdamise ja kasutamise õigus) Hagejad on kohtule 15.04.2013 esitatud lõplikes seisukohtades avaldanud, et jäävad oma esialgses hagis toodud alternatiivnõude juurde, lõpetada osamaksu kaasomand asja müügiga avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamisega kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Kostja on samuti oma vastuhagis palunud müüa osamaks Hooneühistus X asukohaga XXX, Tallinn (osamaksule vastab garaažiboksi nr.169 valdamise ja kasutamise õigus) avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadav raha kaasomanike vahel proportsionaalselt nende osade suurusega. Kohus leiab, et poolte vahel ei ole käesolevaks hetkeks enam vaidlust küsimuses, kuidas lõpetada osamaksu Hooneühistus X asukohaga XXX, Tallinn (osamaksule vastab garaažiboksi nr.169 valdamise ja kasutamise õigus), kaasomand. Kinnistusraamatu ebaõige kanne Nagu eelpool on välja toodud, on kostja XXXasemel kinnistusraamatus korteriomaniku kaasomanikuna ebaõigesti sisse kantud XXX. Käesolevas tsiviilasjas on tuvastatud ja poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et XXXon XXXpärija ning peaks olema kinnistusraamatusse kantud kui kaasomanik XXXasemel. KRS § 651 lg 1 sätestab, et kui kinnistusraamat on muutunud valeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu, parandab kinnistusosakond kande asjaõiguse uue omaja kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldusele tuleb lisada asjaõiguse üleminekut tõendav dokument. Vastavalt KRS § 651 lg-le 6 võib kinnistusosakond juhul, kui kinnistusraamat on muutunud valeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu ja asjaõiguse uus omaja ei ole esitanud KRS § 651 1. lõikes nimetatud kinnistamisavaldust, kohustada asjaõiguse omajat trahvi ähvardusel esitama kinnistusraamatu kande parandamiseks kinnistamisavalduse ja kande tegemiseks vajalikud dokumendid. Kostja pole seda teinud. Käesolevas asjas Tallinna Ringkonnakohtu tehtud 24.05.2010.a. määruse kohaselt ei takista see aga hagejate õigust nõuda kaasomandi lõpetamist. Kuivõrd kinnistusraamat on muutunud valeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu, parandab kinnistusosakond kande asjaõiguse uue omaja kinnistamisavalduse alusel.
2-10-4453 Kande muutmiseks on KRS § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 2 p 2 järgi on puudutatud isikuks asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. Kuivõrd nagu eelpool välja toodud, on asjaõiguse uus omaja XXX, on kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalik XXXnõusolek. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-61-12 on leidnud, et see, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, peab selguma kohtuotsuse resolutsioonist. Kohus leiab, et XXXon kohustus teha tahteavaldus - anda nõusolek Tallinnas XXXasuva korteriomandi XXXkuuluva 1⁄4 suuruses mõttelise osa kande muutmise kohta, asendades omaniku XXXuue omaniku XXX. XXXtahteavaldust asendab käesolev kohtuotsus. Kaasomandi lõpetamiseks vajalik kanne XXXon taotlenud korteriomandi kaasomandi lõpetamist viisil, et korteriomand jääb tema ainuomandisse. Selleks, et hageja taotletud ja kostja poolt aktsepteeritud asja jagamise viis saaks ka kinnistusraamatus kajastatud, on vajalik asendada kostja tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg-e 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine, leiab Riigikohus oma lahendis 3-2-1-65-10. Seega asendab kohtuotsus, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Kaasomandi lõpetamise kande tegemiseks on KRS § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomandi lõpetamisel on KRS § 341 lg 2 p 2 järgi puudutatud isikuks teine kaasomanik. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-61-12 on leidnud, et see, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, peab selguma kohtuotsuse resolutsioonist. Kohus leiab, et XXXon kohustus teha tahteavaldus - anda nõusolek XXXkandmiseks Harju Maakohtu Tallinna jaoskonna registriossa nr.XXX kantud korteriomandi ainuomanikuna. XXXtahteavaldust asendab käesolev kohtuotsus. Kostja vastuhagi Hageja XXXon oma hagis taotlenud korteriomandi jagamist viisil, et jätta korteriomand XXXning mõista temal kostja kasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest. Kostja oma vastuhagis on taotlenud müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadav raha kaasomanike vahel proportsionaalselt nende osade suurusega. Kostja on hilisema menetluse käigus oma seisukohta muutnud ning avaldanud nõustumust hageja nõudega korteriomand
2-10-4453 hagejale jätta, paludes kohtul kohustada hagejat maksma kostjale temale kuulunud 1⁄4 suuruse osa välja rahas, lähtudes eksperdi poolt määratud väärtusest. Seega ei ole poolte vahel käesolevaks hetkeks enam vaidlust küsimuses, kuidas lõpetada korteriomandi, asukohaga XXX Tallinn, kaasomand. Kostja on oma vastuhagis palunud müüa osamaks Hooneühistus X asukohaga XXX, Tallinn (osamaksule vastab garaažiboksi nr.169 valdamise ja kasutamise õigus) avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadav raha kaasomanike vahel proportsionaalselt nende osade suurusega. Hagejad on jäänud oma esialgses hagis toodud alternatiivnõude juurde, lõpetada osamaksu kaasomand asja müügiga avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamisega kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Seega ei ole poolte vahel käesolevaks hetkeks enam vaidlust küsimuses, kuidas lõpetada osamaksu Hooneühistus X asukohaga XXX, Tallinn (osamaksule vastab garaažiboksi nr.169 valdamise ja kasutamise õigus), kaasomand. Kokkuvõte Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb:
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
2-10-4453
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.