Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Tsiviilasi nr 2-13-35688

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse menetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul menetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Avaldaja võib esitada määruskaebuse menetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 7, § 29 lg 6, 7, TsMS § 661 lg 1, 2). Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Narva linn esitas kohtule 31.07.2013 avalduse V F pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt Narva linn on surnu V F seadusjärgne pärija. V F on kohustusi summas 436,45 eurot ja puudub vara, mille arvel saaks kohustused täitma. Viru Maakohus 02.08.2013 määrusega võttis menetlusse Narva linna avaldus V F (IK XXX, sünniaeg XXX, suri XXX) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman kirjaliku nõusoleku alusel, kohustas ajutist haldurit esitada kohtule kirjalik aruanne pankrotiseaduse § 22 lg 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamus võlgniku maksejõuetuse osas hiljemalt 26. augustiks 2013.a, määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung 29. augustil 2013 kell 10.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas (1. Mai 2, 20308 Narva), peatas sundtäitmine V F pärandvara suhtes. Teade ajutise halduri määramise, kohtuistungi aja ja koha kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati 02.08.2013. Ajutine haldur on kohtule 12.08.2013.a esitanud ajutise halduri aruande.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

Ajutise halduri aruanne kohaselt Võlgniku üldiseloomustus Võlgnik Võlgniku esindaja käesolevas kohtuasjas

V F pärandvara IK XXX, suri XXX

Ajutise haldur nimetamine

Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) e-mail: XXX 2.8.2013.a.

Ajutine pankrotihaldur

Tarmo Villman 2(9)

Tsiviilasi nr 2-13-35688

Isikukood XX Aadress Sompa tn 3, Jõhvi 41533 Postiaadress PK 7 Kiviõli 43101 Tel. 5297927, 3370038 E-mail XXX; XXX Halduri tunnistus nr 170 Võlgniku pankrotiavalduse on kohtule esitanud Narva Linnavalitsus 31.7.2013.a. Võlgniku vara ja kohustused ning arvamus, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud (PankrS § 22 lg 2 p 1) V F suri XXX. Narva notar Tatjana Boitsova poolt on 4.6.2013 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. V F pärandvara pärijaks on Narva linn. Pärimismenetluses on kindlaks tehtud, kohustused Narva linnale (seoses pärimismenetluse, valitsemise ja pärandvara inventuuriga) ja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (peale isiku surma välja makstud pensionist ja sotsiaalkindlustustoetusest). Täiendavalt ajutine haldur selgitanud välja kohustuse Eesti Vabariigile RTTK kaudu. Summas 131,98 EUR. Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja täitemenetluse registri andmete kohaselt on nõue Tartu Maakohtu kohtulahendist, mille alusel on algatatud täiteasi nr 169/2002/5145, mis kohtutäituri Terje Tšapis menetluses. Võlgniku pärandvara kohustused on alljärgnevad: 1) Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu nõue summas 143,63 EUR, mis tekkinud peale isiku surma välja makstud pensionist ja sotsiaalkindlustustoetusest. 2) Narva linnale seoses Võlgniku pärimismenetluse, valitsemise ja pärandvara invetuuriga kokku summas 292,83 EUR. 3) Eesti Vabariik RTTK kaudu nõue summas 131,98 EUR, mis tuleneb Tartu Maakohtu lahendist ja millise nõude osas ooli algatatud täitemenetlus. KOKKU Võlgniku pärandvaral lasuvad kohustused summas 568,43 EUR. Järelpäringute vastuste kohaselt võlgnikul puudusid lepingulised suhted ja kohustused alljärgnevate krediidiasutuste ees: Eesti Krediidipank AS; Swedbank Liising AS; ALG Liisingu AS; Balti Investeeringute Grupi Pank AS; AS DNB; Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal; LHV Pank AS; Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal; Danske Bank A/S Eesti filiaal; AS UniCredit Bank Eesti filiaal; Siemens Financial Services AB Eesti filiaal; AS SEB Liising; Versobank AS, Nordea Finance Estonia AS. Maanteeameti vastuse kohaselt liiklusregistris Võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Eesti väärtpaberite keskregistri vastuse kohaselt ei ole Võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Isik ei ole liitunud kogumispensioniga. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel Võlgnikul kinnisvara puudub. Ehitisregistri andmetel Võlgnikul vallasvara puudub. Võlgnikule on XXX avatud arveldusarve, mille saldo 7.8.2013. on 0 EUR. 3(9)

Tsiviilasi nr 2-13-35688

Võlgnikule on XXX avatud arveldusarve, mille saldo 5.8.2013. on 136,59 EUR. Ajutine haldur on päringute vastuste põhjal välja selgitanud, et võlgnikul pärandvaraks raha 136,59 EUR ning võlgniku pärandvaral lasuvaid kohustusi summas 568,43 EUR. Võlgniku kohustused ületavad varasid umbes 4-kordselt. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulutusi, kuna pankrotimenetluses tuvastatu põhjal olemasolev vara on ebapiisav pankrotimenetluse läbi viimiseks. Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused (PankrS § 22 lg 2 p 11) Ajutine pankrotihaldur tegi elektroonilise päringu Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Kojale, kes teatas, et pooleli olevad (lõpetamata) täitemenetlused on täiteasi nr 169/2002/5145, mis kohtutäituri Terje Tšapis menetluses, sissenõudja Eesti Vabariigile RTTK kaudu, nõude summa

131,98 EUR.

Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele (PankrS § 22 lg 2 p 2) Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgnik on maksejõuetu. Kuna tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega ning märkimisväärne vara puudub, siis puuduvad ka võimalused varalise olukorra paranemiseks tulevikus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on Võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Võlgniku pärandavara on vastu võtnud Narva linn, kes esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. PankrS § 2 tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuks muutumise põhjuseks muu asjaolu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega, seega PankrS § 22 lg 5 tähenduses on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgniku vara säilimine (PankrS § 22 lg 2 p 3) Võlgniku olemasoleva vara säilimist ei ole vajadust tagada, kuna vara puudub. Nõusolekud/keeldumised võlgniku vara käsutamiseks (PankrS § 22 lg 2 p 4) Kuna võlgnikul puudub vara ei ole halduril võimalik anda nõusolekuid/keeldumisi võlgniku vara käsutamiseks. Pangakontol olevad rahalised vahendid on arestitud. Ajutine pankrotihaldur koostanud halduri toimiku PankrS § 55 lõike 31 alusel kehtestatud korras (PankrS § 22 lg 41). Haldur jätab nimetatud ettekandele lisamata vastused päringutele, millel puudub varade ja kohustuste tuvastamise seisukohalt tähendus (vastused, mille sisu on kohustuste või vara puudumine), kuid lisab nimetatud järelpäringute vastused ajutise halduri toimikusse. Kokkuvõte 4(9)

Tsiviilasi nr 2-13-35688

Ajutine pankrotihaldur on eeltoodu põhjal seisukohal, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning Võlgnikul puudub vara, mis võimaldab pankrotimenetluse läbiviimist. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2 ja lg 3, § 2, § 23 lg 4 ja § 29 lg 1 ajutine haldur avaldab:

PANKROTIAVALDUSE MENETLUSES

Viru Maakohtu 2.8.2013 kohtumäärusega on nimetatud ajutine haldur V F pärandvara pankrotiavalduse menetluses ning määratud ajutiseks halduriks Tarmo Villman. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg 2 tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg 4 kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Menetluse töö ja kulude arvestus: Ajutise halduri tööaja arvestus

KOKKU

6 tundi 5(9)

Tsiviilasi nr 2-13-35688

Ajutine haldur on tasu nõude esitamisel lähtunud tunnitasust 70.- EUR, millele lisandub sotsiaalmaks (vastavalt PankrS § 23 lg 3 tunnitasu ülemmäär 96 EUR, millele lisandub sotsiaalmaks). KOKKU ajutise halduri tasu 420.- EUR (lisandub sotsiaalmaks summas 138,60 EUR). Kokku 558,60 EUR. Ajutine haldur on teinud kulutusi seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega (transport, paljundus, bürookulud jms) kokku summas: Nr. Kogus Ühik Hind, eur Kauba/teenuse nimetus Summa, EUR

0,5 Kogum 6,40 telefonikulud 3,20

Tk 0,31 paljundus, tükikulud 15,5

Km 0,25 Transport 22,50

1,0 Tk 2,30 päring elektroonilisse kinnistusraamusse 2,30

Tund 5,00 töökoha, arvuti, internet kasutus

Kokku kulutused seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega summas 73,50 EUR (sisaldab kõiki makse). PankrS § 29 lg 8 kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur on oma arvamuses avaldanud seisukoha, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlgnikul puudub igasugune vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, mistõttu pankrotiavalduse rahuldamisel Võlgniku pankrotiavalduse menetlus kuuluks lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 30 lg 1 kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ükski võlausaldaja ei ole käesolevaks hetkeks avaldanud nõusolekut pankrotimenetluse läbiviimise finantseerimiseks. Arvestades nõude suurust, siis eeldatavalt ei ole võlausaldajad pankrotimenetluse finantseerimisest huvitatud. KOKKU ajutise halduri tasu 420.- EUR (lisandub sotsiaalmaks summas 138,60 EUR). Kokku

558,60 EUR.

Tulenevalt eeltoodust palutakse kohtul määrata: 1) mõista võlgnikult välja ajutise halduri tasu 420.- EUR (lisandub sotsiaalmaks summas 138,60 EUR). Kokku 558,60 EUR ja kulutuste hüvitis 73,50 EUR; 2) sh juhul, kui tasutakse menetluskulude katteks deposiit ja kuulutatakse välja võlgniku pankrot, siis määrata, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis kuulub välja maksmisele deponeeritud rahalistest vahendites (saates määruse täimiseks Kohtute raamatupidamiskeskusele); 3) sh juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis määrata ajutise haldur tasu hüvitis riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr XXX (saates määruse täimiseks Kohtute raamatupidamiskeskusele).

ETTEPANEK DEPOSIIDI TASUMISEKS

Viru Maakohtu 25.01.2013 määrusega tegi kohus ettepanek V F pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1 000 (üks tuhat) eurot hiljemalt 28. augustiks 2013.a. kohtu deposiiti. Teade ilmus 6(9)

Tsiviilasi nr 2-13-35688

väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.08.2013. Keegi võlausaldajatest ega kolmandast isikutest ei ole sellele ettepanekule reageerinud ega deposiiti tasunud.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi ajutine haldur aruandes esitatu juurde.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 9 lg 1 pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Pankrotiavalduse esitas Narva linn, kes on V F pärija. Kohus kohaldab pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnikul pärandvaraks raha 136,59 EUR ning võlgniku pärandvaral lasuvaid kohustusi summas 568,43 EUR. Võlgniku kohustused ületavad varasid umbes 4-kordselt. PankrS 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnikul puudub vara, mis võimaldab pankrotimenetluse läbiviimist, nt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas. Võlausaldajad ega muud isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta, et selleks on muu asjaolu PankS tähenduses. 7(9)

Tsiviilasi nr 2-13-35688

Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb V F pärandvara pankrotiavalduses menetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. AJUTISE HALDURI TASU JA KULUTUSTE SUURUSE MÄÄRAMINE PankrS § 150 lg 1 p-de 1, 2, 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks menetluskulud, ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu väljamaksmiseks summas 420 EUR (lisandub sotsiaalmaks summas 138,60 EUR), seega kokku 558,60 EUR. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 73,50 EUR (sisaldab kõiki makse). Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide paljundamisel ja trükkimisel, päringutest registritele, transpordikulust ning büroo üldistest kuludest. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu tehtud vajalikud kulutused suuruses 73,50 eurot, mis sisaldab kõiki makse, on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks 420 EUR, millele lisandub sotsiaalmaks summas 138,60 EUR, seega kokku 558,60 EUR, ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 73,50 eurot, mis sisaldab kõiki makse. PankrS § 23 lg 4 alusel 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, kuulub hüvitamisele riigi vahenditest, ülejäänud summa pankrotihalduri tasu näol suuruses 23 EUR, millele lisandub sotsiaalmaks, ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste näol summas 73,50 eurot, mis sisaldab kõiki makse, tuleb mõista välja võlgnikult. PankrS § 29 lg 4 kohaselt kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 150 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 ning lg 4 alusel tuleb menetluskulud jätta võlgniku (avaldaja) kanda. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661. /allkirjastatud digitaalselt/ 8(9)

Tsiviilasi nr 2-13-35688

Tamara Šabarova kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.