lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-23852/18

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 04.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-12-23852/18
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
04.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
820
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

2-12-23852

Määruse tegemise aeg ja koht

4. september 2013. a., Tallinn

Kohtukoosseis

Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal Pikkjalg OÜ hagi X X vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 025/2012/2046

Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. juuli 2013. a. menetluskulude kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pikkjalg OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Pikkjalg OÜ (RK 11606266, aadress Kuninga 4, 10112 Tallinn), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja X X (IK xxxxxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Kristjan Sikk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 16. juuli 2013. a. menetluskulude kindlaksmääramise määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

4.detsembri 2012. a. otsusega jättis Harju Maakohus Pikkjalg OÜ hagi X X vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 025/2012/2046 rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus on jõustunud 11. jaanuaril 2013. a.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
17.jaanuaril 2013. a. esitas X X avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskuluks oli õigusabikulu (esindajakulu) vastavalt Zinder OÜ 28. detsembri 2012. a. arvele 0312 kokku summas 420 eurot. Avaldaja kinnitas, et kulu on kantud käibemaksuvabalt seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-12-23852 ning et see oli vajalik ja põhjendatud. Avaldusele lisas avaldaja arve ja aruande osutatud teenuste kohta, millest nähtub, et õigusteenust on osutanud Kristjan Sikk 3, 5 tunni ulatuses tunnitasumääraga 120 eurot. Maakohus teavitas hagejat õigusest esitada avaldusele vastuväiteid, määrates selleks tähtaja 14 päeva kohtumääruse ja avalduse ning selle lisade kättesaamisest. Hageja esindaja kinnitas kohtumääruse ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kättesaamist 28. juunil 2013. a. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele hageja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastuväidet ei esitanud. Maakohtu määrus 16. juuli 2013. a. määrusega rahuldas Harju Maakohus X X avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 420 eurot. Määruse resolutsiooni kohaselt tuleb hagejal määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (420 eurot) viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg. 4 kohaselt lahendab kohus menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata TsMS § 176 lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ja kohus rahuldab avalduse täielikult. TsMS § 175 lg. 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad nimetatud paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ei ole selgelt põhjendamatu. Samuti ei ole kostja lepingulise esindaja kulud tsiviilasja hinda arvestades suuremad Vabariigi Valitsuse
4.septembri 2008. a. määrusega nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse osaliselt tühistada, mõistes uue määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 200 eurot. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega peab kohus alati kontrollima, kas kulud on põhjendatud ja vajalikus ulatuses, vaatamata sellele, kas teine pool esitas oma vastuväite või mitte. Kostja lepingulisele esindajale kulutatud 420 eurot ei ole põhjendatud ning ei vasta lepingulise esindaja töö mahule. Arvestades asja keerukust, on põhjendatud õigusabikulu 200 eurot. Vastus määruskaebusele Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Lepingulise esindaja kulud, mille hüvitamist taotletakse, on piirmäära raames, kohtule esitatud tööaruande kohaselt oli õigusabikulu aluseks 3, 5-tunnine ajakulu ja 120-eurone tunnitasumäär. Tööajaarvestusse märgitud aeg

kulus hagi analüüsiks ja hagile vastuse koostamiseks, ajakulu ning tunnitasumäär on mõistlikud, kusjuures õigusabikulu suurus vastab esindaja töömahule väga täpselt. Maakohus kontrollis, et avaldus ei ole selgelt põhjendamatu ning et hageja avaldusele vastuväiteid ei esitanud, ei ole maakohtule midagi ette heita. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kooskõlas TsMS §-ga 659 ja 657 lg. 1 punktiga 1 tuleb määrus jätta muutmata. Määruskaebuse väidete kohaselt on kostja poolt hagejalt nõutav õigusabikulu 420 eurot ülemäära suur, määruskaebus ei sisalda aga mingeid asjaolusid või väiteid, millega kostja oleks oma taolist üldsõnalist väidet põhjendanud. Arvestades asja sisu (täitemenetluse sundtäitmiseks esitatud hagi, mille lahendamiseks tuli tõlgendada pooltevahelisi kokkuleppeid) ja kostja poolt tehtud vajalikke toiminguid (hagi ja selle tõendamiseks esitatuga tutvumine, kostja vastuse koostamine, kostjapoolse tõendi esitamine), saab kostja esindaja ajakulu pidada põhjendatuks, tunnihind jääb aga õigusteenuse turu keskmisest tunnihinnast allapoole. Määruskaebusest ei nähtu, millega hageja ei nõustu – kas peab ta liiga suureks tunnihinda või ajakulu või milliseid kostja tehtud toiminguid ei olnud tema arvates vaja. Määruskaebusest ei nähtu ka, miks peab hageja temalt välja mõistetud õigusabikulu põhjendamatuks. Niisugustel asjaoludel ei ole võimalik määruskaebuse väidetele põhjalikumalt vastata, määruskaebus on põhjendamatu ja maakohtu määrus jääb muutmata.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.