lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-53035/32

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-53035/32
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.08.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2012
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-12-53035

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-12-53035

Määruse tegemise aeg ja koht

28.08.2013.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

M J ́i kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 30.11.2012.a otsusele täiteasjas nr 014/2012/2501

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.04.2013.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse M J määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja / võlgnik (määruskaebuse (isikukood: xxxxxxxxx; elukoht: esindajad tehinguline esindaja Marko Jaani Puudutatud isik I (vastustaja): Laanemets (büroo asukoht: Tallinn)

esitaja): M J xxxxxxxxxxx),

kohtutäitur

Marek

Puudutatud isik II / sissenõudja (vastustaja): Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu, asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja Angela Reinlaid Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 12.04.2013.a määrus jätta muutmata.
2.M Ji määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta M Ji kanda.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
4.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.13.12.2012.a esitas avaldaja maakohtule avalduse, milles palub tühistada kohtutäituri 30.11.2012.a otsuse täiteasjas nr 014/2012/2501. Avalduse kohaselt on kohtutäitur algatanud puudutatud isiku II 08.10.2012.a esitatud täitmisavalduse alusel täitemenetluse avaldaja suhtes. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 13.12.2011.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-111(5)

Tsiviilasi nr: 2-12-53035 35523, millega kohus kohustas avaldajat üle andma Tallinna linnale eluruumi xxxxxxxxxxxx ning üleandmisest keeldumise korral määras tõsta avaldaja korterist välja. Kohtutäitur esitas avaldajale täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega andis avaldajale 10-päevase vabatahtliku täitmise tähtaja ning mõistis välja kohtutäituri tasu 187,16 eurot. Kuivõrd täitedokumendis sisalduva kohustuse täitmine seisneb eluruumi vabastamises ja Tallinna linnale andmises, on avaldaja arvates 10-päevane vabatahtliku täitmise tähtaeg sedavõrd lühike, et muudab avaldaja jaoks vabatahtliku täitmise sisuliselt võimatuks. Kuna avaldajal ei olnud võimalik täitedokumenti kohtutäituri poolt antud tähtaja jooksul täita, on kohtutäitur avaldajalt ebaõiglaselt mõistnud välja täitekulu 84 eurot (187,16 103,16 = 84). Sel põhjustel esitas avaldaja 12.11.2012.a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mille kohtutäitur jättis kaevata, 30.11.2012.a otsusega rahuldamata. Avaldaja sai otsuse kätte 04.12.2012.a ja sellega mittenõustumise tõttu esitas kaebuse kohtutäituri otsuse peale kohtule. Avaldaja viitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 25 lg-le 1 ja § 180 lg-le 1, leides, et kinnisasja väljaandmise näol on tegemist erimenetlusega, millele võlgniku privaatsfääri ja põhiseaduslikesse õigustesse eriti tugeva sekkumise tõttu on seadusandja ette näinud kahekordse teavitamise kavandatavast toimingust, samuti on tehtud erand tavapärasest nõude vabatahtliku täitmise tähtajast. Seega sisaldub seaduses eeldus, et tavapärane 10-päevane tähtaeg ei ole kinnisasja väljaandmise puhul piisav aeg, et võlgnik jõuaks leida endale uue elamispinna ja sinna ümber kolida. Kolmekuulise tähtaja andmiseks ei pea kohtutäitur eelnevalt isegi sissenõudjalt nõusolekut saama. Avaldaja hinnangul on kohtutäituri poolt 12.10.2012.a täitmisteatega antud vabatahtliku täitmise tähtaeg – 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates – asjaolusid arvestades põhjendamatult ja ebamõistlikult lühike aeg eluruumi vabastamiseks. Tulenevalt asjaolust, et 10 päevaga kõnealuse korteri valduse vabastamine ning uue elamispinna leidmine on avaldaja jaoks praktiliselt võimatu, puudus avaldajal ka reaalne võimalus täita kohustus vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, mistõttu on avaldajal tekkinud täiendavad kulud / kahju kogu kohtutäituri põhitasu, 168 euro maksmise kohustuse tõttu. Sissenõudjal puudub nimetatud eluruumi üleandmiseks kiirendatud korras ka otsene vajadus, sest lähtuvalt 13.12.2011.a Harju Maakohtu otsusest on nimetatud eluruum elamiskõlbmatuks muutunud. Seega ei ole võimalik sissenõudjal nimetatud elamispinda anda kasutamiseks ka kellelegi kolmandale isikule. Samuti ei ole võimalik Wismari 31 maja lammutada, sest seal elavad sees mitmed kolmandad isikud. Eeltoodule tuginedes leidis avaldaja, et vaidlusalune kohtutäituri otsus tuleb tühistada ning kohustada täiturit asja uuesti läbi vaatama ning tegema uue otsuse, millega antakse avaldajale mõistlik aeg (kolm kuud) täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks, lähtudes TMS § 180 lg-st

Puudutatud isik I vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt on täitemenetlus kinnisasja väljaandmiseks algatatud 12.10.2012.a vastavalt sissenõudja avaldusele. Täitmisteade on 01.11.2012.a kohustatud isikule (avaldaja) kätte toimetatud. Täitmisteatega andis kohtutäitur võlgnikule vabatahtlikuks kinnisasja vabastamiseks 10 päeva alates täitmisteate kättesaamisest. Kinnisasja väljaandmise vabatahtliku tähtaja pikkuse sätestab TMS § 180 lg 1, mille alusel võib vabatahtlik tähtaeg olla kuni kolm kuud. Sama sätte lg 2 alusel tuleb täitmisteade võlgnikule kätte toimetada vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist. Vastavalt kinnisasja väljaandmise

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-12-53035 täitmisteatele määras kohtutäitur sundkorras väljatõstmise tähtajaks 15.01.2013.a kell 15.00. TMS § 180 lg-s 1 sätestatud kuni kolmekuuline tähtaeg näitab ära tähtaja maksimumpikkuse ehk siis võib tähtaeg olla ka lühem. Väljatõstmise puhul on seadusandja teinud erandi maksimumpikkuse osas, miinimumtähtaeg kehtib üldsätte TMS § 25 lg 1 järgi. Antud juhul on vabatahtliku täitmise tähtaja määramine kohtutäituri diskretsiooniotsus. 30.11.2012.a otsusega jättis kohtutäitur kohustatud isiku kaebuse rahuldamata, kuid pikendas esialgset vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 14.01.2013.a. Kohustatud isik sai täitmisteate kätte 01.11.2012.a ning vabatahtliku täitmise tähtajaks oli määratud kuni 14.01.2013.a. Kokku on see ca 2,5 kuud, mis vastab seaduses sätestatule ning seda ei saa pidada ebamõistlikult lühikeseks ajaks eluruumi vabastamiseks.

Puudutatud isik II vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Puudutatud isiku II hinnangul on kohtutäitur täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja määranud kehtivate õigusaktide kohaselt. Pärast täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega alustab kohtutäitur täitetoimingutega asja väljaandmiseks. Kinnisasja väljaandmise näol on tegemist küll erimenetlusega, kuid antud juhul ei ole põhjendatud kolmekuuline vabatahtlik täitmise tähtaeg. Avaldaja otseses valduses on xxxxxxxxxxx üldpinnaga 18,0m2. Tegemist on väga väikese eluruumiga, mille korrastamine ja vallasasjade teisaldamine ei kesta kolme kuud. Kohtuotsus jõustus juba 04.09.2012.a. Seejärel andis puudutatud isik II kaebajale kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks aega kuni 30.09.2012.a ja 05.10.2012.a esitas täitmisavalduse. Kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise ajaks oli kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks möödunud juba 2 kuud ning kaebuse esitamise ajaks juba enam kui 3 kuud. Asjakohatu on ka avaldaja väide teise eluruumi leidmise osas, sest reaalselt avaldaja nimetatud eluruumi ei kasuta ja seal ei ela. Avaldaja on ise palunud saata arved jm kirjavahetuse aadressile xxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressilt saab avaldaja ka posti kätte. Võlgnikul on olnud piisavalt aega leida endale ka teine eluruum, kuna kohtuotsus jõustus juba 03.09.2012.a. Seega tänaseks päevaks on möödunud ligikaudu 7 kuud.

4.Harju Maakohus jättis 12.04.2013.a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 alusel avaldaja kanda. Kohus tühistas TsMS § 386 lg 4 alusel avalduse tagamise, milleks kohus peatas 02.04.2013.a määrusega täitemenetluse vaidlusaluses täiteasjas. Tõendite kohaselt andis kohtutäitur avaldajale vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva, kuid pikendas seda 30.11.2012.a otsusega kuni 14.01.2013.a. Avaldaja arvates pidanuks kohtutäitur määrama talle vabatahtliku täitmise tähtajaks 3 kuud. TMS-st ei tulene avaldaja õigust nõuda vabatahtlikuks täitmiseks 3-kuulist tähtaega. TMS § 25 lg 1 järgi määrab vabatahtliku täitmise tähtaja kohtutäitur, kui seda ei ole määratud seaduses ega kohtulahendis. Seega oli kohtutäituril käesoleval juhul õigus määrata avaldajale kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, seda kohtutäituri õigust avaldaja vaidlustanud ei ole. Sama sätte järgi ei või nimetatud tähtaeg olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Kohtutäitur määras 10päevase tähtaja, mis ei ole vastuolus TMS § 25 lg-ga 1. Nimetatud sättega ja TMS § 180 lg-ga 1 kooskõlas on ka kohtutäituri 30.11.2012.a otsusega määratud tähtaja pikendamine kuni 14.01.2013.a (kokku sai avaldaja vabatahtlikuks täitmiseks 2,5-kuulise tähtaja). Õige on puudutatud isiku II vastuses märgitu, et arvestades täitedokumendiks oleva kohtuotsuse avaldajale kättetoimetamisest ja jõustumisest möödunud aega, oli avaldajal võimalus juba enne seda, kui puudutatud isik II esitas kohtutäiturile täimise avalduse, mitme kuu jooksul kohtuotsust vabatahtlikult täita. Käesolevaks ajaks on pikalt möödunud ka 3kuuline tähtaeg, mille määramist avaldaja nõuab. 3(5)

Tsiviilasi nr: 2-12-53035

Riigikohtu 02.02.2005.a määruses (nr 3-2-1-157-04) esitatud seisukohtadest tulenevalt leidis kohus, et avaldajal oli reaalne võimalus vabatahtlikult ja täitekuludeta nõuet täita ja vältida sellega täitemenetlusega kaasnevate kulude kandmist.

5.30.04.2013.a esitas avaldaja määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldatakse avaldus ja määratakse avaldajale täitedokumendi vabatahtlikuks täitmise tähtajaks 3 kuud. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta maakohtu määrus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatule. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja hinnanud vääralt tõendeid. Samuti on kohus tuvastanud vääralt asjaolusid. Maakohtu poolt leitu, et kohtutäituri 30.11.2012.a otsusega jättis täitur avaldaja kaebuse rahuldamata, kuid pikendas avaldaja taotlusel vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 14.01.2013.a, ei vasta tõele. Kohtutäitur rahuldas 30.11.2012 otsuses sissenõudja avalduse ning andis sellest tulenevalt täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks aega kuni 14.01.2013.a, mitte ei rahuldanud avaldaja taotlust. Seega on maakohus ekslikult leidnud, et täitur küll ei rahuldanud avaldaja kaebust täies ulatuses, s.t ei andnud vabatahtliku täitmise tähtajaks 3 kuud, ent siiski pikendas tähtaega vastavalt avaldaja taotlusele. Lähtuvalt eelnevast on maakohus hinnanud vääralt tõendeid leides sisuliselt, et osaliselt avaldaja kaebus siiski rahuldati. Tõenditele väära hinnangu andmine on mõjutanud oluliselt ka lahendit. Kaebaja ei nõustunud kohtu järeldusega, et kohtutäitur on andnud avaldajale täitedokumendi esialgseks vabatahtlikuks täitmiseks aega ca 2,5 kuud, mida ei saa pidada ebamõistlikult lühikeseks. Kaebaja rõhutas, et vaidluse all on 30.11.2012.a kohtutäituri otsus, mida pole tühistatud ning mille kohaselt on jäetud jõusse 12.10.2012.a täitmisteade, millega määrati vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva. Avaldaja jäi oma varem esitatud seisukoha juurde, et seaduses sisaldub eeldus, et tavapärane 10-päevane tähtaeg ei ole kinnisasja väljaandmise puhul piisav aeg, et võlgnik jõuaks leida endale uue elamispinna ja sinna ümber kolida. Kaebuse esitaja möönis, et võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja määramise näol on tegemist kohtutäituri diskretsiooniotsusega, kuid antud juhul on täitur hoolimata TMS § 180 lg-s 1 sätestatud pikema vabatahtliku täitmise tähtaja andmise eeldusest andnud avaldajale õigustamatult lühikese tähtaja kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. TMS § 25 kohaselt on 10 päeva minimaalseim vabatahtliku täitmise tähtaeg mistahes täitemenetluse puhul. Mõistlikult ei saa ka eeldada, et isik vabastab eluruumi vaid 10 päeva jooksul, seejuures ei ole kindlasti määrav eluruumi suurus. Vajalik on arvestada sellega, et isikul võib uue elamispinna leidmine aeganõudvaks ja keeruliseks osutuda. Avaldaja leidis ka jätkuvalt, et puudutatud isikul II puudub nimetatud eluruumi kiirendatud korras üleandmiseks ka otsene vajadus. Eelnevale tuginedes leidis kaebaja, et kohtutäitur on diskretsiooni vääralt teostanud, jättes mitmed elulised asjaolud kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võtmata. Kaebuse esitaja hinnangul peab kohtu pädevus kohtutäituri otsuse läbivaatamisel hõlmama ka kohtutäituri diskretsiooni õiguspärasuse kontrolli, sh kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võetud ja arvestamata jäetud asjaolusid, mis on mõjutanud otsuse tegemist. Antud juhul on maakohus sisuliselt piirdunud vaid TMS-is sätestatud piirtähtaegade järgimise kontrolliga. Maakohus on määruses ekslikult lähtunud vabatahtliku täitmise tähtaja määramisel asjaoludest, mis on toimunud enne täitedokumendi täitmiseks esitamist ja asjaoludest, mis on tekkinud seoses esialgse õiguskaitse kohaldamisega, samuti asjaolust, et käesoleva kohtumenetluse kestel on möödunud ka seaduses sätestatud kolmekuuline tähtaeg. TMS-is sisalduvad tähtajad, sh kinnisasja vabatahtlikuks üleandmiseks antav tähtaeg, seonduvad rangelt vaid täitemenetlusega ning enne täitemenetluse algust toimunud sündmused on

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-12-53035 siinkohal asjassepuutumatud. Kaebaja hinnangul on kohus kaldunud kõrvale ka avalduse sisust. Kohus on ekslikult lähtunud asjaolust, et avaldajal oli võimalik vältida täitemenetluse algatamist, kui ta oleks vabatahtlikult kohtuotsuse täitnud – eeltoodu on asjassepuutumatu ning ei õigusta 10-päevase vabatahtliku tähtaja andmist. Seega ei ole kohus määruses lähtunud avaldaja poolt vaidlustatud 10-päevase tähtaja õiguspärasusest.

6.Puudutatud isik I ei ole määruskaebuse suhtes oma seisukohta esitanud. Puudutatud isik II vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Määruskaebuse esitaja väitis õigesti, et kohtutäituripoolse vabatahtliku täitmise tähtaja määramise puhul on tegemist kohtutäituri diskretsiooniotsusega. Määruskaebuse esitaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohtutäitur oleks tähtaja määramisel diskretsiooni piire ületanud. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka muudest tsiviilasja materjalidest. 10- päevane tähtaeg eluruumist väljakolimiseks ei ole iseenesest selline ajavahemik, mille jooksul ei ole võimalik eluruumist välja kolida. Vastava tähtaja hulka ei saa aga arvestada aega, mis võib konkreetsel isikul kuluda uue eluruumi leidmiseks. Konkreetsel juhul täideti kohtuotsust, mille maakohus oli eelnevalt teinud, mis oli võlgnikule kätte toimetatud ja mis oli ka jõustunud. Sissenõudjal on seadusest tulenev õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Puudub alus eelistada võlgniku õigusi sissenõudja õigustele. Seega tuleb vabatahtliku täitmise tähtaja määramisel arvestada ka sissenõudja õigustega. Sissenõudja õigustega tuleb arvestada alati ja mitte ainult siis, kui sissenõudja toob esile erilise huvi, mis kuidagi erilisest eluruumi kiiret enda valdusesse saamist õigustaks.
10.Ringkonnakohtul puudub alus muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud määruskaebuse esitaja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.