Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-13-23509

Tsiviilasi

XXXA/S (Eesti filiaali kaudu) hagi XXXOÜ vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1280,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

hageja XXXA/S (Eesti filiaali kaudu) (filiaali registrikood

esindajad

XXX, asukoht XXX) hageja esindaja Eero X kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja esindaja Madis X

RESOLUTSIOON

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt toimus 09.03.2013 Tallinnas aadressil XXX veekahju juhtum, kus keskküttesüsteemi liitmikust väljavoolanud vesi rikkus korteri parketi. Korter oli kindlustatud hageja poolt. Hageja hüvitas kahju 1074,50 euro ulatuses. XXX majas teostas 2012 lõpus küttesüsteemi töid kostja, mistõttu on tema kahju põhjustaja. Kahjustada saanud parketi maksumust ei ole kostja olnud nõus hüvitama. Kindlustushüvitisele lisandub kahju kindlakstegemise kulu 90 eurot ja kahju hüvitamisega seotud nõude esitamise kulu 116,45 eurot. Ülaltoodule tuginedes palus hageja kostjalt välja mõista 1280,95 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole XXX elamus küttesüsteemi töid teostanud. Neid töid teostas osaühing XXX. Hageja ei ole tõendanud ka kahju tekkimist hagis väidetud ulatuses. Kohtu põhjendused Poolte vahel on eelkõige vaidlus selle üle, kas kostja teostas XXX elamus küttesüsteemi töid. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja oli küttesüsteemi tööde teostajaks. Hageja on soovinud oma väidet tõendada OÜ XXX koostatud kahjukäsitluse aruandega, kuid selles on mainitud küttesüsteemi tööde teostajana osaühingut XXX. Osaühing XXX (registrikood XXX) ja XXXOÜ (registrikood XXX) on erinevad äriühingud. Tõendeid selle kohta, et küttesüsteemi tööde teostajaks oli kostja, hageja esitanud ei ole. Hageja on hagis tuginenud asjaolule, et kahju tekkis kostja paigaldatud küttesüsteemi lekkimise tagajärjel. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oli küttesüsteemi tööde teostaja, siis ei kerki küsimust ka selles, kas kostja võis olla kahju tekitajaks. Eeltoodule tuginedes tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata juba ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oli küttesüsteemi paigaldajaks, siis puudub kohtul vajadus anda hinnangut muudele vaidluse all olevatele asjaoludele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.