Avalduse menetlusse võtmise lahendamine Võlgnik V. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post:@gmail.com); esindaja riigi õigusabi korras adv Heiki Kuningas, Advokaadibüroo Karl Saavo, Riia 4, Tartu 51004, e-post:[email protected]
Pooled ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta V. J. (võlgnik) avaldus võlgade ümberkujundamiseks menetlusse võtmata.
2.Määruse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 10.aprilli 2013 ja 09.mai 2013 määrustega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud esialgse õiguskaitse rakendamine (täitemenetluste peatamine).
3.Määruse jõustumisel saata määrus teadmiseks kohtutäitur Sirje Tael`ale, Oksana Kutšmei`le ja Taive Peedosaar`ele.
4.Määruse jõustumisel tagastada võlgnikule avaldus koos lisadega ( TsMS § 372 lg 4). Menetluskulude jaotus
Vabastada V. J. menetluskulude (so riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulude) tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V. J. (võlgnik) esitas kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Võlgnik on lahutatud, elab käesoleval ajal üksinda Võrus xxxxxxxx asuvas majas. Võlgnikul on tööstaažikokku 36 aastat, alates 2006 aastast töötab Lõuna-Eesti AS Haiglas hooldajana, kus alates aprillist 2013 on netotöötasu 300 eurot kuus. Võlgnikul on tuvastatud – 40% töövõimetust ja määratud töövõimetuspension. Makseraskused algasid 2008 aasta maikuus, mil elukaaslasel lõhkes peas veresoon ning pärast ühekuust haiglaravi oli ta täiesti liikumatu ja kõnevõimetu. Hooldada jäi elukaaslane ja ema. Tekkisid makseraskused kuna elukaaslase raha kulus elektrimakseteks ja toiduks. 2008 aasta oktoobrikuus oli võlgnikul endal südameinfarkt. Sellega seoses oli neli kuud haiguslehel, millele järgnes töövõime vähenemine. Samuti koondamine Võru xxxxx –st ning sunnitult lahkumisavalduse esitamine AS-s xxxxxx. Majas, kus võlgnik elab on suured küttekulud. Võlgnik märgib, et makseraskuste vältimiseks ja kõrvaldamiseks on ta pidevalt tööd otsinud (puhkuse asendamine, tähtajalised tööotsad). Võlgnik soovib kõikide võlgade ümberkujundamist, ta saab maksta 160 eurot kuus. Eelistab maksta maja laenu, kuna see on ta ainuke eluase ning soovib maja müüki vältida. Võlgnik märgib, et kulusid hetkel vähendada ei saa, peab tarvitama regulaarselt ravimeid ja kuna maja seisukord halb, on vaja teha hädavajalikke kulutusi. Võlgnik soovib nõustaja määramist kohtu poolt, sh võlgade ümberkujundamise kava koostamiseks.
2.Tartu Maakohtu 03.mai 2013 määrusega jättis kohus avalduse võlgade ümberkujundamiseks käiguta ja määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Esitatud avaldus ei vasta VÕVS-is sätestatud nõuetele. Võlgnikul tuleb täpsustada asjaolusid ja esitada tõendeid, avaldusele on osaliselt lisamata VÕVS § 12 märgitud dokumentidest. Avaldus ei vasta VÕVS §-st 10 nõuetele.
3.15.05.2013 esitas võlgnik kohtule varanimekirja. Võlgniku netosissetulek on 457 eurot kuus, millest 320 eurot on töölepingu alusel saadud ja 137 eurot töövõimetuspension. Võlgniku varaks on elamu, kinnistu asukohaga xxxxxxxx Võrus, hinnangulise väärtusega 52 000 eurot, mis on tagatiseks kohustusele AS SEB Pank ees. Vara on märgitud veel LHV Pension L osakud 4679, 35 euro väärtuses. Võlgnikul kulub kuus enda ülalpidamiseks 303 eurot, millest 250 eurot eluasemekuludele; toidule 50 eurot; 3 eurot sidekuludele. Esitatud võlgade ümberkujundamiskava kohaselt taotleb V. J. ümber kujundada kohustust Time Finans AB ees kogusummas 1472,38 eurot; AS SEB Pank ees kogusummas 1189, 49 eurot; OÜ Koduliising ees kogusummas 318, 47 eurot; Aktiva Finants OÜ ees kogusummas 1180, 21 eurot; Bigbank AS ees kogusummas 38 568, 41 eurot; AS SEB Pank ees kogusummas 75 864, 92 ees kogusummas 75 864, 92 eurot. Võlgnetava summa soovib võlgnik tasuda 10 eurose osamaksena iga võlausaldaja kohta, va AS SEB Pank 110 eurose osamaksena ( tl 168-171).
4.Tartu Maakohtu 06. juuni 2013 määrusega rahuldati V. J. taotlus nõustaja määramise kohta ja nõustajaks määrati Ester Saag. Määrusega määrati V. J. esitada Ester Saagi kaasabil VÕVS § 11 nõuetele vastav ümberkujundamiskava hiljemalt 26. juuliks 2013.
KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
5.Kohus tutvunud esitatud avaldusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse kohaselt (VÕVS) § 5 ; TsMS 475 lg 1 p 17 kohaselt menetleb kohus käesolevat tsiviilasja hagita menetluses. Tulenevalt TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
2 (6)
Võlgade ümberkujundamisel arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Võlgade ümberkujundamise menetluses on paratamatu, et võlgniku ja võlausaldaja huvid on vastandlikud. Võlgnik soovib ajutise majandusraskuste tõttu oma kohustusi vähendada ja pankrotti vältida, võlausaldaja aga soovib, et võlgnik oma kohustuse täies ulatuses täidaks. 5.1 VÕVS § 17 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-2818 p 13 selgitanud, et võlgade ümberkujundamise menetlus on loodud alternatiivina pankrotimenetlusele. Sellise võimaluse andmise tingimus on, et isik peab suutma selle menetluse tulemusena vähemalt osaliselt oma võlad tasuda. Menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, mida nad saaksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Avalduse menetlusse võtmise otsustamisel on seega esmajoones oluline hinnata võlgniku majanduslikku võimekust ning seda, kui suure tõenäosusega oleks võlgnik suuteline täitma tema poolt pakutud ümberkujundamiskava. VÕVS § 33 lg 1 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada võlgniku pankrotiavaldust selle nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Seega võib ebarealistliku ümberkujundamiskava menetlemine ja kinnitamine tuua kaasa võlausaldaja huvide kahjustamise, kuna tal puuduks võimalus taotleda võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamist.
6.Nõustaja Ester Saag (MTÜ majandamisnõustaja) on kohtule esitanud seisukoha võlgade ümberkujundamiskava koostamise osas. Võlausaldajate huve arvestava ja võlgniku poolt täidetava võlgade ümberkujundamiskava koostamine ei ole V. J. esitatavaid nõudeid arvestades reaalne. Võlgniku majanduslikku olukorda hinnates on võlgnikule jõukohane tasuda igakuiselt võlausaldajate nõuete katteks 160 eurot. Selleks, et ümberkujundamiskava oleks võlgniku poolt täidetav, peab igakuine laenumaksete kogusumma jääma kindlasti alla 200 euro. Arvestades võlgniku kohustuste suurusega peaks ümberkujundamiskava koostama võimalikult pikaks perioodiks. Krediidiasutused lähtuvad laene andes reeglina sellest, et laenude tagasimaksete lõpptähtajaks oleks hiljemalt laenusaaja pensioniikka jõudmise aeg. Ka võlgnik nõustub, et ümberkujundamiskava peaks lõppema vanaduspensioni ea saabumise ajaks (65 .a.). Seega on maksimaalne ümberkujundamiskava kehtivuse aeg 12 aastat ja 10 kuud. Võlgniku nõuete hulgas on üks pandiga tagatud nõue, mida saab ümber kujundada üksnes võlausaldaja nõusolekul. Hüpoteegipidaja AS SEB Pank esindaja kinnitusel on panga nõue põhikohustuse osas 60 674,47€. Leping võlgnikuga on lõpetatud ja alustatud täitemenetlust. Ümberkujundamiskava koostamisel ei saa eeldada pandipidaja nõusolekut lepingu taastamiseks põhinõuet vähendades. 12a 10 k pikkuse laenuperioodi ja 2% intressimäära korral tuleks igakuise laenumakse suuruseks SEB-le ca 447 eurot. Pank oleks siiski nõus maksimaalselt võlgnikule vastu tulema ning laenuperioodi isegi 20 aastani pikendama, intressidest, viivistest loobuma ja seega kuumakset 265 euroni vähendama. Samas ütleb panga esindaja, et varasemalt ei ole võlgnik 250 eurost kuumakset tasuda suutnud ja 265 euro igakuuline tasumine 20 aasta jooksul ei ole tõenäoline. Võlgnik
3 (6)
oleks valmis tasuma SEB-le maksimaalselt 120 eurot kuus, sellisel juhul kuluks ainuüksi põhinõude tasumiseks 42 aastat ja selline tähtaeg oleks täiesti ebareaalne. Tagatiseta nõudeid on võlgniku poolt esitatud võlanimekirjas viis. Neist suurim on Bigbank AS – nõue 38568,41 eurot. Arvestades sellega, et AS Bigbank on võlgniku makseraskuste korral korduvalt sõlminud uusi lepinguid, sh. lepingutingimusi muutes ja põhikohustust suurendades võlgniku olukorda halvendades, on nõude vähendamine põhjendatud. Kuid isegi juhul, kui taotleda nõude vähendamist 50% võrra, oleks kuumakse 12 a.10 k pikkusel perioodil vähemalt 125 eurot. Nelja ülejäänud võlausaldaja nõuded on väiksemad, nende osas peaks ümberkujundamiskava kehtivus olema lühem, mitte üle 5 aasta. Taotledes nõuete vähendamist 30% võrra, oleks 5 aasta jooksul tagasimaksete kogusumma kuus ca 35 eurot. Seega on isegi juhul, kui ümberkujundamiskavaga taotleda võimalikult pikka maksetähtaega–12 a 10 k- ning vähendada tagatiseta nõudeid väga olulisel määral, oleks võimalik kuumaksete kogusumma üle 600 euro kuus. Võlgniku maksevõimet arvestades ei oleks selline ümberkujundamiskava võlgniku poolt täidetav.
7.AS SEB Pank on esitanud kohtule teatise V. J. varasema maksekäitumise kohta. 24.03.2011 sõlmis AS SEB Pank võlgnikuga kokkuleppe, mille alusel võimaldati võlgnikule põhiosa maksete osas maksepuhkust tagasiulatuvalt perioodil 10.11.2010 kuni 10.08.2011. Võlgnik oli kohustatud nimetatud perioodil maksma ainult intressi. Vaatamata sellele, et oli võimaldatud põhiosa maksepuhkus ja tasuda jäid ainult intressid. Võlgnik intressi maksetega hakkama ei saanud ja võlgnevused ainult suurenesid ning 02.06.2011 anti klient üle panga järelevalve juriidilisele osakonnale, sest ainuüksi intressi võlgnevus oli sel hetkel juba 666.29 eurot. 29.06.2011 ütles pank sõlmitud laenulepingu võlgnevuste tõttu erakorraliselt üles. Perioodil lepingu ülesütlemisest kuni täitemenetluse algatamiseni 07.01.2013 on klient andnud korduvalt lubadusi asuda igakuuliselt makseid tasuma. 27.10.2011 kokku lepitud, et maksab igakuuliselt vähemalt 100 eurot kuus, klient tasus 100 € 09.11.2011 ja 12.12.2011.a ja edasi makset 100 € enam ei tasunud. 04.04.2012 kliendiga kokkulepe, et hakkab maksma 250 € kuus, maksis 05.04.2012 250 € ja mais 225.56 €, juunis 2012 maksis jälle ainult 25.56 €. Perioodil 01.06.2012 kuni täitemenetluse algatamiseni 07.01.2013 tasus võlgnik laenu makseteks kokku 225.56 €.
8.Kohus on seisukohal, et V. J. võlgade ümberkujundamise avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. VÕVS § 1 lg 1 järgi on seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Lõike 2 järgi loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Seega ei saa isik, kes taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist olla maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. V. J. poolt kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgniku igakuiseks netosissetulekuks 457 eurot kuus, millest 320 eurot on töölepingu alusel saadud ja 137 eurot töövõimetuspension. Võlgnik on avaldanud, et kulutused eluasemele kuus on (elekter, küte, kanalisatsioon, prügi) on 250 eurot; sidekulud 20 eurot; sidekulud 20 eurot, transpordile 50 eurot; toidule 50 eurot ( tl 11, 164). Samuti on võlgnikul igakuised kulutused ravimitele. Võlgnik on avaldanud, et toiduraha teenib ta juhutöödega.
4 (6)
Võlgniku enda poolt esitatud ümberkujundamiskava kohaselt soovib võlgnik loovutada oma sissetulekust igakuiselt 160 eurot võlausaldajatele. 21.mai 2013 seisuga kohtule esitatud ümberkujundamiskava kohaselt taotleb võlgnik ümber kujundada kohustusi kogusummas 118 593,88 eurot, kusjuures võlgnikul on märkimata ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg. Võlgnik on avaldanud, et tunnistab kõiki võlgnevusi. Ümberkujundamise kava kohaselt on veel võlgnikul võlgnevus AS Krediidipank, mille ümberkujundamist ta ei taotle (laenu jääk 370 eurot). Võlgnik ise on nentinud, et võlgade ümberkujundamiskava peaks lõppema vanaduspensioni ea saabumise ajaks, millest lähtuvad ka krediidiasutused laene andes. Seega on maksimaalne ümberkujundamise kehtivuse aeg juuni 2013 seisuga 12 a 10 k.
9.VÕVS § 24 lg 6 esimese lause kohaselt ei saa pandiga tagatud nõuet ümber kujundada, kui võlausaldaja vaidleb sellele vastu. Nõustaja poolt kohtule esitatud seisukoha kohaselt on hüpoteegipidaja AS SEB Pank nõue põhikohustuse osas 60 674, 47 eurot. Pank on nõus maksimaalselt võlgnikule vastu tulema ning laenuperioodi maksimaalselt isegi 20 aastani pikendama, intressidest, viivistest loobuma ja seega kuumakset 265 euroni vähendama. Samas nähtub AS SEB Pank teatisest, et võlgnik ei ole olnud suuteline kokkulepitud suuruses (nt 250 eurot) makseid tasuma. Esitatud ümberkujundamiskava kohaselt taotleb võlgnik ümber kujundada veel kokku viie võlausaldaja tagatiseta nõudeid (summas 42 728,96 eurot). Nõustaja on leidnud, et isegi juhul, kui ümberkujundamiskavaga taotleda võimalikult pikka maksetähtaega –12a 10k- ning vähendada tagatiseta nõudeid väga olulisel määral, on võimalik kuumaksete kogusumma üle 600 eurot kuus. Kohtu hinnangul, arvestades võlgniku poolt deklareeritud tulu ja sissetulekud, ei oleks võlgnik suuteline sellises suuruses võlgasid tasuma. Samuti tuleb võlgnikul arvestada ka igakuiste vältimatute püsikulutusega. Võlgnik on avaldanud, et soovib leida lisatööd. V. J. puhul on tegemist töövõimetuspensionäriga (invaliidsus 40%), kelle puhul ei saa tervislikust seisundist lähtudes eeldada, et isik suudaks lisaks töökohale Lõuna-Eesti Haigla AS-s, tegeleda sellises suuruses tulutoova tegevusega, mille abil oleks tõenäoline ümberkujundamiskava kinnitamisel võimalik võlgasid tasuda.
10.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine on ebatõenäoline ning arvestades võlgniku maksevõimelisust on ebatõenäoline ka selle täitmine. Esitatud andmed viitavad võlgniku maksejõuetusele, mis on püsivat laadi. Võlgnikul oleks võimalus taotleda pankroti väljakuulutamist.
11.Muuhulgas märgib kohus järgmist. VÕVS § 16 lg 1 järgi võtab kohus võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse, kui avaldus vastab TsMS –is ja VÕVS-is esitatud nõuetele. VÕVS § 12 lg 1 p 1 kohaselt tuleb võlgade ümberkujundamise avaldusele lisadavõlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja kõigi sissetulekute nimekiri (edaspidi varanimekiri) avalduse esitamise seisuga, märkides muu hulgas iga varaeseme eeldatava väärtuse ning eraldi oma osaluse ühisomandis ja kaasomandis või õiguste ühisuses. Tulenevalt on VÕVS § 13 lg 1 kehtestab Justiitsminister määrusega võlgade ümberkujundamise avalduse, varanimekirja, võlanimekirja ja ümberkujundamiskava vormid, mille kasutamine on võlgnikule kohustuslik. VÕVS § 11 lg 1 p 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise avaldusele lisatakse võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud milliste kohususte ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse ja ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg. Võlgnik on kohtule esitanud võlgade ümberkujundamiskava (tl 168-171), mis on täidetud puudustega, sh on võlgnikul on märkimata ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg.
5 (6)
Tartu Maakohtu 06. juuni 2013 määrusega määrati V. J. esitada Ester Saagi kaasabil VÕVS § 11 nõuetele vastav ümberkujundamiskava hiljemalt 26. juuliks 2013. Võlgnik ei ole määratud tähtajaks kohtule esitanud VÕVS § 11 nõuetele vastavat ümberkujundamiskava. Seega esineb ka TsMS § 3401 lg 2 sätestatud alus jätta avaldus menetlusse võtmata.
12.Kuna kohus jätab V. J. avalduse menetlusse võtmata, tühistab kohus määruse jõustumisel tulenevalt TsMS §-dest 386 lg 4; 4771 lg 2 käesolevas asjas 10.aprilli 2013 ( tl 110-11) ja 09.mai 2013 (tl 151) määrustega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse korras peatati kohtutäitur Sirje Taela poolt V. J. suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 193/2013/3 ja 193/2013/4; kohtutäitur Taive Peedosaare poolt V. J. suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 119/2011/1047; kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt V. J. suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 084/2011/4306, kuni tsiviilajas nr 2-13-15155 lõpplahendi jõustumiseni . Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 168 lg 1; 477 lg 1 järgi jäävad avaldaja kanda menetluskulud, kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest ja kohus tagastab selle. Tartu Maakohtu 04.märtsi 2013 määrusega on rahuldatud V. J. taotlus riigi õigusabi saamiseks ja Vilma Jaanimäele on antud riigi õigusabi isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks kohutuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hagita menetluses avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuva põhjuse olemasolul vabastada isiku sama paragrahvi lõike 4 järgi tekkinud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus, arvestades käesolevas määruses toodud põhjendusi isiku majandusliku seisundi ja maksevõime kohta, vabastab võlgniku TsMS § 190 lg 7 alusel riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest.
14.Kohus selgitab võlgnikule, et tulenevalt TsMS 150 lg 1 p 2 ; lg 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega tuleb V. J. riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule avaldus, kuhu on märgitud andmed riigilõivu tagastamise koha kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.