Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja menetlus) Hagi ese
Hagi hind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja Hageja esindaja Kostja
Viljandi kohtumaja 09. september 2013 nr 2-13-9058 hagimenetlus BIGBANK AS hagi Madli Lepiku vastu 20.03.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0800207/16tt ning selle selle 12.10.2009 ja 10.09.2010 sõlmitud kokkulepetest krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta põhinõudes 1668,69 €, intressinõudes 434,12 €, võla sissenõudmiskulude nõudes 212,10 €, viivisenõudes 777,58 € ja lepingu sõlmimise tasu nõudes 8,75 € ning jooksva viivise nõudes 28,17% põhinõudelt aastas 3101,24 € hagi lahendamine lihtmenetlus kohtunik Toomas Lillsaar BIGBANK AS (registrikood 10183757; aadress Rüütli 23, 51006, [email protected]) Artur Maljukov ([email protected]) Madli Lepik (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxx, xxxxxxx, xxxxxx)
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis
1.Rahuldada BIGBANK AS hagi Madli Lepiku vastu osaliselt: 1.1 välja mõista Madli Lepikult BIGBANK AS kasuks võlgnevus 2 889 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 14 (neliteist) senti, miillest põhinõue on 1668,69 eurot; 1.2 välja mõista Madli Lepikult BIGBANK AS kasuks viivis põhinõudelt 1668,69 eurolt põhinõude kohase täitmiseni alates 27. aprill 2013 kuni 09. detsember 2013 summas 173 (ükssada seitsekümmend kolm) eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) senti ning alates 10. september 2013 viivisemääras 28,17 % põhinõudelt aastas; 1.3 määrata sissenõutavaks muutumata viivise arvestus ja sissenõutavus lõpetatuks, kui see koos väljamõistetud intressiga (434,12 €) ning sissenõutavaks muutunud viivisega (951,44 €) summaarselt võrdsustub väljamõistetud põhinõudega, s.o 1668,69 euroga.
1.4 jätta BIGBANK AS hagi Madli Lepiku vastu võla sissenõudmiskulude osas (212,10 €) rahuldamata. Muud otsustused
2.Seoses menetluskuludega, otsuse täitmise korra ja kättetoimetamisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.1 välja mõista Madli Lepikult BIGBANK AS kasuks hageja kantud menetluskulu 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.3 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele 3.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2 000 € ning koos kõrvalnõuetega 4000 €, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 (Lihtmenetlus) lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud; 3.2 TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Hageja on esitanud kohtule arve ning maksekorralduse selle kohta, et ta on tasunud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagiavalduse koostamise eest 95,87 eurot. Hageja esindajaks on käesolevas menetluses volikirja alusel Artur Maljukov. Hagiavaldusele lisatud volikirja kohaselt volitab hageja juhatuse liige Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-ga käsundussuhtes olevat Artur Maljukovit esindama hagejat kohtumenetlustes. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Artur Maljukov saanud sissetulekut ka BIGBANK AS-st. Seega on alust arvata, et Artur Maljukov on hageja töötaja. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja õigusabikulu 95,87 euro väljamõistmiseks puudub alus. Kohus on menetluskulude otsustuses arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu summas 275 eurot; 3.3 TsMS § 444 (Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine) lg 4 esimese lause kohaselt võib kohus TsMS § 444 lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses; 3.4 TsMS § 448 (Täiendav otsus) lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates; 3.5 TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3.7 Riigikohtu praktika (lahendid nr 3-2-1-56-08 ja 3-2-1-125-08) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud; 3.8 TsMS § 637 (Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused) lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui
maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.9 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
(TsMS § 448 lg 41 ning TsMS § 444 lg 1 ja 2 kohaselt otsuse resolutsiooni täiendused)
1.Hageja nõue (hagi ese) Hageja on 26. aprill 2013 esitanud nõude kostja vastu 20.03.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0800207/16tt ning selle 12.10.2009 ja 10.09.2010 sõlmitud kokkulepetest krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta põhinõudes 1668,69 eurot, intressinõudes 434,12 eurot, võla sissenõudmiskulude nõudes 212,10 eurot, viivisenõudes 777,58 eurot ja lepingu sõlmimise tasu nõudes 8,75 eurot ning jooksva viivise nõudes 28,17% põhinõudelt aastas.
2.Kostja seisukoht Kostjale on hagimaterjalid 08. mai 2013 kätte toimetatud (vastuvõtja aadressil Tartu 119, Viljandi linn elukaaslane Marek Mägi), kuid kostja pole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Õiguslik põhjendus ning tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus märgib, et TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt on kostjapoolse hagile vastamata jätmise puhul tagaseljaotsuse tegemine kohtu õigus mitte kohustus. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse eesmärk pole teha lahend hageja kasuks vaid põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seetõttu on kohus pidanud vajalikuks lahendada käesoleva tsiviilasja, mille hagi hind jääb põhinõudelt alla 2000.- euro ning koos kõrvalnõuetega alla 4000.- euro TsMS § 405 lg-st 1 tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtmenetlusotsusega. Piirdudes seejuures TsMS § 444 lg-st 2 tulenevalt põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib hageja kostjapoolsete kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohtu hinnangul on hageja põhinõue ja lepingu sõlmimise nõue tõendatud hagile lisatud kostja poolt allkirjastatud tarbijakrediidilepingu nr 0800207/16tt ning selle sõlmitud
lisakokkulepete koopiatega (tl 7-24), Lisakokkuleppes 2 on sätestatud ka kokkulepitud intressimäär 28,17% (tl 20), millisest hageja on lähtunud intressi summas 434,12 eurot arvestamisel. Kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemine on tõendatud 01. september 2011 teatega lepingu ülesütlemisest (tl 33), millele on eelnenud hagejapoolsed võlateatised (tl 25-30) ning teavitus lepingu ülesütlemisest summa mittetasumise korral (tl 31). Viivisenõude suurus hagi esitamiseni on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud viivisearvestusega (tl 36). VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Nimetatu on kooskõlas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. jaanuar 2009 lahendis nr 3-2-1-120-08 väljendatud seisukohaga. Seega on kohus seisukohal, et hageja poolt nõutav viivisemäär 28,17% võlgnetavalt summalt aastas on kooskõlas seadusega ning nimetatud viivist oli õige arvestada alates nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu ülesütlemisest 01. septembril 2011. Kuivõrd kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, hindab kohus seda TsMS § 231 lg-st 4 tulenevalt kui hageja poolt esitatud faktiliste asjaolude omaksvõttu, mistõttu on see täiendavaks aluseks, miks on põhjendatud lihtmenetluses rahuldada hageja põhinõue, lepingu sõlmimise tasu nõue, intressinõue ning viivisenõue ning välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 2 889 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 14 (neliteist) senti, millest põhinõue on 1668,69 eurot ning ülejäänu moodustavad lepingu sõlmimise tasu (8,75 eurot), viivis nõude sissenõutavaks muutumisest hagi esitamiseni (777,58 eurot) ning intress (434,12 eurot). Viivist põhinõudelt tuleb kohtu hinnangul arvestada kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 28,17% aastas, kuid viivise arvestus tuleb lõpetada, kui see koos väljamõistetud intressiga (434,12 €) ning sissenõutavaks muutunud viivisega (951,44 €) summaarselt võrdsustub väljamõistetud põhinõudega, s.o 1668,69 euroga. Puutuvalt hageja poolt kostjale esitatud meeldetuletuskirjadesse, mille tasumise nõude õiguslik alus tuleneb hageja arvates hageja tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punktidest 7.5 ja 6.3 märgib kohus, et punkti 7.5 hageja üldtingimustes, mis on kostja poolt allkirjastatud, ei eksisteeri (tl 10) ning punktis 6.3 räägitakse leppetrahvist, mis ei haaku üldse hageja meeldetuletuskirjade nõude sisuga. Samuti ei saa 01.07.2011 vastu võetud üldtingimused ilmselgelt siduda kostjat, kuna need on vastu võetud palju hiljem, kui kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping ning selle lisad (viimane lisa on kostjaga sõlmitud 10.09.2010). Seetõttu tuleb jätta hagi kostja vastu võla sissenõudmiskulude ehk kostjale saadetud meeldetuletuskirjade osas (212,10 €) rahuldamata.
4.Menetluskulude kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda ning välja mõista välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja kantud menetluskulu 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot, milline on hageja poolt tasutud riigilõiv. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista hageja esindaja väidetavaid õigusabikulusid summas 95,87 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 2
kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Kohus osundab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. juuni 2013 lahendis nr 3-2-1-68-13 väljendatud seisukohale, mille järgi kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetlust loetakse iseseisvaks hagita menetluseks, peab kohus kulude põhjendatuse kontrollimisel muu hulgas kontrollima seda, kas hageja esindaja on hageja töötaja. Selleks saab küsida Maksu- ja Tolliametist andmeid selle kohta, kas hageja on teinud esindajale kui hageja töötajale makseid. Hageja on esitanud kohtule arve ning maksekorralduse selle kohta, et ta on tasunud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagiavalduse koostamise eest 95,87 eurot. Hageja esindajaks on käesolevas menetluses volikirja alusel Artur Maljukov. Hagiavaldusele lisatud volikirja kohaselt volitab hageja juhatuse liige Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-ga käsundussuhtes olevat Artur Maljukovit esindama hagejat kohtumenetlustes. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Artur Maljukov saanud sissetulekut ka BIGBANK AS-st. Seega on kohtul alust arvata, et Artur Maljukov on hageja töötaja. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja õigusabikulu 95,87 euro väljamõistmiseks puudub alus.
5.Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1). Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.