Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-12-47474 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik AS Starman esitas 19.11.2012. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ixxxxx Žxxxxxxx 496,41 euro saamiseks. Kohus tegi 29.11.2012. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 03.06.2013. a määrusega otsustati maksekäsu kiirmenetlus lõpetada ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 04.06.2013. a määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat oma nõuet põhjendama hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma nõudelt täiendavat riigilõivu. AS Starman esitas 10.06.2013. a kohtule hagiavalduse Ixxxxx Žxxxxx vastu võla ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista 451,41 eurot, millest moodustab 225,73 eurot põhivõlg ja 225,68 eurot viivis. Kohus võttis hagi 18.06.2013. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude määrus toimetati kostjale isiklikult kätte politsei vahendusel 23.07.2013. a. Kostja kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja on sõlminud seadme kasutamise-, seadme ostu-müügi-, liitumis- ja teenuse osutamise lepingud, mille alusel on hageja osutanud kostjale teenuseid ja müünud ning üle andnud seadmed. Lepingute alusel kohustus kostja hagejale osutatud teenuste ja üleantud

2-12-47474 seadmete kasutamise eest maksma tasu. Kostja on lepingutes ettenähtud maksekohustust rikkunud ja ei ole hagejale nõuetekohaselt tasu maksnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingute üldtingimustes kokku leppinud viivisintressi määras 0,2 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist kokkulepitud määras hagi esitamise seisuga kokku summas 616,15 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlast väiksemas ulatuses summas 225,68 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingutest tuleneva võlgnevuse kokku summas 451,41 eurot, millest moodustab 225,73 eurot põhivõlg ja 225,68 eurot viivis Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja riigilõiv summas 60 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 45 eurot ja täiendavalt hagiavalduse esitamisel riigilõivu 30 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõiv kokku summas 75 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 191,73 eurot. Kohus leiab, et taotletav summa on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Taotletav summa jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.