Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-13-8930 kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik Advokaadibüroo Axxxx Pxxx esitas 25.02.2013. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sxxxxx Kxxxxxxxxxxxx 377,51 euro saamiseks. Kohus tegi 08.03.2013. a võlgnikule makseettepaneku. Sxxxxx Kxxxxxxxxx esitas nõudele tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 24.05.2013. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.05.2013. a esitas Advokaadibüroo Axxxx Pxxx Tartu Maakohtule nõude Sxxxxx Kxxxxxxxxxx vastu hagiavalduse vormis. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista kliendilepingust tulenev põhivõlg summas 313,10 eurot ja võla tasumisega viivitamise eest viivis alates 26.12.2012. a kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 09.05.2013. a summas 47,90 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivis alates hagi esitamisest 0,1% põhivõlalt päevas kuni kohustuse täitmiseni. Kohus võttis hagi 04.06.2013. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude määrus toimetati kostjale isiklikult kätte 24.07.2013. a. Kostja kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.11.2012. a kliendilepingu nr T159-2012/TL, mille järgi kohustus hageja osutama kostjale õigusteenust ja kostja kohustus hagejale selle eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvele seitsme päeva jooksul. Hageja esitas ülesande täitmise eest kostjale 18.12.2012. a arve summas 313,10 eurot. Kostja sai arve kätte ja sellele pretensioone ei esitanud. Vaatamata hageja meeldetuletustele kostja arvet tasunud ei ole. Seoses kostjapoolse rikkumisega ütles hageja kliendilepingu üles 18.01.2013. a.

2-13-8930 Maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja hageja nõudele vastuväite, väites, et ta ütles kliendilepingu e-kirjaga üles 30.11.2012. a, s.o kaks päeva pärast lepingu sõlmimist, ning võttis endale teise advokaadi, mistõttu ta ei aktsepteeri hageja nõuet. Kostja enda väidet tõendanud ei ole. Hageja teatel ei ole kostja saatnud temale e-kirja lepingu ülesütlemiseks ning kostja sellekohased vastuväited on alusetud. Kostja ei ole kohtumenetluses esitanud hagile vastuväiteid. Seega loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja on kliendilepingus kokku leppinud, et hagejal on arve tasumisega viivitamisel õigus nõuda kostjalt viivist 0,1 % tasumata summalt päevas. Hageja nõuab viivist lepingus kokkulepitud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 26.12.2012. a kuni 09.05.2013. a summas 47,90 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates hagi esitamisest, s.o alates 28.05.2013. a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 28.05.201304.09.2013. a viiviste suuruseks (põhivõlg 313,10 eurot x 0,1% x 101 päeva) 31,61 eurot, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 392,61 eurot, millest moodustab 313,10 eurot põhivõlg ja 79,50 eurot 05.09.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,1 % põhivõlalt (313,10 eurolt) päevas alates 06.09.2013. a kuni põhivõla kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv kokku summas 75 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu summas 30 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 7 alusel saab lugeda maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu kohtumenetluse kuluks. Hageja poolt tasutud riigilõivu saab lugeda põhjendatud menetluskuluks ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.