2.Välja mõista kostjalt XXX(isikukood XXX) hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kasuks hageja menetluskulud 564,49 eurot (viissada kuuskümmend neli eurot ja 49 eurosenti). Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada kostjat tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
3.Kohtumäärus toimetada XXX`ale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Lugeda kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise kohta XXX`ale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel teate väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
4.Määruse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
____________________________________________ Pärnu mnt. 142, 11317 Tallinn tel. 6636967 (info), faks 6637015 e-post: [email protected]
Tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Asjaolud ja põhjendused
1.Tsiviilasjas nr 2-11-34869 19.12.2012.a. tehtud otsusega Harju Maakohus rahuldas Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi XXXvastu ning hageja menetluskulud jäeti XXXkanda. Kohtuotsus jõustus 19.02.2013.
2.TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
3.Hageja esindaja esitas 23.01.2013.a. avalduse, millega palub määrata rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud. Avalduses on menetluskuludeks näidatud kokku summas 564,49 eurot (riigilõiv maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamise eest ja riigilõiv hagiavalduse esitamise eest). Samuti on hageja kohtu nõudmisel tasunud 29.02.2012 6,39 eurot nn Ametlike Teadaannete tasu ja 08.03.2012 26,76 eurot kohtutäituri tasu. Hagejale avaldatud informatsiooni kohaselt ei tekkinud kohtul kõnealuseid kulusid, mistõttu on hagejal õigus nõuda nimetatud summade tagastamist. Lähtudes eeltoodust palub hageja: 1) määrata pärast tsiviilasjas nr 2-11-34869 tehtud otsuse jõustumist kindlaks menetluskulude rahaline suurus; 2) mõista XXXSwedbank Liising AS-i kasuks välja viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras; 3) tagastada Swedbank Liising AS-ile Ametlike Teadaannete tasu 6,39 eurot ja kohtutäituri tasu 26,76 eurot Swedbank Liising AS arvelduskontole Swedbank`is nr XXXXXXXXXXXXX selgitusega „AT tasu ja kohtutäituri tasu tagastamine_XXXOÜ“.
4.TsMS § 176 lg-st 1 tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta.
5.13.08.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-34869 kohus toimetas Swedbank Liising Aktsiaseltsi avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks kostjale XXX`le kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Määruse kohaselt lugeda avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks XXX`le kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Anda XXX`le tähtaeg menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele kirjalikult vastuväite esitamiseks 10 päeva alates menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kättetoimetatuks lugemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos lisadega on kostjale XXX`le avalikult kätte toimetatud (kohtuteade menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kätte toimetamise kohta on
väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud 13.08.2013). Vastuväite või vastuse kohtule esitamise viimane päev oli 09.09.2013. Vastuväidet või vastust hageja menetluskulude avaldusele ei esitatud. Kuna vastuväiteid ei esitatud, teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta.
6.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata TsMS § 176 lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ja kohus rahuldab avalduse täielikult.
7.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma (TsMS § 139 lg 1). TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
8.Avalduses taotleb hageja riigilõivukulu hüvitamist kostjalt kokku summas 564,49 eurot. Hageja poolt on tasutud: 1) riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest summas 85,16 eurot 22.02.2011.a. (tlk 56); 2) täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamise eest summas 479,33 eurot 25.07.2011.a. (tlk 57); Riigilõivu tasumine on tõendatud. Kuivõrd hageja poolt tasutud riigilõiv on menetluskulu, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja poolt tasutud riigilõiv kokku summas 564,49 eurot.
9.Hageja palub tagastada Swedbank Liising AS-ile Ametlike Teadaannete tasu 6,39 eurot ja kohtutäituri tasu 26,76 eurot. 01.04.2013 kohtumäärusega on tagastatud Swedbank Liising AS-ile riigilõiv summas 6,39 eurot (AT tasu) ning 01.04.2013 kohtumäärusega on tagastatud Swedbank Liising AS-ile riigilõiv summas 26,76 eurot (KT tasu). Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 564,49 eurot (s.o riigilõiv).
10.Hageja palub mõista kostjalt Swedbank Liising AS kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2013 oli 0,50%. (Ametlikud Teadaanded 01.07.2013, Intressimäära avaldamise teated).
11.TsMS § 317 lg-st 1 tulenevalt, menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik
ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS VI osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 5 järgi dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Asja arutav kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Sel juhul avaldatakse tähtaeg koos avaliku kättetoimetamisega. Kohtule ja hagejale ei ole kostja tegelik elukoht teada ning kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Kohtul ei ole seega võimalik kostjale XXXkohtumäärust menetluskulude kindlaksmääramise kohta kätte toimetada, seetõttu eeltoodust tulenevalt toimetab kohus kostjale XXXkohtumääruse kätte avalikult.
12.Riigilõivuseadus (RLS) § 44 kohaselt, kui seadus ei sätesta isiku, kelle huvides või kelle kohustustega seonduvalt teadaanne avaldatakse, kohustust hüvitada teadaande avaldamiskulusid, on riigiasutus, samuti avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik seaduse, halduslepingu või haldusakti alusel avalikke ülesandeid täites riigilõivu tasumisest vabastatud. Eelnevast lähtudes on kohus kohtulahendi avalikul kättetoimetamisel ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu riigilõivust vabastatud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.