Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 191,73 eurot ning viivise (933 päeva eest) 447,21 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja AS Balti Investeeringute Grupi Pank vahel sõlmitud 08.07.2008 laenuleping, millest tulenev nõue on loovutatud hagejale. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Kohtu põhjendused Vastaval tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhivõla osas õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 191,73 eurot. Kostja ning AS Balti Investeeringute Grupi Pank vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste punkti 8.1. sätestas, et laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses laenusaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva laenuandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel, maksab laenusaaja laenuandjale viivist 0,25% tasumisele kuuluvalt summalt päevas. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et käesoleval juhul on nõutava viivise näol tegemist ebamõistlikult suure muu hüvitisega VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes. Seetõttu on kohtu hinnangul eelpool nimetatud tüüptingimus tühine ja lähtuda tuleb VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrast. VÕS § 113 lg 1 (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestas, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine summas 40,58 eurot. Ülaltoodule tuginedes leiab kohus, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 191,73 eurot ning viivis 40,58 eurot, kokku 232,31 eurot. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.