lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-37932/38

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 11.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-37932/38
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
11.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1204
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Määruse tegemise aeg ja koht

11.09.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-37932

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi XXX(pankrotis) hagi XXXja XXX vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras ja tehingu alusel saadu tagastamiseks pankrotivarasse

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Aktsiaselts XXX(pankrotis, registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur Veli Kraavi (e-post [email protected]) Kostja I XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja I lepinguline esindaja ([email protected])

Vassili

Kosteitšuk

Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Aktsiaselts kindlaksmääramiseks osaliselt.

XXX(pankrotis)

avaldus

menetluskulude

2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX ja XXX solidaarselt välja Aktsiaselts XXX (pankrotis) kasuks menetluskulud summas 750,16 eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXja XXXsolidaarselt tasuda Aktsiaseltsile XXX(pankrotis) hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (750,16 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud

1.Harju Maakohus 05.06.2013.a otsusega rahuldas AS XXXpankrotihalduri hagi XXXja XXX vastu ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 09.08.2013.a. AS XXXpankrotihaldur esitas 13.08.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja menetluskuludeks oli hagiavalduselt tasutud riigilõiv 900,16 eurot. Hageja taotleb vastava summa hüvitamist kostjate poolt. Ühtlasi palub määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduses sisaldub kinnitus, et menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
3.TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohtu 21.08.2013.a määruse koos avaldusega sai kostja I kätte 22.08.2013.a ja kostja II 29.08.2013.a. Kohus andis kostjatele võimaluse 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja I esindaja esitas 26.08.2013.a vastuväited. Kostja I vastuväited
4.Kostja I vaidleb hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 122 lg 2 kohaselt: hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 124 lg 1 järgi: raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Harju Maakohtu 05.06.2013.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-37932 rahuldati hageja hagi kostjate vastu, välja mõistes kostjatelt hageja kasuks 14 632,81 eurot. Riigilõivuseaduse Lisa 1 järgi kuni 15 000 eurose nõude esitamisel e-toimiku kaudu tuleb tasuda riigilõiv summas 550 eurot. Kostja 1 on seisukohal, et tema ei pea sellest (550 EUR) suuremas summas riigilõivu hüvitama. Kostjale on arusaamata, miks on hageja tasunud riigilõivu summas 900,16 eurot, kui selle nõude puhul oleks ta pidanud tasuma vaid 550 eurot. Usaldusväärne ei ole ka see, et pankrotihalduril puudub võimalus esitada hagi e-toimiku kaudu. Kohtu põhjendused
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on hagihind hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Tulenevalt TsMS §-st 125 määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. TsMS § 135 sätestab, et tsiviilasja hinna nimetab hageja hagis, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt

kindlaks määratud. Hageja on algselt oma hagiavalduses märkinud tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. TsMS § 136 lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Käesoleva tsiviilasja hinnaks määras kohus 21.09.2012.a määrusega 25 000 eurot. Riigilõivuseaduse Lisa 1 kohaselt on kuni 25 000-eurose tsiviilasja hinna puhul riigilõivu täismääraks 900 eurot ning avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu 750 eurot. Kohtutoimikust nähtuvalt (II kd, tlk 5, maksekorraldus) on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 900 eurot, millele lisandus pangaülekande teenustasu 16 senti, kokku on hageja riigilõivu tasumisega seotud kulud 900,16 eurot. Vastava summa hüvitamist hageja nõuabki.

6.Kostja I märgib, et Harju Maakohtu 05.06.2013.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-37932 rahuldati hageja hagi kostjate vastu, välja mõistes kostjatelt hageja kasuks 14 632,81 eurot. Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuni 15 000-eurose nõude esitamisel e-toimiku kaudu tuleb tasuda riigilõiv summas 550 eurot. Kostja I on seisukohal, et tema ei pea sellest suuremas summas riigilõivu hüvitama. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Seega ei ole asjakohane kostja I vastuväide, mille kohaselt oleks hagejal tulnud tasuda riigilõivu 15 000-eurose nõude pealt. Hagi esitamisel ei saanud hageja ega ka kohus ette näha asjaolu, et kostjatelt mõistetakse hageja kasuks välja 14 632,81 eurot.
7.Kostja I märgib oma vastuväidetes muu hulgas, et ei ole usutav, et pankrotihalduril puudub võimalus esitada hagiavaldus e-toimiku kaudu. Kohus selgitab, et see, kas hageja esitab hagiavalduse kohtule e-kirja teel või e-toimiku kaudu, on hageja enda vaba valik. E-toimiku kaudu kohtule dokumentide esitamist soodustatakse madalama riigilõivumääraga, kuna e-toimik võimaldab kohtu tööd kiirendada ja lihtsustada, muudab selle efektiivsemaks ning ülevaatlikumaks. Sellest olenemata ei kohusta seadus hagi e-toimiku kaudu esitama. Seega ei ole antud vastuväide asjakohane. Küll aga sätestab TsMS § 162 lg 5, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 900 eurot. E-toimiku kaudu hagiavalduse esitamisel oleks tulnud tasuda riigilõivu 750 eurot. Seega jätab kohus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 250 euro (900 eurot – 750 eurot) ulatuses hageja enda kanda.
8.TsMS § 144 p 2 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas ka menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Seega tuleb kostjatelt välja mõista ka hageja pangaülekande teenustasu 16 senti.
9.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 5 rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 750,16 eurot.
10.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (750,16 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.