Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue ja kostjate seisukoht Hageja palus esialgselt tunnistada kehtetuks kostjate vaheline sõiduki Toyota Land Cruiser (registreerimismärgiga XXX) võõrandamiseleping ja juhul kui sõiduki tagastamine on võimatu, mõista välja hüvitis, mis vastaks kohtu äranägemisel sõiduki väärtusele tehingu tegemise hetkel. Hageja täpsustas menetluse käigus nõuet. Hageja palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks hageja ja LK vaheline sõiduki Toyota Land Cruiser (registreerimismärgiga XXX) võõrandamistehing ja kostjate vaheline sõiduki Toyota Land Cruiser (registreerimismärgiga XXX) võõrandamistehing. Juhul kui sõiduki tagastamine on võimatu, mõista kostjatelt solidaarselt välja hüvitis, mis vastaks kohtu äranägemisel sõiduki väärtusele tehingu tegemise hetkel. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kohtu seisukoht Harju Maakohtu 01.07.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-18813 kuulutati välja hageja pankrot. Määrusest nähtuvalt on hagejale ajutine haldur nimetatud 31.05.2010 (I kd, t lk 1721, 193-195; II kd, t lk 74-78; III kd, t lk 39-41). PankrS § 109 lg 1 järgi „tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.“ Vastavalt PankrS § 111 lg 1 p 1 ja 2 „kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti: 1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 2) enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu.“ Sama paragrahvi 3 lõike järgi kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale sõiduk Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX, mis müüdi LK 22.03.2010 hinnaga 9 267,19 eurot ning L K kinkis sõiduki 10.06.2010 V K . Kostja LK seisukoha järgi müüs ta sõiduki 06.06.2010 V K hinnaga 145 000 krooni (I kd, t lk 22-157, 158-170; II kd, t lk 79-214; III kd, t lk 4-17, 82). Kohus tuvastab, et sõiduk Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX, võõrandati hageja poolt 22.03.2010 LK hinnaga 9 267,19 eurot ning L K müüs sõiduki 06.06.2010 V K . Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus leiab, et kostjad on hageja lähikondsed. V K on olnud hageja nõukogu liige alates 24.01.2008, s.o lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 1 tähenduses. L K oli VK endine abikaasa,

kellel oli võlgnikuga tehingu tegemise ajal ühine majapidamine. Viimasele viitab näiteks hageja 18.03.2010 arve nr 210012, milles on LK elukohaks märgitud XXX, sama elukoht Maanteeameti infosüsteemis, mis kantakse süsteemi isiku enda poolt antud andmete alusel. Sama aadress nähtub ka avalikest registritest sh rahvastikuregistrist. Kuigi 01.03.2013 kohtule esitatud 06.06.2010 müügilepingus ja vastuses hagile on märgitud LK elukohaks muu elukoht leiab kohus, et tõendamist on leidnud kostjate ühine elukoht ja seega ka ühine majapidamine aadressil XXX viie aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut PankrS § 117 lg 1 p 2 tähenduses. Puudub vaidlus selles, et XXX Tallinn on VK elukoht. Seetõttu on ka L K PankrS § 117 lg 1 p 2 ja lg 2 p 6 järgi hageja lähikondne (I kd, t lk 179-191, 196-199; II kd, t lk 34; III kd, t lk 10, 13-16, 25-37, 68-70). Hageja väidab, et võõrandamistehingutel oli kinke iseloom. See tuleneb sellest, et sõiduk müüdi alla turuhinna. Kostjad vaidlevad tehingute kinke iseloomu väitele vastu. Kostjad väitsid, et sõiduk oli remonti vajavas seisundis – mootori turbo ei töötanud ja käigukast töötas halvasti ning sõidukil esines palju iluvigu (kriimustused ja mõlgid). Seetõttu vastas sõiduki müügihind tema turuväärtusele. 19.03.2013 eelistungil märkisid kostjad, et sõiduki remondivajadust tõendavad nad MAAS-i hindamisaktiga. MAAS-i 18.03.2010 hindamisakti järgi oli vaidlusaluse sõiduki turuhind 145 000 krooni käibemaksuga (I kd, t lk 174-177; III kd, t lk 20-23). Hageja on selle tõendi ehtsuse vaidlustanud. TsMS § 277 lg 4 järgi jätab kohus selle tõendiga arvestamata. 18.03.2010 tegi kohus kostjatele ettepaneku esitada MAAS-i 18.03.2010 hindamisakti originaal, kuid kostjad seda ei teinud. Kui kohtule algdokumenti ei esitata, on kohtule TsMS § 273 lg 5 alusel õigus otsustada millise tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Kuivõrd ärakirja pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kas hindamisaktis oli ka tegelikult märgitud sõiduki turuhinnaks 145 000 krooni, jätab kohus selle tõendi tõendite hulgast välja. Seetõttu tuleb sõiduki turuväärtus tuvastada teiste tõendite järgi. Kinnitust on leidnud kostjate väited, et sõiduk on osalenud avariis. Seda kinnitab If P&C Insurance 29.06.2011 kiri, millega nõuti V K temale kuuluva sõidukiga tekitatud kahju hüvitamist summas 12 295,24 eurot (II kd, t lk 35). Samas nähtub kirjast, et liiklusõnnetus toimus 12.12.2010, s.o pärast vaidlusaluste tehingute tegemist ning see liiklusõnnetus ei saanud mõjutada sõiduki turuväärtust tehingute tegemise ajal. Seetõttu ei oma selle liiklusõnnetusega seotud tõendid tähendust ja tähendust ei oma ka avariiliste sõidukite turuhinnaga seotud tõend (I kd, t lk 178; III kd, t lk 24, 91). Sõiduki tehnilise seisukorra kohta on esitatud AAAS-i väljavõte sõiduki hooldustöödest. Selle tõendiga on kinnitust leidnud kostjate väited, et sõidukil oli iluvigu, sest sõidukil on teostatud pleki ja värvitöid. Samas leiab kohus, et kuivõrd esindus need vead kõrvaldas ei saa väita, et tegemist oleks sõiduki kestvate puudustega, mis oluliselt mõjutaks sõiduki hinda. Sõiduki hoolduse väljavõttest nähtuvalt ei ole suuremahulisi hooldustöid teostatud. Vahetult enne võõrandamist on sõiduk 02.03.2010 viidud hooldusesse, kus on teostatud ülevaatus ja kontrolltööd ning ainsaks parandustööks oli märgitud parkimisanduri juhtme parandus (II kd, t lk 47-52; III kd, t lk 57-62). Nimetatu ei viita sõiduki olulistele puudustele (milleks oleksid turbo mittetöötamine või defektne käigukast) ja kostjate sellekohased väited ei ole kinnitust leidnud. Sõiduki tehniline ülevaatus 02.03.2010 tuvastanuks parkimisanduri katkise juhtme kõrval ka need puudused. Seetõttu leiab kohus, et sõiduk oli tavapärasele kulumisele vastavas seisukorras ning tema hinda mõjutavaid olulisi puudusi ei esinenud. Sõiduki turuhind tuleb kindlaks määrata tema kohaliku keskmise müügihinna järgi, mille määramisel saab arvesse võtta sarnaste sõidukite müügihinda. Kohus ei arvesta sõiduki turuhinna arvestamisel liisinguandja ja hageja vahel kapitalirendilepingu sõlmimisel 11.05.2006 märgitud vara maksumust (I kd, t lk 158-163), kuna sõiduki maksumuse määrab kohus vaidlusaluste tehingute tegemise ajaga ning sõiduki hind muutub nelja aastaga oluliselt.

Kohtule on esitatud auto24.ee müügikuulutused analoogiliste sõidukite väärtuse kohta. Kohus leiab, et turuhinna määramiseks saab neid tõendeid arvesse võtta (I kd, t lk 171-173; III kd, t lk 17-20, 63-64). Nende tõendite järgi on analoogiliste sõidukite müügihind 23 500 – 24 900 eurot. Hageja leiab hagis, et sõiduki minimaalne turuhind on 23 900 eurot tuginedes finantseksperdi J Š arvamusele, kes viis läbi hageja erikontrolli (I kd, t lk 22-157; II kd, t lk 79-214). Tõendid seda seisukohta kinnitavad ning kohus leiab, et sõiduki Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX turuhind oli võõrandamise hetkel 23 900 eurot. Kuivõrd sõiduk võõrandati vaidlusaluste tehingutega oluliselt madalama hinnaga (145 000 krooni e 9 267,19 eurot), tuleb vaidlusaluseid tehinguid pidada osaliselt kinke iseloomuga tehinguteks PankrS § 111 lg 3 järgi. Kohus leiab, et 06.06.2010 võõrandamistehingu osas on täidetud PankrS § 111 lg 1 p 1 alused tehingu kehtetuks tunnistamiseks, kuna see oli tehtud pankrotimenetluse algatamisest (31.05.2010) kuni pankroti väljakuulutamiseni (01.07.2010) ja 22.03.2010 võõrandamistehingu osas on täidetud PankrS § 111 lg 1 p 2 alused, kuna antud tehing oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja tehingu teine pool (L K ) pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kuivõrd tehing oli tehtud 6 kuu jooksul enne ajutise haldur nimetamist eeldatakse PankrS § 110 lg 2 järgi, et tehingu teine pool (L K ) teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Kostjad ei ole suutnud tõendada, et hageja oli kinkimise ajal maksejõuline, sest hageja pankrotimäärusest nähtuvalt on hageja esitanud pankrotiavalduse 23.04.2010 märkides võla suuruseks ca 13 000 000 USD. Kohtul pole põhjust arvata, et esimese vaidlusaluse tehingu tegemise ajal kuu aega varem oli hageja majanduslik olukord oluliselt teistsugune. Ka erikontroll on tuvastanud, et juba 2007a-l tuli hageja juhatusel suurendada aktsiakapitali vajaliku tasemeni või esitada pankrotiavaldus. Seetõttu leiab kohus, et kostjad ei ole suutnud tõendada, et tehingute tegemise ajal oli hageja maksejõuline. Kui kostjad on tehingutega võõrandanud hageja vara alla selle turuhinna, on nende tehingutega kahjustatud võlausaldajate huve, kuna pankrotiavara ning võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäosus selle võrra väheneb. Seetõttu leiab kohus, et mõlemad pankrotivaraga seotud tehingud on kehtetud. Kohus tunnistab kehtetuks hageja ja LK vahelise 22.03.2010 sõiduki Toyota Land Cruiser (registreerimismärgiga XXX) müügilepingu ja LK ja VK vahel 06.06.2010 sõlmitud müügilepingu. PankrS § 119 lg 1 alusel „kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga.“ Maanteeameti andmetel on sõiduki omanikuks praegu kolmas isik. Seetõttu ei saa kostjad sõidukit hagejale tagastada. Alternatiivse nõudena palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja mõista hagejale hüvitis, mis vastaks kohtu äranägemisel sõiduki väärtusele tehingu tegemise hetkel. Kohus leiab, et sõiduki tagastamise võimatuse tõttu tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hüvitis tekkinud kahju hüvitamiseks. TsMS § 233 lg 3 kohaselt on hagejal õigus nõuet sellisena esitada ning kohus määrab kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus leidis, et sõiduki turuhind oli võõrandamise hetkel 23 900 eurot. Hagejale on sõiduki eest tasutud 145 000 krooni e 9 267,19 eurot ning kahju suurus on seega (23 900 – 9 267,19) 14 632,81 eurot. Vara on hageja omandist välja läinud,

seda tagastada ei ole võimalik ning vara eest on hagejal jäänud saamata 14 632,81 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kohus rahuldab hagi tervikuna. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja 165 lg 3 alusel jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.