Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik
Kohtuasi
Maido Jüriperi kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa
30.novembri 2012. a otsuse peale täiteasjas nr 014/2012/2501
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 28. augusti 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-53035
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maido Jüriperi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Maido Jüriper, esindaja vandeadvokaat Indrek Veso Puudutatud isik Tallinna linn Kohtutäitur Marek Laanemets
Asja läbivaatamise kuupäev
18. november 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 28. augusti 2013. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-1253035 muutmata, kuid muuta osaliselt ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jätta Maido Jüriperi kanda.
1.Maido Jüriper (avaldaja) esitas 13. detsembril 2012 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Marek Laanemetsa (kohtutäitur) 30. novembri 2012. a otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri otsuse, millega avaldajale anti kohtulahendi vabatahtliku täitmise tähtaeg 10 päeva, ja kohustada kohtutäiturit tegema uue otsuse, millega antaks vabatahtliku täitmise tähtajaks kolm kuud. Samuti palus avaldaja peatada täitemenetlus esialgse õiguskaitse korras kuni vaidluse lõppemiseni. Harju Maakohus võttis kaebuse menetlusse 25. märtsi 2013. a määrusega ning 2. aprilli 2013. a määrusega rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 014/2012
(määruses ekslikult 1012)/2501.
2.Kaebuse kohaselt on kohtutäitur alustanud Tallinna linna (puudutatud isik) 8. oktoobril 2012 esitatud täitmisavalduse alusel täitemenetlust avaldaja vastu. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu
13.detsembri 2011. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-35523, millega kohus kohustas avaldajat andma puudutatud isikule üle eluruumi Wismari tänaval ning üleandmisest keeldumise korral määras tõsta avaldaja eluruumist välja. Kohtutäitur esitas avaldajale täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega andis avaldajale 10-päevase vabatahtliku täitmise tähtaja ning mõistis välja kohtutäituri tasuna 187 eurot 16 senti. Kuivõrd täitedokumendis sisalduva kohustuse täitmine seisneb eluruumi vabastamises ja puudutatud isikule andmises, on avaldaja arvates selleks antud 10-päevane tähtaeg sedavõrd lühike, et tal on sisuliselt võimatu oma kohustust vabatahtlikult täita. Kuna avaldajal ei olnud võimalik täitedokumenti kohtutäituri antud tähtaja jooksul täita, on kohtutäitur mõistnud avaldajalt ebaõiglaselt välja täitekulu 84 eurot. Seetõttu esitas avaldaja 12. novembril 2012 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mille kohtutäitur jättis kaevatava, 30. novembri 2012. a otsusega rahuldamata. Avaldaja viitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 25 lg-le 1 ja § 180 lg-le 1, leides, et kinnisasja väljaandmise korral sekkutakse eriti tugevasti võlgniku eraellu ja põhiseaduslikesse õigustesse ning seetõttu on tegemist erimenetlusega, mille puhul seadusandja on ette näinud kahekordse teavitamise kavandatavast toimingust ning erandi nõude vabatahtliku täitmise tavapärasest tähtajast. Seega sisaldub seaduses eeldus, et tavapärane 10-päevane tähtaeg ei ole kinnisasja väljaandmise puhul piisav aeg, et võlgnik jõuaks leida endale uue elamispinna ja sinna ümber kolida. Kolmekuulise tähtaja andmiseks ei pea kohtutäitur enne isegi sissenõudjalt nõusolekut saama. Praegu määratud tähtaeg on põhjendamatult ja ebamõistlikult lühike aeg eluruumi vabastamiseks. Avaldajal oli praktiliselt võimatu 10 päevaga vabastada kõnealuse korteri valdus ja leida endale uus elamispind, st avaldajal polnud tegelikku võimalust täita kohustust vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning seetõttu on tal tekkinud lisakulu (kahju) – kohustus tasuda kogu kohtutäituri põhitasu 168 eurot. Sissenõudjal puudub eluruumi üleandmiseks kiirendatud korras ka otsene vajadus, sest lähtuvalt
13.detsembri 2011. a Harju Maakohtu otsusest on eluruum elamiskõlbmatuks muutunud. Seega ei ole sissenõudjal võimalik anda elamispinda kasutamiseks ka mõnele kolmandale isikule. Samuti ei ole võimalik Wismari tänaval asuvat maja lammutada, sest seal elavad sees mitmed kolmandad isikud.
3.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Vastuse kohaselt on täitemenetlust kinnisasja väljaandmiseks alustatud 12. oktoobril 2012. Täitmisteade on 1. novembril 2012 avaldajale kätte toimetatud. Täitmisteatega andis kohtutäitur avaldajale vabatahtlikuks kinnisasja vabastamiseks 10 päeva alates täitmisteate kättesaamisest. Kinnisasja vabatahtliku väljaandmise tähtaja pikkuse sätestab TMS § 180 lg 1, mille alusel võib vabatahtliku täitmise tähtaeg olla kuni kolm kuud. Sama paragrahvi lg 2 alusel tuleb täitmisteade võlgnikule kätte toimetada vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist. Kinnisasja väljaandmise täitmisteate alusel määras kohtutäitur sundkorras väljatõstmise tähtajaks
15.jaanuari 2013 kell 15.00. TMS § 180 lg-s 1 sätestatud kuni kolmekuuline tähtaeg näitab ära
tähtaja maksimumpikkuse. Väljatõstmise puhul on seadusandja teinud erandi väljatõstmise tähtaja maksimumpikkuse osas, miinimumtähtaeg kehtib üldsätte TMS § 25 lg 1 järgi. Vabatahtliku täitmise tähtaja määramine on kohtutäituri otsustada. 30. novembri 2012. a otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata, kuid pikendas sissenõudja avalduse alusel esialgset vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 14. jaanuarini 2013. Kokku sai avaldaja seega ca 2,5 kuu pikkuse tähtaja, mis vastab seaduses sätestatule ning seda ei saa pidada ebamõistlikult lühikeseks ajaks eluruumi vabastamiseks.
4.Puudutatud isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt on kohtutäitur täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja määranud kehtivate õigusaktide kohaselt. Avaldajal on olnud piisavalt aega leida endale teine eluruum, kuna kohtuotsus jõustus juba 3. septembril 2012. Seega on vastuse koostamise ajaks möödunud ligikaudu 7 kuud.
5.Harju Maakohus jättis 12. aprilli 2013. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus tühistas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 alusel avalduse tagamise, milleks kohus peatas 2. aprilli 2013. a määrusega täitemenetluse vaidlusaluses täiteasjas. Tõendite kohaselt andis kohtutäitur avaldajale vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva, kuid pikendas seda 30. novembri 2012. a otsusega kuni 14. jaanuarini 2013. Avaldaja arvates pidanuks kohtutäitur määrama talle vabatahtliku täitmise tähtajaks 3 kuud. TMS-st ei tulene avaldaja õigust nõuda vabatahtlikuks täitmiseks 3-kuulist tähtaega. TMS § 25 lg 1 järgi määrab vabatahtliku täitmise tähtaja kohtutäitur, kui seda ei ole määratud seaduses ega kohtulahendis. Seega oli kohtutäituril õigus määrata avaldajale kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtaeg. Sama sätte järgi ei või nimetatud tähtaeg olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Kohtutäitur määras 10-päevase tähtaja, mis ei ole vastuolus TMS § 25 lg-ga 1. Nimetatud sättega ja TMS § 180 lg-ga 1 on kooskõlas ka kohtutäituri 30. novembri 2012. a otsusega määratud tähtaja pikendamine kuni 14. jaanuarini 2013 (kokku sai avaldaja vabatahtlikuks täitmiseks 2,5-kuulise tähtaja). Õige on puudutatud isiku vastuses märgitu, et arvestades täitedokumendiks oleva kohtuotsuse avaldajale kättetoimetamisest ja jõustumisest möödunud aega, oli avaldajal võimalus juba enne seda, kui puudutatud isik esitas kohtutäiturile täimise avalduse, mitme kuu jooksul kohtuotsust vabatahtlikult täita. Möödunud on ka 3-kuuline tähtaeg, mille määramist avaldaja nõuab. Riigikohtu 2. veebruaril 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-157-04 tehtud määruses esitatud seisukohtadest tulenevalt leidis kohus, et avaldajal oli reaalne võimalus vabatahtlikult ja täitekuludeta nõuet täita ning vältida sellega täitemenetlusega kaasnevate kulude kandmist.
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldatakse avaldus ja määratakse avaldajale täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaks 3 kuud.
7.Kohtutäitur ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
8.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. augusti 2013. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jättis ringkonnakohus avaldaja kanda. Määruse kohaselt on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ega korranud neid. Avaldaja väitis määruskaebuses õigesti, et vabatahtliku täitmise tähtaja määramisel on tegemist kohtutäituri diskretsiooniotsusega. Avaldaja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohtutäitur oleks tähtaja määramisel diskretsiooni piire ületanud. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka muudest tsiviilasja materjalidest. Kümme päeva ei ole iseenesest selline ajavahemik, mille jooksul ei ole võimalik eluruumist välja kolida. Selle tähtaja hulka ei saa aga arvestada aega, mis võib isikul kuluda uue eluruumi leidmiseks. Praegusel juhul täideti jõustunud ja võlgnikule kätte toimetatud kohtuotsust. Sissenõudjal on seadusest tulenev õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Ei ole alust eelistada võlgniku õigusi sissenõudja õigustele. Seega tuleb vabatahtliku täitmise tähtaja määramisel arvestada ka sissenõudja õigustega. Sissenõudja õigustega tuleb arvestada alati, mitte ainult siis, kui sissenõudja toob esile erilise huvi, mis õigustaks kuidagi eriliselt eluruumi kiiret enda valdusesse saamist. Alust ei ole muuta menetluskulude jaotust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ning uue määrusega tühistada kohtutäituri otsus. Määruskaebuse järgi on TMS §-s 180 sätestatud eeldus, mille kohaselt ei ole tavapärane 10-päevane täitmise tähtaeg kinnisasja väljaandmise korral piisav aeg. Ringkonnakohus ei ole selle erinormiga arvestanud. Kohtud on kaebuse sisust kõrvale kaldunud, leides, et kokku sai avaldaja üle 2,5 kuu pikkuse vabatahtliku täitmise tähtaja. See ei muuda olematuks kohtutäituri algset otsust 10-päevase tähtaja andmise kohta. Tähtaega pikendati sissenõudja avalduse alusel, kuid avaldaja kaebuse jättis kohtutäitur siiski rahuldamata. Kohtud ei ole kontrollinud kohtutäituri diskretsiooniotsuse sisu, piirdudes vaid selle formaalse kontrollimisega ja leidmisega, et see vastas TMS § 25 lg-s 1 ja § 180 lg-s 1 sätestatule.
11.Puudutatud isik leidis vastuses, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur leidis vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada.
Ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 692 lg 2 ja TsMS § 695 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
13.Praeguses asjas tuleb leida vastus õiguslikule küsimusele, kas TMS § 180 kehtestab kinnisasja väljaandmise (vabastamise) menetluses erandi TMS § 25 lg 1 teise lause järgsest reeglist, mille kohaselt ei või kohtutäituri määratav täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg olla lühem kui 10 päeva.
14.TMS § 25 lg 1 esimese lause järgi määrab täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja kohtutäitur, kui see ei tulene seadusest ega kohtulahendist. Teise lause järgi ei või tähtaeg olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui TMS-s ei ole ette nähtud teisiti. Kolleegium on seisukohal, et TMS § 180 lg 2 sätestab erandi, millele viitab TMS § 25 lg 1 teine lause. Kõigepealt tuleneb TMS § 180 lg-st 1 see, et kinnisasja vabastamisel on ette nähtud kuni kolmekuuline tähtaeg täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Selliselt sätestab TMS § 180 lg 1 erandi TMS § 25 lg 1 teise lause maksimaalsest vabatahtliku täitmise tähtajast (30 päeva), kuid ei reguleeri minimaalset tähtaega (10 päeva). TMS § 180 lg 2 esimese lause kohaselt toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate kinnisasja väljaandmise kohta vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist. Teise lause kohaselt märgitakse täitmisteates mh täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg (kuni kolm kuud TMS § 180 lg 1 järgi) ja kinnisasja sundkorras vabastamise päev.
15.TMS § 180 lg 2 regulatsiooni lugemist erandiks TMS § 25 lg 1 teise lause regulatsioonist 10 päeva pikkuse tähtaja kohta õigustavad järgmised kaalutlused. Kolleegium on seisukohal, et kulu- ja menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole kinnisasja vabastamise menetluses vaja võlgnikule kätte toimetada kahte täitmisteadet. Rahalise nõude sundtäitmise menetluses on esimese täitmisteate eesmärk teavitada võlgnikku alustatud täitemenetlusest ja anda talle võla vabatahtliku tasumise tähtaeg. Üldjuhul järgnevad aga võla tasumata jätmise korral uued teated, millega võlgnikku teavitatakse nt toimuvast või toimunud vara arestimisest, toimuvast vara müümisest enampakkumisel või muul viisil (vt nt TMS § 75 lg 4, § 84 lg 3, § 101 lg 2, § 114 lg 3). Kinnisasja väljaandmise menetluses pole aga üldjuhul lisateateid vaja, sest täitedokumendi sundkorras täitmine saab seisneda eelkõige kinnisasja vabastamises. Sellest ei ole aga võlgnikku vaja väga lühikese ajavahemiku vältel kaks korda teavitada. Kahekordne teavitamine tähendab mh kahekordseid teate kättetoimetamise kulusid. Väga oluline on ka asjaolu, et kinnisasja väljaandmise menetlus võib võlgnikule tähendada kodu kaotust. Kuigi TMS § 180 lg-tes 1 ja 2 nimetatud tähtajad ei pruugi alati tagada võlgnikule võimalust leida uus eluruum (võimalik oleks kehtestada pikemad tähtajad või anda kohtutäiturile suurem diskretsiooniõigus määrata vajaduse korral pikem tähtaeg), on siiski selge, et kinnisasja väljaandmise menetluses peab vabatahtliku täitmise tähtaeg olema pikem kui muudel juhtudel. Isegi kui 14 päeva pikkune tähtaeg ei ole oluliselt pikem kui 10 päeva pikkune tähtaeg, võib see anda võlgnikule lisaaja elukorralduse muutmiseks. Samuti tähendab see TMS § 25 lg 2 järgi, et võlgnikul on kauem võimalus
tasuda kohtutäituri tasu 50% ulatuses. Lisaks tuleb kolleegiumi arvates kinnisasja väljaandmise menetluses arvestada sissenõudja õigustatud huvi kõrval ka Eesti kliimatingimustega. Seetõttu võib mõnikord, näiteks eriti talvel osutuda vajalikuks määrata vabatahtliku täitmise tähtajaks mitte minimaalne 14 päeva pikkune tähtaeg, vaid pigem TMS § 180 lg 1 järgne maksimumilähedane tähtaeg. Siiski tuleb arvestada iga juhtumi asjaolusid, sh nt võlgnikul ka teise elukoha olemasolu, ruumide suurust jms.
16.Seega tuleb TMS § 180 lg-t 2 kokkuvõttes tõlgendada nii, et kinnisasja väljaandmise menetluses on vabatahtliku täitmise tähtaeg minimaalselt 14 päeva ning selle kohta toimetatakse võlgnikule kätte vaid üks täitmisteade. Kuna TMS § 180 lg 2 p 3 kohaselt märgitakse täitmisteates ka kinnisasja sundkorras vabastamise päev, peab kohtutäitur määrama selle päeva arvestusega, et täitmisteade toimetatakse kätte nii, et vabatahtliku täitmise tähtajaks jääb vähemalt 14 päeva. Seega on mh vaja arvestada teate kättetoimetamisega kaasneda võiva viivitusega. Ka praeguses asjas on kohtutäitur nii toiminud, määrates 30. novembril 2012 sundkorras vabastamise päevaks 15. jaanuari 2013 ja andes vabatahtliku täitmise tähtaja kuni 14. jaanuarini 2013. Võlgniku õiguste kaitse huvides tuleb TMS § 180 lg 2 järgses täitmisteates märkida ka need andmed, mis on loetletud TMS § 24 lg-s 3 ega kattu § 180 lg 2 loeteluga. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on 4. juunil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-8512 tehtud määruse p-s 13 jõudnud järeldusele, et sundenampakkumise akti kui täitedokumendi (TMS § 2 lg 1 p 15) alusel toimuv kinnisasja valduse väljanõudmise menetlus tuleb korraldada TMS § 180 reeglite järgi. Järelikult tuleb ka selles menetluses järgida praeguses määruses esitatud seisukohti seaduse kohaldamise kohta.
17.Kohtud ja kohtutäitur on seega TMS § 25 lg 1 ja TMS § 180 lg 2 tõlgendamisel eksinud ja selles osas tuleb muuta ringkonnakohtu määruse põhjendusi. Eksimine ei too aga kaasa kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamist ega kohtulahendite tühistamist. Kolleegium põhjendab seda järgmiselt. Esiteks ei nõustu kolleegium avaldaja kohtumenetluses esitatud väitega, et vabatahtliku täitmise tähtajaks tulnuks määrata kolm kuud. TMS § 180 lg 1 ei sätesta kolmekuulist tähtaega igas kinnisasja vabastamise menetluses, vaid näeb selle ette maksimumtähtajana. Praeguses asjas ei ole kohtud tuvastanud asjaolusid, mis õigustaksid kolmekuulise tähtaja kohaldamist. Maakohtus (tl 95) on sissenõudja esindaja mh märkinud, et avaldaja saab posti kätte teiselt aadressilt. Teiseks ei ole kohtutäituri esialgne otsus määrata avaldajale kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks 10 päeva pikkune tähtaeg toonud avaldajale kaasa kahjulikke tagajärgi. Määratud tähtaja tagajärjetu möödumine tähendanuks võimaliku esimese kahjuliku tagajärjena seda, et avaldajal tekkinuks kohustus tasuda kogu kohtutäituri tasu. Praeguses asjas ei tekkinud aga avaldajal pärast 10 päeva möödumist sellist kohustust, sest 30. novembri 2012. a otsusega pikendas kohtutäitur vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 14. jaanuarini 2013. Alles pärast selle tähtaja möödumist tekkis avaldajal kohustus tasuda kogu kohtutäituri tasu, kui ta ei olnud eluruumi selleks ajaks vabastanud. Kahjulik tagajärg avaldajale võib seisneda ka kohustuses kanda kohtus tekkinud menetluskulud, mille
võib kaasa tuua kohtutäituri eksliku otsuse (määrata tähtajaks 10 päeva) vaidlustamine. Siiski ei ole kohtutäituri eksimus TMS § 25 tõlgendamises ja esimeses täitmisteates 10 päeva pikkuse tähtaja määramine toonud kaasa vajadust esitada kohtule kaebust, sest 30. novembril 2012 pikendas kohtutäitur tähtaega 14. jaanuarini 2013. Kaebuse kohaselt (tl 2) sai avaldaja 30. novembri 2012. a otsuse kätte 4. detsembril 2012. Ka alates sellest hetkest jäi talle kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtajaks seega rohkem aega kui 10 päeva (ja rohkem kui 14 päeva). Kohtud on märkinud, et kokku sai avaldaja kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks 2,5 kuu pikkuse tähtaja. Avaldajal ei olnud vaja vaidlustada kohtutäituri esialgset otsust määrata vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva. Tema õiguste kaitse kinnisasja vabastamise menetluses oli tagatud kohtutäituri 30. novembri 2012. a otsusega, millega sissenõudja avalduse alusel pikendati kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtaega.
18.Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras.
19.Kuna kolleegium jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.