Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1.4 jätta BIGBANK AS hagi Madli Lepiku vastu võla sissenõudmiskulude osas (212,10 €) rahuldamata. Muud otsustused

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.9 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

(TsMS § 448 lg 41 ning TsMS § 444 lg 1 ja 2 kohaselt otsuse resolutsiooni täiendused)

lisakokkulepete koopiatega (tl 7-24), Lisakokkuleppes 2 on sätestatud ka kokkulepitud intressimäär 28,17% (tl 20), millisest hageja on lähtunud intressi summas 434,12 eurot arvestamisel. Kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemine on tõendatud 01. september 2011 teatega lepingu ülesütlemisest (tl 33), millele on eelnenud hagejapoolsed võlateatised (tl 25-30) ning teavitus lepingu ülesütlemisest summa mittetasumise korral (tl 31). Viivisenõude suurus hagi esitamiseni on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud viivisearvestusega (tl 36). VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Nimetatu on kooskõlas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. jaanuar 2009 lahendis nr 3-2-1-120-08 väljendatud seisukohaga. Seega on kohus seisukohal, et hageja poolt nõutav viivisemäär 28,17% võlgnetavalt summalt aastas on kooskõlas seadusega ning nimetatud viivist oli õige arvestada alates nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu ülesütlemisest 01. septembril 2011. Kuivõrd kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, hindab kohus seda TsMS § 231 lg-st 4 tulenevalt kui hageja poolt esitatud faktiliste asjaolude omaksvõttu, mistõttu on see täiendavaks aluseks, miks on põhjendatud lihtmenetluses rahuldada hageja põhinõue, lepingu sõlmimise tasu nõue, intressinõue ning viivisenõue ning välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 2 889 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 14 (neliteist) senti, millest põhinõue on 1668,69 eurot ning ülejäänu moodustavad lepingu sõlmimise tasu (8,75 eurot), viivis nõude sissenõutavaks muutumisest hagi esitamiseni (777,58 eurot) ning intress (434,12 eurot). Viivist põhinõudelt tuleb kohtu hinnangul arvestada kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 28,17% aastas, kuid viivise arvestus tuleb lõpetada, kui see koos väljamõistetud intressiga (434,12 €) ning sissenõutavaks muutunud viivisega (951,44 €) summaarselt võrdsustub väljamõistetud põhinõudega, s.o 1668,69 euroga. Puutuvalt hageja poolt kostjale esitatud meeldetuletuskirjadesse, mille tasumise nõude õiguslik alus tuleneb hageja arvates hageja tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punktidest 7.5 ja 6.3 märgib kohus, et punkti 7.5 hageja üldtingimustes, mis on kostja poolt allkirjastatud, ei eksisteeri (tl 10) ning punktis 6.3 räägitakse leppetrahvist, mis ei haaku üldse hageja meeldetuletuskirjade nõude sisuga. Samuti ei saa 01.07.2011 vastu võetud üldtingimused ilmselgelt siduda kostjat, kuna need on vastu võetud palju hiljem, kui kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping ning selle lisad (viimane lisa on kostjaga sõlmitud 10.09.2010). Seetõttu tuleb jätta hagi kostja vastu võla sissenõudmiskulude ehk kostjale saadetud meeldetuletuskirjade osas (212,10 €) rahuldamata.

kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Kohus osundab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. juuni 2013 lahendis nr 3-2-1-68-13 väljendatud seisukohale, mille järgi kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetlust loetakse iseseisvaks hagita menetluseks, peab kohus kulude põhjendatuse kontrollimisel muu hulgas kontrollima seda, kas hageja esindaja on hageja töötaja. Selleks saab küsida Maksu- ja Tolliametist andmeid selle kohta, kas hageja on teinud esindajale kui hageja töötajale makseid. Hageja on esitanud kohtule arve ning maksekorralduse selle kohta, et ta on tasunud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagiavalduse koostamise eest 95,87 eurot. Hageja esindajaks on käesolevas menetluses volikirja alusel Artur Maljukov. Hagiavaldusele lisatud volikirja kohaselt volitab hageja juhatuse liige Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-ga käsundussuhtes olevat Artur Maljukovit esindama hagejat kohtumenetlustes. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Artur Maljukov saanud sissetulekut ka BIGBANK AS-st. Seega on kohtul alust arvata, et Artur Maljukov on hageja töötaja. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja õigusabikulu 95,87 euro väljamõistmiseks puudub alus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.