Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2013.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-14733
Tsiviilasi
Finants Inkasso OÜ hagi XXX vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
6771,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Finants Inkasso OÜ (registrikood 12319971); Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ, Tammsaare tee 47, Tallinn 11316; telefon: 613 7638; e-post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, XXX; elukoht registri järgi: XXX, e-post: XXX). kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt XXX(isikukood XXX) hageja Finants Inkasso OÜ (registrikood 12319971) kasuks välja 6741 (kuus tuhat seitsesada nelikümmend üks) eurot ja 02 senti, millest 1125 eurot on kostja poolt õigeks võetud põhivõlgnevuse summa ning 1778,32 eurot ülejäänud põhinõude summa, 2903,32 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, 871 eurot leppetrahv, 48,38 eurot intress ning 15 eurot on meeldetuletuse kirja saatmise tasu. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX kui esialgne võlausaldaja ja kostja 02.07.2012.a lepingu pealkirjaga „Võlatunnistus ja maksegraafik nr X “. Antud leping sisaldab abstraktset võlatunnistust ja võlgnevuse ajatamise kokkulepet. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale 08.03.2012.a.
2.Kostja tunnistas rahalist kohustust summas 2903,32 eurot esialgse võlausaldaja ees ning kohustus selle tasuma osamaksetena. Kohustuse täitmisega viivitamisel kohustus kostja lepingu punkti 3.1. järgi tasuma viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summadelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lepingu punkti 3.2. järgi kohustus kostja tasuma esialgsele võlausaldajale leppetrahvi 30% tähtaegselt tasumata summadelt. Vastavalt lepingu punktile 3.1.1. kohustus kostja lepingust tulenevate kohustuste mittetähtaegsel täitmisel tasuma talle saadetud meeldetuletuskirja eest 15 eurot. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale kolm kirja.
3.Kostja ei täitnud vaatamata korduvatele lubadustele lepingut ja esialgne võlausaldaja saatis kostjale ülesütlemise avalduse ning ütles lepingu üles 03.09.2013.a. Võlausaldaja nõudis kostjalt kogu põhinõude, intressi, viivise ning leppetrahvi tasumist. Eeltoodu tõttu nõuab hageja kostjalt põhinõuet summas 2903,32 eurot, leppetrahvi summas 871 eurot ning viivist. Sissenõutavaks muutunud ja põhivõlaga võrdne viivise summa on 2903,32 eurot. Hageja nõuab kostjalt samuti intressi summas 48,38 eurot (kahe kuu eest kuni lepingu ülesütlemiseni) ning meeldetuletuskirjadena 45 eurot. Kogumis nõuab hageja kostjalt 6771,02 eurot. Õiguslikult viitas hageja VÕS §-le 164, § 8 lõikele 2, § 30 lõikele 1, § 76 lõikele 1, § 82 lõikele 1, §-le 100, § 101 lg 1 punktile 4, § 108 lõikele 1, § 101 lõikele 2, § 116 lõikele 1, § 158 lõikele 1 ning § 113 lõikele 1.
4.Vastuseks kostja seisukohtadele leidis hageja, et kostja on oma võlgnevust osaliselt tunnistanud. Kohtule esitatud võlatunnistuses tunnistas kostja oma võlgnevust summas 2903,32 eurot ja oli nõus selle osamaksetena tasuma. Kostja väide raha mittesaamise kohta on vasturääkiv, sest kostja esitatud pangakonto väljavõte ei näita talle tegelikult laenatud summa suurust. Kostja väide, et ta pidi ülejäänud summa saama ülekandega, on paljasõnaline. VÕS § 164 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel teisele isikule üle. Kostja väide, et ta oli nõus tasuma ainult esialgsele võlausaldajale, ei vabasta teda kohustusest hageja ees, sest nõue on hagejale loovutatud.
5.Kostja väited tema ähvardamise ja petmise kohta on paljasõnalised. Need väited on pahatahtlikud ja tõendamata. Lepingu sõlmimine oli kostja soov ja tahe, lepingu tingimused lepiti varasemalt kokku.
6.20.06.2013.a seisukohtades rõhutas hageja, et kostja on tunnistanud oma rahalist kohustust summas 2903,32 eurot esialgse võlausaldaja ees. Kostja on kohustuse omaks võtnud ja väljendanud tahet sõlmida iseseisev kohustus, allkirjastades lepingu. Võlatunnistuses on pooled avaldanud selget tahet leppida kokku uue kohustuse loomises, mis on lepingus väljendatud. Kuna VÕS §-s 30 nimetatud võlatunnistus on abstraktne leping, ei saa sellest tulenevale nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest. Käesolevas asjas
kostja kohustuse täitmist tõendanud ei ole.
7.Hageja nõuab kostjalt võlatunnistusest tulenevate kohustuste täitmist. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2) ning kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtpäeval (VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1). VÕS § 116 lg 6 järgi võib kahjustatud pool kestvuslepingu selle rikkumise korral üles öelda. Seega on hageja kasutanud õiguskaitsevahendina lepingu erakorralist ülesütlemist (VÕS § 196 lg 2).
8.22.08.2013.a kohtule esitatud lõplikes seisukohtades märkis hageja, et ta on arvesse võtnud kostja poolt esialgsele võlausaldajale tasutud 575 eurot. See summa on arvesse võetud enne võlatunnistuse sõlmimist ning on võlgnevusest maha arvestatud. Eeltoodu tõttu on asjakohatu kostja väide, et hageja oleks pidanud hagis märgitud summast 575 eurot maha arvama. Hageja käitumises ei esine asjaolusid, mis oleksid kostjale andnud eelduse lepingust taganeda.
9.Kostja ei ole maakohtule esitanud ühtegi konkreetset vastuväidet hagi aluseks oleva lepingu ja muude hageja esitatud tõendite kohta, mis muudaksid lepingu kehtetuks. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mille alusel tuleks võlatunnistuses väljendatud tahet hinnata teisiti. Esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud võlatunnistuses on selgelt väljendunud poolte tahe. Võlatunnistus on abstraktne võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 mõttes, millega luuakse iseseisev kohustus. Pooled seega leppisid kokku uue iseseisva kohustuse loomises. Poolte selge huvi konstitutiivses võlatunnistuses kokkuleppimises on tõendatud nii võlatunnistuses kokkulepitu kui sellele järgneva käitumisega. Poolte huvi oli lihtsustada hageja seniste võlanõuete maksmapanekut.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et esialgne võlausaldaja XXXpidi talle kandma 2000 eurot, aga kandis tegelikult 1700 eurot. Ülejäänu pidi XXXüle kandma pärast lepingu allkirjastamist, mida ta ei teinud.
11.Kostja on algsele võlausaldajale võlgnevusest tagasi maksnud 575 eurot. Kostja leppis XXX telefoni teel suuliselt kokku, et ta teeb edasised tagasimaksed siis, kui tal on selleks võimalus ning hiljemalt poole aasta jooksul. Kostja leidis, et XXX müüs tagaselja võlgnevuse inkassofirmale CKE Inkasso.
12.CKE Inkasso ähvardas kostjat kohtuga ja seetõttu oli kostja nõus allkirjastama dokumendi, milles nähti ette igakuise 100 eurose makse tegemine koos suurte intressidega. Mõne aja möödudes saatis kostja CKE Inkassole kirja, et ei ole nõus lepinguga ning palus see lõpetada, sest kostja ei olnud nõus nii suuri intresse maksma. Vastust kostja ei saanud.
13.CKE Inkasso kasutas petuskeemi, milles müüs võla omakorda edasi oma tütarfirmast hagejale, kes seejärel esitas hagiavalduse. Kostja leidis, et temalt võib välja mõista põhivõlgnevusena vaid 1125 eurot, mis tal jäi 1700 eurost maksmata ning viivist vastavalt võlaõigusseadusele, mitte hageja soovitud määrale.
14.Kostja leidis, et hageja, CKE Inkasso ja XXX on rängalt eksinud heade kommete vastu intresside ja sissenõudmistasude osas ning tekitanud kostjale moraalset, materiaalset ja vaimset kahju, lisaks on esitatud valeandmeid, üritatud raha välja pressida ning liigkasu võtta.
15.Kostja oli nõus XXX võlgnevuse tasuma juba 2012.a septembris, kuid selleks ajaks oli ta tagaselja võla edasi müünud. Kostja ei olnud nõus võlgnevust inkassole maksma. Kostja palus arvestada tema hetkelist maksevõimetust seoses lapsehoolduspuhkusega ja muude sissetulekute
puudumisega. Kostja väitis, et tema algne leping XXX oli käendusleping ning käenduslepingu puhul vastutab kostja maksevõimetuse puhul tema käendaja.
16.Hageja räägib meeldetuletuskirjadest, kuid kostja on saanud nendest kätte ainult ühe ja enne seda, kui ta loobus e-maili teel nendega tehtud lepingust. XXX oli aastatel 2009 kuni 2011 kostja seaduslik abikaasa, kes kannab kostja peale isiklikku vimma.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnates kõiki kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osalisele rahuldamisele.
18.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et XXX kui esialgne võlausaldaja ning kostja sõlmisid 02.07.2012.a lepingu pealkirjaga „Võlatunnistus ja maksegraafik nr X “, mille kohaselt tunnistas kostja võlausaldaja ees võlgnevust summas 2903,32 eurot ning pidi selle tasuma kokkuleppes toodud maksegraafiku alusel. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja jättis maksegraafikust tulenevad kohustused täitmata. Kostja on tunnistanud hageja põhinõuet summas 1125 eurot.
19.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma ülejäänud viidatud kokkuleppe alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas intressi, viivise, leppetrahvi ning tasud meeldetuletuse kirjade eest. Pooled vaidlevad selle üle, kas esialgsel võlausaldajal XXX oli õigus loovutada hagejale kokkuleppest tulenev nõue kostja vastu.
20.Hageja tõi välja, et esialgne võlausaldaja loovutas kokkuleppest tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega talle 08.03.2012.a. Kokkuleppe punkti 3.1. järgi tuli kostjal tasuda viivist 0,5% tasumata summalt päevas ning lepingu punkti 3.2. järgi tuli kostjal tasuda leppetrahvi. Lepingu punkti 3.1.1. alusel tuli kostjal iga meeldetuletuse kirja eest tasuda 15 eurot ning neid saadeti talle kolm. Kuivõrd kostja ei täitnud kokkuleppest tulenevaid kohustusi, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles 03.09.2013.a. Hageja nõudis kostjalt põhivõlana 2903,32 eurot, leppetrahvina 871 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisena 2903,32 eurot. Hageja nõudis samuti kostjalt intressi summas 48,38 eurot (kahe kuu eest kuni lepingu ülesütlemiseni) ja meeldetuletuskirjade eest 45 eurot. Kogumis nõudis hageja kostjalt 6771,02 eurot.
21.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud ja rõhutas, et pangakonto väljavõte ei tõenda laenu mittesaamist. Nõude loovutamiseks ei olnud kostja nõusolek vajalik. Kostja väited tema ähvardamise ja petmise kohta on paljasõnalised. Kokkuleppest tuleneva kohustuse täitmist kostja tõendanud ei ole. Kokkulepe on abstraktne võlatunnistus, millega loodi iseseisev kohustus.
22.Kostja tunnistas hageja põhinõuet summas 1125 eurot ja vaidles ülejäänud osas nõudele vastu. Esialgne võlausaldaja XXX pidi talle üle kandma 2000 eurot, kuid kandis tegelikult ainult 1700 eurot. Algsele võlausaldajale tasus kostja 575 eurot. Kostja leppis XXX telefoni teel suuliselt kokku, et ta teeb edasised tagasimaksed siis, kui tal on selleks võimalus. XXX müüs võlgnevuse kostja selja taga edasi. CKE Inkasso OÜ ähvardas kostjat kohtuga ja seetõttu oli kostja nõus allkirjastama dokumendi, milles nähti ette igakuise 100 eurose makse tegemine koos suurte intressidega. Mõne aja möödudes saatis kostja CKE Inkassole kirja, et ei ole nõus lepinguga ning palus see lõpetada. CKE Inkasso kasutas petuskeemi, milles müüs võla omakorda edasi oma tütarfirmast hagejale. Kostja leidis, et hageja, CKE Inkasso ja XXX on rängalt eksinud heade kommete vastu intresside ja sissenõudmistasude osas ning tekitanud kostjale moraalset, materiaalset ja vaimset kahju. Meeldetuletuskirjadest on kostja kätte saanud ainult ühe.
23.VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
24.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et XXX (keda esindas CKE Inkasso OÜ kaudu XXX) ning kostja sõlmisid 02.07.2012.a võlatunnistuse ja maksegraafiku nr X (toimiku lk 6-9). Nimetatud kokkuleppe kohaselt kinnitas kostja võlausaldaja XXX ees võlgnevuse olemasolu summas 2903,32 eurot. Nimetatud võlgnevuse tasumiseks leppisid pooled kokku maksegraafiku, mille järgi pidi kostja tasuma võlausaldajale igakuiselt alates 10.07.2012.a 100,60 eurot, mis sisaldas muuhulgas 10%-list intressi (igakuise makse koosseisus summat 24,19 eurot).
25.Kokkuleppe punktis 2.1. oli märgitud, et sellega luuakse abstraktne võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 mõttes. Lepingu punkti 3.1. järgi kohustus kostja tasuma nõuetekohaselt maksmata jäetud summalt viivist 0,5% päevas. Maksegraafikust tuleneva kohustuse mittetähtaegsel tasumisel oli kostja kohustatud tasuma võlausaldaja poolt talle saadetud meeldetuletuskirjade eest 15 eurot kirja kohta. Kokkuleppe punkt 3.2. nägi ette, et kui võlgnik jätab kohustused tähtaegselt täitmata või täidab neid mittetäielikult, siis kohustub ta tasuma võlausaldajale leppetrahvi 30% nõuetekohaselt tasumata summalt. Lepingu ülesütlemisel võttis võlgnik endale kohustuse tasuda leppetrahvi kogu kokkuleppe punktis 1 nimetatud nõudelt.
26.Kooskõlas kokkuleppe punktiga 4.1. oli võlausaldajal õigus maksegraafik üles öelda ja nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist juhul, kui kostja on esitanud võlausaldajale valeandmeid või rikkunud maksegraafiku punktis 1 sätestatud maksete korda. Lepingu punkt 4.3. nägi ette, et lepingu ülesütlemisel oli kostja kohustatud võlausaldajale tasuma koheselt kogu lepingu punktis 1 toodud võlgnetava summa ja kõik kõrvalnõuded. Lepingu ülesütlemise teade loeti lepingu punkti 4.4. järgi kättesaaduks selle saatmisega poole lepingus avaldatud posti või e-posti aadressile sõltumata sellest, kas kättesaamist kinnitatakse.
27.Kostja kinnitas kokkuleppe punktides 6.1.1., et ta on piisava tähelepanelikkusega tutvunud võlatunnistuse ja maksegraafiku tingimustega ning et talle on üheselt arusaadavad sellest tekkivad õiguslikud kohustused.
28.Seega nähtub kohtule esitatud kokkuleppest, et kostja oli endise võlausaldajaga sõlminud lepingu, milles ta võttis endale põhinõude ning kõrvalnõuete täitmise kohustuse. Kostja on väitnud, et teda sunniti kokkuleppele alla kirjutama kohtuga ähvardamise tõttu ning kokkuleppest tulenev nõue tema vastu ei ole kooskõlas heade kommetega, kuid kostja väited on jäänud selles osas paljasõnalisteks. Kohtule esitatud kokkuleppes endas on kostja kinnitanud, et talle on lepinguga võetavad kohustused arusaadavad. Kohus selgitas kostjale 03.06.2013.a saadetud pöördumises (toimiku lk 42) vajadust põhistada ja tõendada oma väiteid heade kommete rikkumise kohta, kuid vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja oma väiteid täiendavalt antud tähtaja jooksul põhistanud ega tõendanud.
29.Kokkuleppe punkti 2.1 ning hageja väidete kohaselt kujutas kohtule esitatud kokkulepe endast abstraktset võlatunnistust, millega loodi iseseisev kohustus. VÕS § 30 lg 1 näeb ette, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 30 lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu (RK TKo 3-2-1-101-04, p 28). Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, st kehtima jäävad kohustused mõlemast võlasuhtest. Konstitutiivse võlatunnistuse võtmisega ei asendata täitmist, küll aga loetakse konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisega täidetuks ka esialgne kohustus. Riigikohus on ühtlasi leidnud, et isegi juhul, kui võlatunnistusega tunnistatakse näiteks tehinguga võetud kohustuse olemasolu, ei sõltu võlatunnistuse kehtivus selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest (samas, p 29).
30.Konstitutiivsele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid vastuväiteid (RK TKo 3-2-1-21-06, p 13). Konstitutiivse võlatunnistusega tagatakse põhikohustuse täitmist ja see lihtsustab võla sisenõudmist (RK TKo 3-2-1-21-06, p 13).
31.Kohus leiab, et käesolevas asjas on 02.07.2012.a võlatunnistuse näol tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, milles kostja on tunnistanud võlgnevust võlausaldaja ees ning millega on loodud iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnistatakse. Sellisele võlatunnistusele saab kostja esitada ainult võlatunnistusest endast tulenevaid vastuväiteid. Kostja väited selle kohta, et XXX ei täitnud varasemast kostjaga sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi täielikult, ei ole seetõttu asjakohased. Lisaks leiab kohus, et ainuüksi kostja esitatud pangakonto väljavõttega ei saa lugeda tõendatuks, et XXX andis kostjale laenu vaid summas 1700 eurot.
32.Kostja esitatud pangakonto väljavõttest perioodil 01.11.2011.a kuni 01.09.2012.a (toimiku lk 27) nähtub, et XXX oli nimetatud perioodil kandnud kostja üle 1720 eurot. Kostja oli talle 17.01.2012.a tasunud 400 eurot ning 11.04.2012.a 175 eurot ehk kokku 575 eurot. XXX ja kostja olid varasemalt 15.12.2011.a sõlminud laenulepingu nr 28 (toimiku lk 51-52), mille järgi kohustus XXX andma kostjale laenu 2000 eurot intressiga 600 eurot. Kogumis pidi kostja laenuandjale tagasi maksma 2600 eurot. Laenulepingu punkti 1.2. järgi pidi laenuandja kandma laenu kas üle või andma sularahas. Seega võis laenuandja osa laenu summast tasuda sularahas. Kostja omakorda pidi laenuandjale tagastama mitte 2000 eurot, vaid 2600 eurot. Vaidlus puudub selle üle, et ka antud laenulepingust tulenevaid kohustusi kostja täielikult ei täitnud. Kostja ei samuti tõendanud, et ta oleks 02.07.2012.a sõlmitud võlatunnistuse alusel XXX või hagejale mistahes makseid teinud. Võlatunnistusest tulenevate kohustuste täitmist ei tõenda kostja poolt XXX 17.01.2012.a 400 euro ning 11.04.2012.a 175 euro tasumine, sest need summad oli kostja tasunud enne, kui ta allkirjastas konstitutiivse kohustuse loonud võlatunnistuse 02.07.2012.a.
33.Kohus leiab, et vaatamata varasemale laenulepingule kostja ja XXX vahel, saab kostja käesolevas vaidluses esitada hageja vastu üksnes neid vastuväiteid, mis tulenevad 02.07.2012.a võlatunnistusest endast. Sisulisi vastuväiteid kostja võlatunnistusele esitanud ei ole, kostja on üksnes väitnud, et sõlmis võlatunnistuse inkassoettevõtte ähvarduste tõttu. Neid väiteid ei ole kostja ühelgi viisil tõendanud. Kostja on ühtlasi väitnud, et ta soovis lepingut lõpetada ning saatis selle kohta hagejale kirja, kuid ka neid väiteid ei ole kostja tõendanud. Kostja jätnud tähelepanuta, et võlgnik ei saa kohustusest vabaneda pelgalt lepingu lõpetamise soovile viidates, sest lepingulisi kohustusi tuleb lepingupoolel nõuetekohaselt täita VÕS § 76 lg 1 järgi. Seega ei ole kostja esitanud võlatunnistusele endale ühtegi põhistatud vastuväidet.
34.Kostja vastuväited nõude loovutamise ebaõigsuse kohta on alusetud. VÕS § 164 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Võlatunnistusest tuleneva rahalise nõude loovutamine ei ole seadusega keelatud ning sellist kohustust saab täita uuele võlausaldajale kohustuse sisu muutmata.
35.Nõude loovutamise piirangud on sätestatud VÕS §-s 166, mille lõike 1 kohaselt ei või loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Antud juhul ei ole tegemist ülalpidamise nõudega või kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või surma põhjustamisest tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Seega oli võlatunnistusest tulenev nõue loovutatav.
36.VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
37.Kostjale saadeti XXX poolt teade (toimiku lk 10-11), et ta on loovutanud nõude kostja vastu summas 2903,32 eurot (mis tulenes võlatunnistusest ja maksegraafikust nr X ) ning uueks võlausaldajaks on OÜ Finants Inkasso. Kostja on kinnitanud, et ta teadis nõude loovutamisest, kuid ei nõustunud sellega, sest nõue loovutati ilma tema teadmata. Võlaõigusseadusest ei tulene, et nõude loovutamiseks peab olemas olema eelnev võlgniku nõusolek. Võlausaldajal oli õigus nõue loovutada sõltumata sellest, kas võlgnik sellega nõustus või mitte. Seega ei saa kostja nõude loovutamisele vastu vaielda põhjendusel, et see tehti ilma tema nõusolekuta.
38.VÕS § 171 lg 1 näeb ette, et võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega oli kostjal õigus esitada uue võlausaldaja vastu samuti võlatunnistusest endast tulenevaid vastuväiteid, kuid nagu juba eelnevalt kohus tuvastanud on, ei ole kostja selliseid vastuväiteid põhistanud ega tõendanud.
39.Poolte vahel sõlmitud võlatunnistuse (toimiku lk 6-9) punkt 3.2. nägi ette, et kui võlgnik jätab kohustused tähtaegselt täitmata või täidab neid mittetäielikult, siis kohustub ta tasuma võlausaldajale leppetrahvi 30% nõuetekohaselt tasumata summalt. Kooskõlas kokkuleppe punktiga 4.1. oli võlausaldajal õigus maksegraafik üles öelda ja nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist juhul, kui kostja on esitanud võlausaldajale valeandmeid või rikkunud maksegraafiku punktis 1 sätestatud maksete korda või ei täida seda tähtaegselt või nõuetekohaselt. Lepingu punkt 4.3. nägi ette, et selle ülesütlemisel oli kostja kohustatud võlausaldajale tasuma koheselt kogu lepingu punktis 1 toodud võlgnetava summa ja kõik kõrvalnõuded. Lepingu ülesütlemise teade loeti lepingu punkti 4.4. järgi kättesaaduks selle saatmisega poole lepingus avaldatud posti või e-posti aadressile sõltumata sellest, kas kättesaamist kinnitatakse.
40.VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
41.Hageja saatis kostjale 03.09.2012.a lepingu ülesütlemise avalduse (toimiku lk 12), milles teatati lepingu ülesütlemisest, sest kostjal oli teate esitamise ajaks tasumata kaks makset summas 201,18 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja saatis talle lepingu ülesütlemise avalduse. Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Hageja nõudis lepingu ülesütlemisel kostjalt kogu põhinõuet summas 2951,70 eurot, lepingujärgset viivist summas 30,18 eurot, leppetrahvi summas 60,35 eurot ning teenustasu summas 45 eurot ehk kogumis 3087,23 euro tasumist. Vaidlus puudub selle üle, et kostja jättis võlatunnistusest tulenevad kohustused täielikult täitmata. Vastavalt poolte vahel kokkulepitule, oli hagejal seetõttu kasutada õiguskaitsevahendeid, öelda leping üles ning nõuda koheselt kogu põhinõude ja kõrvalnõuete tasumist kostjalt. Seega oli kostja kohustatud tasuma hagejale pärast lepingu ülesütlemist kogu põhinõude ja kõrvalnõuded.
42.Hageja koostatud arvestuse järgi (toimiku lk 13) oli kostja kohustatud tasuma kuni hagiavalduse esitamise ajani põhinõude summalt viiviseid summas 2996,91 eurot. Hageja nõudis hagiavalduses kostjalt viiviseid summas 2903,32 eurot (mis vastab põhinõude summale). Samuti oli kostja kohustatud tasuma leppetrahvi summas 871 eurot ja enne lepingu ülesütlemist tasumisele kuuluvat intressi summas 48,38 eurot. Kostja ei ole hageja nõude rahalisele arvestusele vastu vaielnud, kuid on leidnud, et ta soovib viiviseid tasuda võlaõigusseaduses
sätestatud määras. Kostja palus arvesse võtta tema hetkelist maksevõimetust seoses lapsehoolduspuhkusega ja muude sissetulekute puudumisega.
43.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul oli lepingus ette nähtud kõrgem viivisemäär. Nimelt nägi poolte vahel sõlmitud kokkuleppe punkt 3.1. viivisemäärana ette 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Seega kuulub käesolevas asjas kohaldamisele lepingus sätestatud viivisemäär.
44.VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi vähendamise aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama leppetrahvi vähendamist sooviv pool.
45.Kohus selgitas kostjale 03.06.2013.a pöördumises (toimiku lk 42), et kui kostja soovib leppetrahvi või viivise vähendamist majanduslikel põhjustel, tuleb kostjal esitada selle kohta selgesõnaline taotlus, tuues välja, millist viivise või leppetrahvi summat kostja mõistlikuks peab. Samuti oleks kostjal tulnud põhistada ja tõendada neid majanduslikke põhjuseid, mis annavad alust leppetrahvi või viivise vähendamiseks. Kostja jättis kohtu selgitused tähelepanuta ega esitanud kohtule ühtegi täiendavat seisukohta või tõendit. Seetõttu leiab kohus, et puudub alus viivise või leppetrahvi vähendamiseks, sest kostja ei ole selle vähendamise vajalikkust põhistanud ega tõendanud.
46.Kuivõrd kostja tunnistas hageja põhinõudest summat 1125 eurot, tuleb nimetatud summa kostjalt välja mõista õigeksvõtu alusel. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Ülejäänud osa põhinõudest (2903,32 eurot – 1125 eurot) 1778,32 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlatunnistuse punkti 1 ning punkti 4.3. alusel VÕS § 8 lg 2 ning §76 lõikele
1.Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks lepingu punktide 3.2. ja 4.3. ning VÕS § 8 lg 2 ja § 76 lg 1 alusel välja mõista lepingu ülesütlemisel tasumisele kuulunud leppetrahv summas 871 eurot. Lepingu punktide 1.1. ning 4.3., samuti VÕS § 8 lg 2 ja § 76 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress kuni lepingu ülesütlemiseni summas 48,38 eurot ning lepingu punktide 3.1. ja 4.3. alusel tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 2903,32 eurot.
47.Lisaks nõudis hageja kostjalt meeldetuletuskirjade saatmise tasu kolme kirja eest summas 45 eurot. Kostja kinnitas ühe meeldetuletuskirja saamist. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, millal ta saatis kostjale viidatud kolm meeldetuletuskirja. Võlatunnistuse punkt 7.1. nägi ette, et pooled loevad kõik käesolevast lepingust tulenevad tahteavaldused, nõuded, pankrotihoiatused ja muud teated kättetoimetatuks nende saatmisest poole e-postiaadressile sõltumata kättesaamise kinnitamisest. E-postiaadressi puudumisel loevad pooled teate kättetoimetatuks selle saatmisest poole lepingus avaldatud postiaadressile sõltumata sellest, kas kättesaamist kinnitatakse. Lepingu punkti 7.2. järgi leppisid pooled TsMS § 230 lg 1 alusel kokku, et e-posti teel saadetu tahteavalduse või dokumendi kättetoimetamist tõendab saadetud eposti väljatrüki esitamine. Posti teel saadetud tahteavalduse või teate kättetoimetamist tõendab tähitus kirja saatmise kviitungi esitamine. Hageja ei ole kohtule esitanud lepingukohaseid tõendeid ühegi meeldetuletuse kirja saatmise kohta, kuigi kohus selgitas hagejale 03.06.2013.a (toimiku lk 42) vajadust kirjade saatmist tõendada. Seega ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet 45 euro ulatuses täielikult. Kuivõrd kostja on tunnistanud ainult ühe meeldetuletuskirja saamist,
tuleb kostjalt hageja kasuks meeldetuletuskirjade saatmise tasuna välja mõista 15 eurot. Ülejäänud osas tuleb hageja nõue meeldetuletuskirjade saatmise tasu osas jätta rahuldamata.
48.Eeltoodust lähtudes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kogumis 6741,02 eurot, millest 2903,32 eurot on põhivõlgnevus (millest kostja omakorda tunnistas nõuet summas 1125 eurot), 2903,32 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, 871 eurot on leppetrahv, 48,38 eurot on intress ning 15 eurot on meeldetuletuse kirja saatmise tasu.
49.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jättis hageja nõudest rahuldamata vaid 30 euro suuruse osa, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.