Kohtulahend

tegelevad kinnisvara väljarentimisega, kulude kohta, mida tõendab asjaolu, et 24.05.2011 on märgitud selgituseks üürilepingu vaidlusega seonduv, tsiviilasjas nr 2-08-7093 pole üheski dokumendis käsitletud midagi, mida saaks seostada üürivaidlusega. - 06.10.2008 töö kirjeldused - kliendi esindamine kohtuistungil (1.00) ja kohtuistung koos x x (1.00) - on esitatud topelt. Ühe kohtuistungiga seonduv kulu tuleb jätta hüvitamata. - 25.05.2009 ja 07.10.2009 nõudpidamine Andres Vinkeliga - kulu tuleb jätta hüvitamata. Andres Vinkel ei ole antud tsiviilasjas menetlusosaline ega kostja lepinguline esindaja. - 30.05.2009 suhtlus ehituseksperdiga mõõdistuste teostamiseks (0.25) - tsiviilasjaga seoses toimusid ainult ühed mõõdistused, mida teostas Tervisekaitseameti Füüsikalabor 13.05.2009. 30.05.2009 olid need mõõdistused juba teostatud ning mingit suhtlemist ehituseksperdiga mõõdistuste teostamiseks ei saanud olla. - 16.03.2010 seisukohtade koostamine hagiavalduse täiendusele (7.00) - kostja esindaja kordas samu seisukohti, mida ta oli esitanud juba x x vastuväidetele vastuse koostamises, seega ei saanud nende seisukohtade koostamise maht olla nii suur, kulu hüvitamiseks sellisel määral puudub õiguslik alus. - 05.04.2010 tutvumine eksperdi taotlusega tasu väljamõistmiseks (0.25) - ei ole põhjendatud kulu, kuna mingeid menetlustoiminguid kostja ei teostanud. - 31.05.2010 suhtlus eksperdiga vastuväidete koostamiseks hageja taotlusele (6.00) - pole võimalik, et kostja sai erapooletut eksperti kasutada oma seisukohtade koostamiseks või et erapooletu ekspert ühte poolt teise vastu kuidagi nõustas. Kulu tuleb jätta hüvitamata, kuna see ei saa olla seotud tsiviilasjaga. - 17.09.2010 kostja vastuse tervikteksti koostamine (10.00) - vastuse koostamise maht on põhjendamatult suur, kuna kostja esindaja on oma varem esitatud seisukohti sõna-sõnalt korranud. - 19.10.2010 küsimuste ettevalmistamine tunnistajatega (1.40) - kostja poolt oli istungil ainult üks tunnistaja, kelleks oli kostja abikaasa, seetõttu polnud mitme tunnistajaga ettevalmistamine võimalik ning selleks kulunud aeg on liialdatud. Lisaks on kostja esindaja märkinud samaks istungiks ettevalmistamise kuluks 3.00. Ühe istungi ettevalmistumiseks kulutatud 4.40 on põhjendamatult suur. - 11.01.2011 vastuse koostamine hagi täpsustusele (3.00) - kostja esindaja kordas vastuses juba varem esitatud seisukohti, vastuse koostamise töömaht on põhjendamatult suur. - 14.01.2011 kohtumine x x ja x x – x x ei ole antud tsiviilasjaga seotud. Nimetatud õigusabi teenuse osutamine pidi olema seoses X X firmadega, kellele arved ka esitati, kulu hüvitamiseks puudub õiguslik alus. - 18.07.2011 kliendi informeerimine kohtuotsusest, konsultatsioon võimaliku edasikaebamisega seonduvalt (0.25) - kulu hüvitamiseks puudub õiguslik alus, kuna mingeid menetlustoiminguid ei tehtud. 11.01.2013 esitatud seisukohas hageja vastuväidetele märgib kostja, et asjaolu, et OÜ Lafet ja OÜ Kokopelli ei ole oma majandusaasta aruannetes kajastanud erisoodustust, ei saa tõendada seda, et esitatud arvetel on kajastatud mõnes muus tsiviilasjas osutatud teenust. Majandusaasta aruanne on äriühingu raamatupidamislik dokument ja sellest ei saa teha järeldusi konkreetsete isikute vahel sõlmitud kokkulepete kohta ega konkreetse teenuse sisu kohta. Iseenesest ei ole välistatud situatsioonid, kus isik on kajastanud raamatupidamislikus aruandes asjaolusid ebaõigesti, samuti võib olla nt tegemist haldusõigusliku rikkumisega. Antud juhul ei ole aga tegemist erisoodustusega, kuna X X on varasemalt andnud äriühingutele laenu mõlema äriühingu äritegevuse finantseerimiseks, äriühingute poolt arvete tasumisel nõuded tasaarvestati. Asjaolu, et arvetel on osaliselt kajastatud teenuse nimetusena „Konsultatsioon lepinguõigusest“ või „Juriidiline nõustamine“ ei tähenda, et osutatud oleks teenust muus asjas. Ei ole sätestatud kohustust kajastada arvel igal juhul teenusena just

esindust mingis konkreetses tsiviilasjas. Asjaolu, kas arve on esitatud tsiviilasjaga seonduvalt või mitte, nähtub arvete lisaks olevast spetsifikatsioonist, mis kajastab teenuse sisu. Antud juhul nähtub teenuse sisust, s.t arvetele juurdelisatud spetsifikatsioonist, millise sisuga tööd on arvetel kajastatud. Kulud õigusabile moodustuvad teenustasust õigusabi teenuse osutajale ja õigusabi teenuse osutaja poolt kantud kuludest. Bürookulu on kulu, mille hulka on arvatud õigusteenuse osutamisel vajaminev paberikulu, printerikulu, telefonikõnede tegemiseks vajalik teenustasu sideteenuse osutajale, muud kulud kontoritarvetele. X Xl kui füüsilisel isikul ei ole võimalik riigilt tagasi nõuda käibemaksu. Seda ei ole võimalik teha ka OÜ-l Lafet ja OÜ-l Kokopelli, sest tegemist ei ole kummagi äriühingu maksustatava käibe tarbeks soetatud teenusega (KMS § 29 lg 1). Maakohtu määrus ja selle põhjendused 21.03.2013 määrusega maakohus rahuldas avalduse osaliselt, mõistes hagejalt X Xlt välja kostja X X kasuks menetluskulud summas 9682,55 eurot. Kohtuasjas esitati hagiavaldus kohtule 25.02.2008. Tsiviilasja hinnaks on vastavalt 14.07.2011 kohtuotsusele 132 182,67 eurot (2 068 209,36 krooni). Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 §-le 1 on tsiviilasja hinnaga kuni 2 100 000 krooni puhul teiselt menetlusosaliselt maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 215 000 krooni (13 741,00 eurot). Nimetatud ulatuses kulusid õigusabile oli pooltel võimalik ette näha ja nendega arvestada. Kostja on lepingulise esindaja poolt käesolevas kohtuasjas osutatud õigusabi tõendamiseks esitanud koos menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega rida advokaadibüroo poolt esitatud arveid ning teostatud tööde aruande. 11.01.2013 vastuses on kostja kinnitanud, et kõik kohtule esitatud arved on väljastatud seoses antud tsiviilasjaga. Hageja on vastuväites väitnud, et nimetatud kulud on OÜ Kokopelli ja OÜ Lafet ettevõtlusega seotud kulud, mitte käesoleva kohtumenetluse kulud, ning esitanud selle tõendamiseks mõlema äriühingu majandusaasta aruanded. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei kontrollita õigusabi eest esitatud arved tasunud isiku majandustegevust ega maksualast käitumist. Seega on hageja esindaja taotlus, et kohus kohustaks esitama OÜ-d Lafet maksudeklaratsiooni, kust selgub, kas erisoodustus (juriidilise teenuse eest tasumine äriühingu töötajale või tema abikaasale) on deklareeritud, asjakohatu ja tuleb jätta tähelepanuta. Hageja poolt OÜ Lafet ja OÜ Kokopelli majandustegevust kajastavate dokumentide menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitamine on olnud asjakohatu ega tõenda kostja poolt lepingulise esindaja kulude mittekandmist. Kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel on oluline teada kostja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamisel teostatud toimingute iseloomu, neile kulunud aega ja tasustamise alust (tasumäära). Nende andmete ja kohtuasja toimikus olevate dokumentide põhjal on võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle. TsMS § 174 lg 3 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele tuleb lisada menetluskulude koosseisu detailselt kajastav nimekiri, kuludokumentide esitamine ilma kohtu nõudmiseta ei ole kohustuslik. Antud juhul on kostja esindaja esitanud koos avaldusega kohtule teostatud tööde detailse nimekirja, mille põhjal on võimalik otsustada osutatud õigusabi toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse üle. Seega ei ole menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel määrava tähtsusega avaldusele lisatud arved. Maakohus hindas kostja lepingulise esindaja õigusabi toimingud põhjendatuteks ja vajalikeks järgmiselt: - Perioodil 01.02.2008 kuni 07.05.2008 teostatud toimingud: 24.04.2008 kohtumine kliendiga (0,4 tundi), 25.04.2008 hagiavalduse ning lisadega tutvumine ja suhtlemine

-

-

-

-

-

kliendiga (0,5 tundi), 06.05.2008 kohtumine kliendiga büroos (0,25 tundi), 07.05.2008 hagiavalduse vastuse koostamine, dokumentide ettevalmistamine kohtule (2 tundi). Hagiavaldus, mis oli esitatud kohtule 25.02.2008, võeti kohtu poolt menetlusse 16.04.2008 määrusega ning kohustati kostjat hagile vastama. Hagiavaldus edastati kohtu poolt kostjale 21.04.2008. Kostja esindaja esitas kostja vastuse hagile kohtule 08.05.2008. Seega on eelnimetatud kostja esindaja toimingud, mis on seisnenud kliendiga suhtlemises, hagiavalduse ja selle lisadega tutvumises ning hagile vastuse koostamises ning kohtule edastamises, kokku ajaliselt 3,15 tundi, olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikus mahus. Antud perioodi ülejäänud toimingute osas, mis ajaliselt on moodustanud kokku 1,15 tundi, tuleb avaldus jätta rahuldamata, kuna tegemist on antud kohtuasja suhtes põhjendamata kuludega: hageja esitas hagiavalduse kohtule 25.02.2008 ning menetlusse võeti see alles 16.04.2208. Seega ei ole antud kohtumenetlusega seost 01. ja 04.02.2008 toimunud kohtumisel kliendiga ning avalduse vastuse koostamisel. Perioodil 03.10.2008 kuni 13.10.2008 teostatud toimingud: 03.10.2008 kohtumine kliendiga (kokku 0,85 tundi), 03.10.2008 ettevalmistus istungiks (1 tund), 06.10.2008 kliendi esindamine kohtuistungil (35 min), 13.10.2008 tutvumine vastaspoole advokaadi kirjaga ekspertiisi määramise kohta (0,3 tundi), 13.10.2008 tutvumine kohtuistungi protokolliga (0,25 tundi). 06.10.2008 toimus Harju Maakohtu istung, mis kestis protokolli andmetel 35 minutit, 13.10.2008 esitas hageja esindaja kohtule ja saatis ühtlasi kostja esindajale kirja ekspertiisi teostamiseks vajalike andmetega (toimiku lk 62-98, koos lisadega), 14.10.2008 edastas kohus kostja esindajale tutvumiseks kohtuistungi protokolli. Seega on eelnimetatud kostja esindaja toimingud kliendiga suhtlemisel, kohtuistungiks ettevalmistamisel, kohtuistungil osalemisel, vastaspoole esitatud materjalidega tutvumisel ja kohtuistungi protokolliga tutvumisel, ajakuluga kokku 3 töötunni ulatuses, olnud põhjendatud ja vajalikud, ajaliselt mõistlikus mahus. Antud perioodi ülejäänud toimingute osas, mis ajaliselt on moodustanud kokku 0,9 tundi, tuleb avaldus jätta rahuldamata, kuna tegemist on antud kohtuasja suhtes põhjendamata kuluga: kirje tööaruandes - 06.10.2008 kohtuistung koos x x – on arusaamatu, kuna tööaruandes on juba kajastatud esindamine kohtuistungil. Kuna kohtuistung kestis ajaliselt 0,6 tundi, mitte 1 tunni, nagu on aruandes märgitud, on põhjendatud kulu vähendada ka selles osas. 01.12.2008 tutvumine kohtumäärusega, kohtumine kliendiga (0,25 tundi). 20.11.2008 vormistas maakohus määruse, millega määras läbi viia ekspertiisi. Kohtumäärusega tutvumine ja kliendiga suhtlemine, ajakuluga 0,25 tundi, on olnud põhjendatud ja vajalik ning ajaliselt mõistlikus mahus. 16.02.2009 tutvumine Teet Sepaste kirjaga, edastamine kliendile (0,2 tundi). Kohtuasja toimik ei sisalda sel perioodil Teet Sepaste poolt edastatud kirja, seega on tõendamata selle toimingu seos antud kohtuasjaga ning kostja avaldus tuleb selle kulu osas jätta rahuldamata. 21.04.2009 kohtumine kliendiga, uute dokumentidega tutvumine (0,6 tundi). Ajavahemikul jaanuar kuni 17. august 2009 ei sisalda kohtutoimik mingeid uusi dokumente, millega kostjal oleks vajalik olnud tutvuda. Seega on nimetatud toimingute teostamise vajadus antud kohtuasja raames põhjendamata ning kostja avaldus tuleb selles osas jätta rahuldamata. 25.05.2009 tutvumine heliisolatsiooni mõõtmiste tulemustega, nõupidamine Andres Vinkeliga (0,75 tundi). Kostja ei ole täpsustanud, kelle poolt teostatud ja milliste mõõtmistega ta tutvus, kohtutoimiku andmetel esitas kohtu määratud ekspert ekspertiisiakti kohtule alles 17.08.2009. Kostja ei ole ka selgitanud, kes on Andres Vinkel ning millisel antud kohtuasjaga seotud teemal on tal olnud vajalik temaga nõu

-

-

-

-

-

-

-

-

pidada. Kuna nimetatud toimingud ei kajastu kohtuasja toimikus ning kuna kostja ei ole selgitanud nende vajadust antud kohtuasjast lähtuvalt, tuleb nimetatud toimingud lugeda põhjendamatuteks ja kostja avaldus selle kulu osas jätta rahuldamata. 28.05.2009 suhtlemine vastaspoole esindajaga, kompromissi arutelu (0,25 tundi). Kohtuvaidluses kompromissini jõudmine on mõistlik lahendus, ka hageja esindaja ei ole oma vastuväites eitanud selleteemalist suhtlemist, seega on tegemist põhjendatud ja vajaliku ning ajaliselt mõistliku toiminguga. 30.05.2009 suhtlus eksperdiga mõõdistuste teostamiseks (0,25 tundi). Hageja on oma vastuväites märkinud, et sellel kuupäeval enam mingit suhtlust eksperdiga mõõdistamise teostamiseks ei saanud toimuda, kuna mõõdistamine oli toimunud juba 13.05.2009. Kostja esindaja oma vastuses ei ole sellele märkusele vastu vaielnud. Kuna antud toimingu teostamine ei ole tõendatud, tuleb kostja avaldus selles osas jätta rahuldamata. 29.09.2009 ekspertiisiaktiga tutvumine, tutvumine advokaat Liisa Linna vastulausega ja sellele lisatud dokumentidega ekspertiisile (1,5 tundi) ning 15.10.2009 vastuväidetele vastuse koostamine (4 tundi). Ekspert esitas ekspertiisiakti pooltele ja kohtule 17.08.2009; 25.09.2009 esitas hageja esindaja advokaat Liisa Linna vastulause ekspertiisiaktile (dokument toimiku II kd lk 6-24, koos lisadega), kohus palus 29.09.2009 kirjaga kostjal esitada seisukoha korduvekspertiisi taotluse osas. 19.10.2009 esitas kostja esindaja kohtule kostja seisukoha. Kostja esindaja toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikus mahus (kokku 5,5 tundi). 07.10.2009 tutvumine taganemisavaldusega, õiguslik analüüs, nõupidamine Andres Vinkeliga (0,5 tundi). 09.12.2009 hagiavalduse täienduses märgib hageja, et X X esitas 03.10.2009 X Xle taganemisavalduse Idakaare tn 9-4 võlaõiguslikust müügilepingust ja asjaõiguslepingust. 07.10.2009 oli seega tegemist X X ja X X vahelisest ostu-müügilepingust tuleneva toiminguga, mitte käesoleva kohtuasjaga seotud toiminguga. Kohtuasjaga seoses olevaks muutus antud küsimus alles 09.12.2009, kui hageja täiendas hagi taganemisavalduse kehtivuse tunnustamise nõudega. Seega on antud juhul tegemist enne hagi esitamist tehtud toiminguga, mille kulu antud kohtuasja menetluskuluna käsitleda ei saa ning kostja avaldus tuleb selles osas jätta rahuldamata. 10.12.2009 tutvumine täiendavate seisukohtade ja uute tõenditega (1,2 tundi). 09.12.2009 esitas hageja kohtule ja kostja esindajale täiendavate tõendite esitamise ja hagiavalduse täienduse (koos lisadega toimiku II kd lk 39-133). Nimetatud dokumendiga tutvumine on olnud põhjendatud ja vajalik ning ajaliselt mõistlikus mahus. Perioodil 14.12.2009 kuni 23.12.2009 teostatud toimingud: kohtumine kliendiga büroos (0,5 tundi), kohtuistungi ettevalmistamine (0,5 tundi), kliendi esindamine kohtuistungil (0,5 tundi), kliendi teavitamine kohtuistungi tulemustest (0,1 tundi), tutvumine kohtuistungi protokolliga (0,25 tundi). 16.12.2009 toimus Harju Maakohtu istung, mis kestis protokolli andmetel 30 min. Kostja esindaja toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt (kokku 1,85 tundi) mõistlikus mahus. 23.12.2009 tutvumine kohtumäärusega hagihinna kohta (0,2 tundi). 22.12.2009 vormistas maakohus kohtumääruse hagihinna määramise kohta. Nimetatud määrusega tutvumine on olnud põhjendatud ja vajalik ning ajaliselt mõistlikus mahus. 22.02.2010 tutvumine uute materjalidega, õiguslik analüüs, valmistumine kohtumiseks kliendiga, kohtumine kliendiga büroos, kohtule vastuse koostamise arutelu (2 tundi). 22.01.2010 esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse (dokument koos lisadega toimiku II kd lk 143-198), 22.02.2010 kohtumäärusega võttis kohus hageja 09.12.2009 ja 22.01.2010 esitatud täiendavad nõuded menetlusse ning kohustas kostjat neile

-

-

-

-

-

-

vastama. Kostja esindaja toimingud hageja hagiavalduse 22.01.2010 täienduse ja selle lisadega tutvumisel, analüüsimisel kliendiga suhtlemisel on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikus mahus. 26.02.2010 ekspert Teet Sepaste ekspertiisi ja sellele esitatud vastuväidete ja hageja ekspertiisi analüüs, küsimuste koostamine eksperdile kohtuistungil esitamiseks (2,5 tundi). Ekspert Teet Sepaste ekspertiisiaktiga ja hageja vastuväidetega sellele on kostja esindaja tutvunud juba 29.09.2009 märgitud toiminguna ning vastuväidetele 15.10.2009 vastuse koostamisel, mille ajakuluks oli märgitud vastavalt 1,5 ja 4 tundi. Seega ei vajanud kostja esindaja eksperdile nelja esitatava küsimuse koostamiseks aega 2,5 tundi. Piisav ajakulu oli 1 tund. Ülejäänud osas tuleb avaldus selle toimingu suhtes jätta rahuldamata. 26.02.2010 tutvumine vastaspoole küsimustega eksperdile (0,3 tundi). Hageja esindaja esitas küsimused kohtule 26.02.2010. Kostja esindaja toiming on olnud põhjendatud ja vajalik ning ajaliselt mõistlikus mahus. 11.03.2010 vastaspoole esitatud tõendite analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, seisukohtade koostamine, kohtumised kliendiga büroos (5 tundi); 16.03.2010 seisukohtade koostamine, hagiavalduse täiendusele ja esitatud tõenditele (4,9 tundi). Hageja esitas 05.03.2010 kohtule täiendavaid tõendeid (dokumendid kohtuasja toimikus III kd lk 12-40). 18.03.2010 esitas kostja esindaja kohtule kostja seisukoha hageja hagiavalduse täiendustele ja täiendavalt esitatud tõenditele (dokument koos lisadega toimikus III kd lk 42-72). Arvestades seda, et hageja hagiavalduste täiendustega ja eelnevalt esitatud täiendavate tõenditega on kostja esindaja juba tutvunud eelnevalt (vt kuupäevade 10.12.2009, 22.02.2010 toiminguid, ajaline kogumaht 3,2 tundi), on uute tõenditega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulunud 9,9 tundi olnud üleliia suur ajakulu, piisavaks ajakuluks saab lugeda 6 tundi, millest 3 tundi oleks uute tõenditega tutvumine ja 3 tundi vastuse koostamine. 11.03.2010 ja 16.03.2010 toimingute ülejäänud osas tuleb kostja avaldus jätta rahuldamata kui ajaliselt ülemäära suures ulatuses esitatu. 24.03.2010 kliendi esindamine kohtuistungil, eksperdi küsitlemine (2,8 tundi); 31.03.2010 tutvumine kohtuistungi protokolliga (0,25 tundi), 05.04.2010 tutvumine eksperdi taotlusega tasu väljamõistmiseks kohtuistungil osalemise eest (0,25 tundi). Harju Maakohtu kohtuistung toimus 24.03.2010, istung kestis protokolli andmetel 2 tundi ja 50 minutit, istungil küsitleti eksperti Teet Sepastet; 28.03.2010 esitas ekspert kohtule kohtuistungil esinemise eest eksperditasu maksmise taotluse, kohus palus pooltel esitada selle osas seisukoha. Eelnevast tulenevalt on kostja esindaja toimingud (kokku 3,3 tundi) olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikus mahus. Perioodil 07.05.2010 kuni 31.05.2010 teostatud toimingud: tutvumine vastaspoole seisukohtade ja täiendavate tõenditega (0,3 tundi); 21.05.2010 tutvumine kliendi saadetud kommentaaridega (0,25); 31.05.2010 suhtlus eksperdiga vastuväidete koostamiseks hageja taotlustele, kostja seisukohtade koostamine (6 tundi). 30.04.2010 esitas hageja kohtule vastuse kostja 10.03.2010 vastusele, avalduse eksperdi taandamiseks, uue ekspertiisi tegemiseks ja esitas täiendavaid tõendeid. 01.06.2010 esitas kostja kohtule kirjaliku arvamuse eksperdi taandamisega ja hageja vastusega kostja vastusele seoses. Kostja esindaja poolt antud perioodil teostatud toimingud (kokku 6,55 tundi) on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikus mahus. Perioodil 01.06.2010 kuni 09.06.2010 teostatud toimingud: kohtuistungi ettevalmistamine (1,5 tundi), kliendi esindamine kohtuistungil (1 tund), tutvumine kohtuistungi protokolliga (0,3 tundi). Harju Maakohtu istung toimus 02.06.2010, istung kestis protokolli andmetel 1 tunni. Kostja esindaja toimingud (kokku 2,8 tundi) on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikus mahus.

-

-

-

-

-

-

-

-

Perioodil 13.09.2010 kuni 17.09.2010 teostatud toimingud: tutvumine hageja poolt esitatud hagiavalduse tervikteksti ja täiendavate tõenditega (0,5 tundi); hageja avalduse analüüs, täiendavate tõendite analüüs, kostja vastuste tervikteksti koostamine (10 tundi). 13.08.2010 esitas hageja kohtule hagiavalduse tervikteksti koos lisadega. 17.09.2010 on kostja esindaja esitanud kohtule kostja vastuväidete tervikteksti. Kostja esindaja toimingud (kokku 10,5 tundi) on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikus mahus. Perioodil 18.10.2010 kuni 20.10.2010 teostatud toimingud ja 28.10.2010 toiming: kohtumine kliendiga büroos (0,5 tundi), kohtuistungiks ettevalmistamine (3 tundi), küsimuste ettevalmistamine tunnistajatega, kliendiga konsulteerimine (1 tund), kliendi esindamine kohtuistungil (1 tund), kohtuistungi protokolli analüüs (0,3 tundi). 20.10.2010 toimus maakohtu istung, mis kestis protokolli andmetel 45 minutit. Kostja esindaja toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud 4 tunni ulatuses. Seda ajakulu ületanud osas on antud toimingud olnud ülemäära suure ajakuluga ning selles osas tuleb kostja avaldus jätta rahuldamata. 25.10.2010 hageja vastuväitega tutvumine, analüüs, faktide kontrollimine (0,75 tundi), vastuse koostamine hageja vastuväitele (1,5 tundi), 19.11.2010 tutvumine kohtumäärusega vastuväite lahendamise kohta (0,25 tundi). 20.10.2010 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele, kohus palus kostjat esitada oma seisukoht, kostja esitas seisukoha hageja vastuväitele kohtule 25.10.2010, 19.11.2010 vormistas kohus määruse vastuväite osas. Kostja esindaja toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt (kokku 2,5 tundi) mõistlikus mahus. 02.12.2010 tutvumine kompromissettepanekuga, edastamine kliendile (0,25). Nimetatud toiming on olnud põhjendatud ja vajalik ning ajaliselt mõistlikus mahus. Perioodil 13.12.2010 kuni 11.01.2011 teostatud toimingud: hagi eseme täpsustuse analüüs (0,75 tundi), vastuse koostamine hagi täpsustusele ja kohtu päringule vastamine, konsulteerimine ehitusspetsialisti ja kliendiga telefonitsi (3 tundi). 13.12.2010 esitas hageja kohtule hagi eseme täpsustuse, 10.01.2011 on kohus esitanud kostja esindaja päringu tunnistajate ülekuulamise kohta, 11.01.2011 esitas kostja kohtule kirjaliku seisukoha. Kostja esindaja toimingud (kokku 3,75 tundi) on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikus mahus. 14.01.2011 kohtumine büroos x x ja X Xga, vahelae konstruktsiooni arutelu (2 tundi). Nimetatud toimingu osas tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata. Kohtuasja materjalidest ei selgu, milline on x x seos käesoleva kohtuasjaga. Kui tegemist oli ehitusspetsialistiga, siis selles osas konsulteerimine on piisavalt kajastatud juba 11.01.2011 toimingus. Perioodil 18.01.2011 kuni 26.01.2011 teostatud toimingud: kohtuistungiks ettevalmistamine (0,6 tundi), kohtuistungil osalemine (2,25 tundi), uue istungi aja kooskõlastamine kohtuga (0,2 tundi), tutvumine kohtuistungi protokolliga, analüüs, edastamine kliendile (0,3 tundi). Maakohtu istung toimus 18.01.2011, istung kestis protokolli andmetel 2 tundi ja 10 minutit. Kostja esindaja toimingud (kokku ajaliselt 3,35 tundi) on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikus mahus. 08.02.2011 seisukohtade koostamine vastaspoole poolt esitatud tõenditele (1,5 tundi). Kostja esindaja esitas viidatud dokumendi kohtule 08.02.2011. Seega on nimetatud toiming olnud põhjendatud ja vajalik ning ajaliselt mõistlikus mahus. 08.03.2011 vastuse koostamine hageja täiendavatele tõenditele (1,4 tundi), 28.03.2011 tutvumine kohtu e-kirjaga tõendite vastuvõtmisest (0,2 tundi). 08.03.2011 esitas hageja kohtule taotluse tõendite esitamiseks, 08.03.2011 esitas kostja seisukoha hageja esitatud tõendite osas, 28.03.2011 edastas kohus kirjaga tõendite suhtes tehtud

-

-

-

-

-

-

-

-

määruse sisu. Kostja esindaja toimingud (kokku 1,6 tundi) on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikus mahus. Perioodil 04.04.2011 kuni 20.04.2011 tehtud toimingud: kohtuistungiks ettevalmistamine (0,8 tundi), kliendi esindamine kohtuistungil, tunnistaja ülekuulamine (4 tundi), kohtuistungi protokolliga tutvumine (0,25 tundi). Maakohtu istung toimus 04.04.2011, istung kestis protokolli andmetel 4 tundi. Kostja esindaja toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt (kokku 5,05 tundi) mõistlikus mahus. 24.05.2011 kohtumine kliendiga büroos, üürilepingu vaidlusega seonduv (1 tund). Nimetatud kulu osas tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata. Kohtutoimiku andmetel maikuus mingeid toiminguid ei tehtud. Üürilepinguga seonduv antud kohtuasjas arutusel ei olnud, seega ei ole nimetatud toimingu seotus antud kohtuasjaga tõendatud. Perioodil 17.06.2011 kuni 29.06.2011 tehtud toimingud: kohtukõne kirjalikud teesid, küsimuste korrigeerimine x.x (kokku 3,5 tundi), kliendi esindamine kohtuistungil (2,5 tundi), protokolli analüüs (0,3 tundi). Kostja esitas kohtukõne kirjalikud teesid kohtule 17.06.2011, samal päeval toimus maakohtu istung, mis kestis protokolli andmetel 2 tundi ja 15 minutit. Kostja esindaja toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt (kokku 6,3 tundi) mõistlikus mahus. 18.07.2011 kliendi informeerimine kohtuotsusest, konsultatsioon võimaliku edasikaebamisega seonduvalt (0,25 tundi). Harju Maakohus tegi otsuse 14.07.2011. Toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikus mahus. Perioodil 07.09.2011 kuni 21.09.2011 tehtud toimingud: apellatsioonkaebusele vastamise tähtaja pikendamine (0,25), apellatsioonkaebuse ja kohtuotsuse võrdlev analüüs, vastuse koostamine (9,8 tundi). 15.08.2011 esitas hageja apellatsioonkaebuse, 18.08.2011 määrusega võttis ringkonnakohus selle menetlusse ja kohustas kostjat vastama, 07.09.2011 esitas kostja esindaja taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks, 21.09.2011 esitas kostja esindaja ringkonnakohtule kostja vastuse apellatsioonkaebusele. Kostja esindaja toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikus mahus (kokku 10,05 tundi). Perioodil 14.11.2011 kuni 16.11.2011 tehtud toimingud: kohtuistungi ettevalmistamine (2 tundi), kliendi esindamine kohtuistungil (1,3 tundi), kohtuistungi protokolliga tutvumine (0,25 tundi). Ringkonnakohtu istung toimus 15.11.2011, istung kestis protokolli andmetel 49 minutit. Kostja esindaja toimingud on antud juhul olnud põhjendatud ja vajalikud järgmises ajalises mahus – kohtuistungi ettevalmistus 1 tund, istungil osalemine 0,82 tundi ja protokolliga tutvumine 0,25 tundi, seega kokku 2,07 tundi, mis kuuluvad hageja poolt hüvitamisele. Ülejäänud osas tuleb avaldus jätta rahuldamata, kuna ajakulu istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemisel on esitatud ülemäära suurena. Perioodil 24.11.2011 kuni 13.02.2012 tehtud toimingud: tutvumine kompromissettepanekuga, edastamine kliendile (0,25 tundi); suhtlus vastaspoole esindajaga kompromissist (kokku 0,65 tundi), kohtumine X Xga büroos, kompromissi ja ekspertiisi arutelu (kokku 1,15 tundi). Nimetatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikus mahus (kokku 2,05 tundi). 20.02.2012 kuni 22.02.2012 tehtud toimingud: suhtlus pooltega, ettevalmistus kohtuistungiks (1,5 tundi); kohtumine X Xga, kliendi esindamine kohtuistungil (1 tund); kohtuistungi protokolliga tutvumine, kirjavahetus Äili Rodiga (kokku 0,4 tundi). Ringkonnakohtu istung toimus 21.02.2012, protokolli kohaselt kestis istung 31 minutit. Eelnimetatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud, ajaliselt (kokku 2,9 tundi) mõistlikus mahus.

-

-

28.02.2012 kuni 25.05.2012 tehtud toimingud: ühine päring TLPA-sse (0,25 tundi), kohtumine kliendi esindajaga büroos ja telefonikõned seoses võimaliku kompromissiga (kokku 1,1 tundi), kohtuistungi ettevalmistamine (1,25 tundi), kliendi esindamine kohtuistungil (1,15 tundi). Tallinna Ringkonnakohtu viimane istung toimus 24.04.2012, istung kestis 1 tunni ja 20 minutit. Kostja esindaja toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikus mahus (kokku 3,75 tundi). Kostja poolt esitatud arvetel on kajastatud kuluna ka õigusteenuse osutamisega seotud kulud ja bürookulud. Kostja on oma 11.01.2013 vastuses selgitanud, et tegemist on kuluga, mis seisnes paberikulus, printerikulus, telefonikõnede tegemiseks vajalikus teenustasus, kulud kontoritarvetele. Kuna kostja ei ole konkreetselt esitanud antud kohtuasjaga seonduvalt nimetatud kulude arvestust, saab nimetatud kulusid hinnata büroo üldkuluna, mis ei ole käsitletav otseselt konkreetse kohtuasja õigusteenuse osutamise kuluna ning seega on nimetatud kulud antud kohtuasjas menetluskuluna põhjendamatud ning selles osas tuleb kostja avaldus jätta rahuldamata.

Kostja lepingulise esindaja toimingud antud kohtuasja raames kostjale õigusabi osutamisel on olnud põhjendatud ja vajalikud kokku 97,22 tunni ulatuses, mis arvestades seda, et kohtuvaidlus kestis üle nelja aasta, maakohtus peeti kokku 8 kohtuistungit ning ringkonnakohtus kokku 3 kohtuistungit, ei ole ülemäära suur töötundide arv. Põhjendatud töötundide kindlaksmääramisel on arvesse võetud kostja esindaja tööaruandes tasustatuna kajastatud töötundide arv. Kostja lepingulise esindaja tasumäär oli 1300 krooni tund ning alates 01.01.2011 83,09 eurot tund, nimetatud tunnitasule lisandub käibemaks, mis alates 01.07.2009 on 20 %, enne seda 18 %. TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuigi esitatud arvete kohaselt on kostja eest lepingulise esindaja tasu tasunud kaks erinevat äriühingut, on avaldajaks antud juhul kostja X X, kes ei ole käibemaksukohustuslane, seega kuuluvad õigusabikulud talle hüvitamisele koos käibemaksuga. 6,65 töötunni ulatuses on kostjale osutatud õigusabi perioodil, kui käibemaksu määr oli 18%, ülejäänud osas on õigusabi osutatud perioodil, kui käibemaksumäär oli 20%. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele lepingulise esindaja kulu summas 9682,55 eurot (sisaldab käibemaksu). Nimetatud summa ei ületa lubatud piirmäära. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi lahendamiseks samale maakohtule või teha asjas uus määrus, millega jätta kostjale kõik menetluskulud välja mõistmata. Maakohus on leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei kontrollita õigusabi eest esitatud arved tasunud isiku majandustegevust ega maksualast käitumist ning hageja poolt OÜ Lafet ja OÜ Kokopelli majandustegevust kajastavate dokumentide menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitamine on olnud asjakohatu ega tõenda kostja poolt lepingulise esindaja kulude mittekandmist. Maakohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu 06.01.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 märgitu, et kui pool leiab, et teise poole menetluskulud sisaldavad teises tsiviilasjas osutatud õigusabi, siis peab menetluskulude suurust vaidlustav pool esitama ka konkreetsed tõendid enda väidete kinnitamiseks. Seadus ei sätesta, milliseid tõendeid selleks esitada võib, samuti pole Riigikohus piiranud kuidagi tõendite tüüpi. Maakohus on jätnud hageja poolt esitatud tõendid sisuliselt analüüsimata. Kui kõik kostja poolt esitatud arved oleksid seotud antud tsiviilasjaga, siis oleks see ka selgelt arvetes märgitud.

Maakohus on leidnud, et avaldusele lisatud arved ei ole menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel määrava tähtsusega. Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb kostja poolt esitatud dokumentidest menetluskulude kindlakstegemisel eelkõige arvesse võtta advokaadibüroo poolt esitatud tööde spetsifikatsiooni, kuid mitte advokaadibüroo arveid. Ainult advokaadibüroo poolt esitatud tööde nimekirja tuleb pidada ebausaldusväärseks, kuna ka kohus ise on leidnud, et see sisaldab töid, mis pole seotud tsiviilasjaga nr 2-08-7093 vaatamata sellele, et vastustaja on kinnitanud, et kõik kulud on nimetatud tsiviilasjaga seotud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et esitatud tööde spetsifikatsioon ei vasta arvetel esitatud tööde kirjeldusele. Sellises olukorras oleks kohus pidanud kasutama TsMS § 174 lg 5 tulenevat õigust ja kohustama kostjat esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, mitte otsustama, et kuna arvetel kajastatu on vastuolus tööde spetsifikatsiooniga, siis esitatud arveid ei tulegi arvesse võtta. Fakt, et tsiviilasjaga seoses teostati õigusabi toiminguid, ei tõesta, et kostjal sellega seoses ka kohustus tekkis, kui talle nimetatud tööde eest arveid ei esitatud. Kuna arved on esitatud mitte kostjale, vaid firmadele, on kohus kohustatud erilise tähelepanuga kontrollima, kas esitatud arved vastavad ka tehtud töödele. Menetluskulude väljamõistmine toimub põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega. Seega on teiselt menetluspoolelt kohtukulude väljamõistmise eesmärgiks kahju hüvitamine menetluspoolele, kelle kasuks kohus otsuse tegi ja kes on seetõttu kohtusse pöördumise tõttu pidanud kandma kulusid. Kuna kõik arved on kantud seoses OÜ Kokopelli ning OÜ Lafet ettevõtlusega, mida tõendavad nimetatud äriühingute majandusaasta aruanded ning arved, mis OÜ Hansa Law on esitanud, on seotud õigusabiteenuste osutamisega äriühingutele, mitte X Xle seoses tsiviilasjaga nr 2-08-7093 ning tegu ei ole menetluskuludega, siis ei ole X X kahju kandnud. Juhuks, kui kohus leiab, et kostja esitatud arved ei ole seotud OÜ Lafet ja OÜ Kokopelli kuludega, esitab kaebaja kohtumäärusele ka sisulised vastuväited. - Maakohus on leidnud valesti, et hüvitada tuleb perioodil 01.02.2008 kuni 07.05.2008 teostatud toimingud, kuna nende toimingute eest pole arvet kellelegi esitatud. Kostja esindaja on väitnud, et ta on sellel ajaperioodil väljastanud arve nr 639, kuid menetlusdokumentidele seda lisatud ei ole. - Maakohus on määruses leidnud, et suhtlus eksperdiga 31.05.2010 vastuväidete koostamiseks hageja taotlustele ja kostja seisukohtade koostamine (6 tundi) on olnud põhjendatud ja vajalik. Kohus on jätnud analüüsimata hageja vastuväite, et menetlusosaline Teet Sepaste on kohtuekspert, kes oli antud menetluses erapooletu. Pole võimalik, et vastustaja sai erapooletut eksperti kasutada oma seisukohtade koostamiseks või et erapooletu ekspert ühte poolt teise vastu kuidagi nõustas. Kulu hüvitamiseks puudub õiguslik alus. - Maakohus on määruses leidnud, et perioodil 13.09.2010 kuni 17.09.2010 teostatud toimingud (tutvumine hageja poolt esitatud hagiavalduse tervikteksti ja täiendavate tõenditega (0,5 tundi), hageja avalduse analüüs, täiendavate tõendite analüüs, kostja vastuste tervikteksti koostamine (10 tundi) ajakuluga kokku 10,5 tundi, on olnud põhjendatud ja vajalik ning ajaliselt mõistlikus mahus. Kohus ei arvestanud hageja vastuväidetega, et kostja seisukohad jäid samaks juba varem esitatutega, kostja esindaja on oma varem esitatud seisukohti sõnasõnalt korranud. Vastuse koostamise maht on põhjendamatult suur. - Maakohus on määruses leidnud, et perioodil 13.12.2010 kuni 11.01.2011 teostatud toimingud: hagi eseme täpsustuse analüüs (0,75 tundi), vastuse koostamine hagi täpsustusele ja kohtu päringule vastamine, konsulteerimine ehitusspetsialisti ja kliendiga telefonitsi (3 tundi) on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikus mahus. Kohus ei ole arvestanud hageja sisuliste vastuväidetega ega ole neile vastanud. Kostja esindaja kordas

vastuses hagi täpsustusele juba varem esitatud seisukohti, vastuse koostamise töömaht on põhjendamatult suur. - Maakohus on määruses leidnud, et 18.07.2011 toimingud - kliendi informeerimine kohtuotsusest, konsultatsioon võimaliku edasikaebamisega seonduvalt (0,25 tundi) - on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikus mahus. Kohus ei ole arvestanud hageja vastuväitega, et kuna mingeid menetlustoiminguid ei tehtud, puudub sellise kulu hüvitamiseks õiguslik alus. - Maakohus on määruses leidnud, et perioodil 07.09.2011 kuni 21.09.2011 tehtud toimingud, s.o apellatsioonkaebusele vastamise tähtaja pikendamine (0,25), apellatsioonkaebuse ja kohtuotsuse võrdlev analüüs, vastuse koostamine (9,8 tundi), on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikus mahus (kokku 10,05 tundi). Kohus ei ole arvestanud, et kostja vastused, sealhulgas vastus apellatsioonkaebusele, kordab enamuses sõna-sõnalt juba varem esitatud seisukohti. - Maakohus on ekslikult määruses leidnud, et kuigi esitatud arvete kohaselt on kostja eest lepingulise esindaja tasu tasunud kaks erinevat äriühingut, on avaldajaks antud juhul kostja X X, kes ei ole käibemaksukohustuslane, ja seega kuuluvad õigusabikulud talle hüvitamisele koos käibemaksuga. Kuna nimetatud äriühingud ei ole kandnud kulutusi eraisikute eest, mida tõendavad neile esitatud arved ja aastaaruanded, siis on nad saanud käibemaksu tagasi arvestada. Käibemaksu väljamõistmine hagejalt seaks hageja ebaõiglasse olukorda, kus kostja pole pidanud arvetelt käibemaksu tasuma, kuid nõuab selle hüvitamist hagejalt. Kaebaja palub jätta kõikidelt menetluskuludelt käibemaksu hüvitamata. Vastus määruskaebusele Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määrus TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Eelnimetatu kohaldub ka määruskaebuste läbivaatamisel. Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõigusnormide rikkumist kostja lepingulise esindaja tasu määramisel ning seega määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Maakohus on määrust põhjendanud TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ei korda maakohtu määruses olevat põhjendust. Kolleegium käsitleb esmalt määruskaebuse vastuväiteid kostja poolt esitatud õigusabi arvete ja käibemaksu hüvitamise osas ja seejärel määruskaebuse vastuväiteid õigusabitoimingute ja ajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse osas. Mis puutub kostja poolt esitatud advokaadibüroo arvetesse, siis iseenesest on õige määruskaebuse väide, et need ei tõenda kostja õigusabikulusid, sest nende arvete saajaks on mitte kostja, vaid juriidilised isikud. Maakohus on ringkonnakohtu arvates selles osas asunud ekslikule seisukohale, et kostja on tõendanud õigusabi osutamist lepingulise esindaja poolt muu hulgas ka advokaadibüroo poolt esitatud arvetega. Samas ei ole maakohtu ekslik seisukoht viinud asja ebaõigele lahendamisele, mis tingiks maakohtu määruse tühistamist ja avalduse rahuldamata jätmist, sest määruskaebuse esitaja ei eita fakti, et käesolevas

tsiviilasjas kostjale õigusabitoiminguid teostati ja teiseks, maakohus ei olegi nimetatud arveid kostja õigusabikulu kindlaksmääramisel sisuliselt aluseks võtnud. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et kostja poolt esitatud arvetel ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel määravat tähtsust. Kolleegium lisab täiendavalt, et ainuüksi arvete alusel, kus ei ole märgitud õigusabi toiminguid ega ka nende tegemiseks kulutatud aega, ei olegi võimalik otsustada menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle. Menetluskulu vajalikkuse ja põhjendatuse üle saab otsustada eelkõige tehtud õigusabitoimingute ja nende teostamiseks kulutatud ajakulu alusel, milleks tuleb esitada vastav nimekiri. Nii on ka Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-16-11 p-s 15 märkinud, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Käesoleval juhul on kostja esitanud asjas kostja lepingulise esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute nimekirja, milles on märgitud ka toimingute tegemiseks kulutatud aeg ning mille on maakohus õigesti võtnud aluseks õigusabikulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Lisaks on maakohus aluseks võtnud ka toimiku materjalid. Maakohus on arvestanud menetluskulu kindlaksmääramisel lepingulise esindaja tunnitasu määraks 1300 krooni ehk 83,09 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Määruskaebuse esitaja ei ole tunnihinna suuruse osas ka vastuväiteid esitanud. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja väide, et maakohus oleks pidanud TsMS § 174 lg 5 järgi nõudma kostjalt menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist, kuna arvetel kajastatu ei vasta tööde spetsifikatsioonile, sest maakohus ei määranud ega pidanud kindlaks määrama väljamõistetavat õigusabikulu esitatud arvete alusel ja seetõttu ei oma arvete ja tööde spetsifikatsiooni võimalikud vastuolud käesolevas asjas tähtsust. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et fakt, et tsiviilasjaga seoses teostati õigusabitoiminguid ei tõesta, et kostjal sellega seoses ka kohustus tekkis, kui talle nimetatud tööde eest arveid ei esitatud. Arve esitamine või mitteesitamine ei oma õigusabilepingust tuleneva kohustuse tekkimise alusena tähtsust, kuna tavaline arve iseenesest ei saa olla võlaõigusliku kohustuse tekkimise aluseks juba seetõttu, et selles ei väljendu arve saajat kohustavat tahteavaldust. Õigusabiteenuse eest maksmise kohustus saab reeglina tuleneda ainult õigusabilepingust, mis on sõlmitud teenuse osutaja ja õigusabi saaja vahel, kusjuures advokaadi kui kutselise õigusabiteenuse osutaja puhul eeldatakse selle tasulisust. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud väidet ega tõendeid, et kostjale osutati õigusabi tasuta. Lisaks sellele ei ole tsiviilasjades menetluskulude väljamõistmise eelduseks kulude kantus avalduse esitamise ajaks, vaid piisab sellest, et kohustus osutatud õigusabi eest tasumiseks on tekkinud. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud ka määruskaebuse väide, et kuna kostja eest on tasunud õigusabikulu kaks äriühingut, kes on käibemaksukohustuslased ja saavad käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole avaldajal alust nõuda hagejalt käibemaksuosa hüvitamist. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna avaldaja füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohustuslane, siis kuuluvad õigusabikulud talle hüvitamisele koos käibemaksuga. Kolleegium märgib, et kostja eest advokaadibüroole õigusabikulu tasumine kahe äriühingu poolt ei oma käibemaksu arvestamise seisukohast mingit tähtsust, sest õigusabiteenuse eest maksmine toimus kostja (avaldaja) ja advokaadibüroo vahelises lepingulises suhtes, mitte äriühingute ja advokaadibüroo vahelises suhtes. Asjaolu, et nimetatud äriühingud võisid tasuda (või tasusid) kostja eest õigusabikulusid, ei tekita lepingulist suhet äriühingute ja advokaadibüroo vahel ning seetõttu ei ole äriühingutel tegelikult mingit alust käibemaksu ka tagasi arvestada. Samuti ei muuda äriühingute poolt kostja eest õigusabikulude tasumine kuidagi kostja maksuõiguslikku positsiooni (ta ei muutu käibemaksukohustuslaseks) ja samuti

ei välista muu isiku poolt menetluskulude kandmine ka menetluskulude hüvitamist kostjale (TsMS § 174 lg 4). See, kuidas ja kas äriühingud on kajastanud oma raamatupidamises õigusabikulude tasumist avaldaja eest, ei puutu käesolevasse asja, sest see küsimus võib olla tähtis ainult nimetatud äriühingute ja maksuhalduri vahelises maksuõiguslikus suhtes. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väide, et maakohus on hagejalt välja mõistnud osade nimekirjas märgitud toimingute eest menetluskulu suuremas ulatuses, ei ole põhjendatud. Riigikohus on mitmes varasemas lahendis leidnud, et TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-43-10, 3-2-1-132-10, 3-2-188-11). Lisaks sellele on Riigikohus rõhutanud oma lahendis nr 3-2-1-143-11 p-s 14, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Nagu eespool käsitletud, on maakohus põhimõtteliselt õigesti määranud kindlaks kostja kantud menetluskulu kostja poolt esitatud kulunimekirja ja toimiku materjalide alusel, millest nähtuvad kostjale osutatud õigusabiteenuse sisu, s.o toimingud, koostatud ja kohtule esitatud menetlusdokumendid ja nendeks kulunud tundide arv. Maakohus on analüüsinud igat nimekirjas märgitud õigusabitoimingut ja selleks kulunud aega, hinnanud toimingute vajalikkust ja selleks kulutatud aja põhjendatust. Maakohus luges osa toiminguid põhjendamatuteks ja vähendas osade toimingute ajakulu ning rahuldas avalduse osaliselt, mõistes hagejalt kostja kasuks menetluskulu välja 9682,55 eurot (hageja taotles 11 334,04 euro väljamõistmist). Maakohus hindas põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi osutamise ajakulu 97,22 tunni ulatuses arvestades ka kohtuvaidluse kestvust üle nelja aasta ja asjas peetud kohtuistungite arvu (maakohtus 8 ja ringkonnakohtus 3). Kolleegiumi arvates ei ole maakohus hagejalt kostja õigusabikulusid välja mõistes eksinud TsMS § 175 lg 1 vastu ega ületanud diskretsioonipiire vajalike ja põhjendatud kulude kindlaksmääramisel. Kolleegium leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukuse astet võib esitatud nõudeid, asjaolusid ja tõendite (sealhulgas ekspertarvamus, asjatundjate arvamused) mahtu arvestades hinnata keskmiseks. Kolleegium märgib, et õigusabikulude võrdlemisi suur maht on vähemalt osalt seotud ilmselt hageja taotlustest tingitud menetluse kestusega maakohtus. Kolleegium leiab, et menetluse kulukust kostja jaoks on tõstnud kindlasti ka hageja poolt nõuete korduv muutmine ja täiendamine, muu hulgas ka alternatiivnõuete esitamine menetluse kestel ja samuti asjas mitme asjatundja, sealhulgas kohtu määratud eksperdi arvamuse hindamise vajadus, mis tingisid paratamatult ka kostja poolt täiendavate seisukohtade esitamist. Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et menetluskulude väljamõistmine hagejalt kostja kasuks rohkem kui pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 §-s 1 sätestatud piirmäärast, mis arvestades hagihinda maakohtus (132 182,67 eurot) on 13 741 eurot, on põhjendatud.

Margo Klaar

Gaida Kivinurm

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.