Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.08.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-15869
Tsiviilasi
AS-i Xxxhagi XxxOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
513,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts Xxx(xxx, asukoht XXX), esindaja Kristin X (e-post XXX) Kostja XxxOÜ (XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Erik Lepikson (AB Kasak&Missik, epost [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1(6)
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Aktsiaselts Xxxesitas 10.04.2013 Harju Maakohtusse hagi XxxOÜ vastu ja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 237,76 eurot, viivise 147,65 eurot ja alates 13.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni viivise 0,15% põhinõudelt päevas. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 25.07.2011 lepingu nr XXX. Tegemist on raamlepinguga, mis on kõikide teenuste osutamise üldtingimusteks. Lisaks lähtutakse hageja teenuste ja toodete tüüptingimustest, hinnakirjadest ning konkreetsest hageja ja kliendi vahel sõlmitud pakutava teenuse osutamise lepingust. Kostja tellis hagejalt 28.12.2011 aadressita reklaamsaadetise teenuse kande perioodil 02.01. – 04.01.2012 järgmiselt: Kesklinn 5371, Põhja-Tallinn 962, Kristiine 1449 ja Haabersti 439. Hageja teostas kande tellitud mahus ja perioodil. Hageja esitas kostjale arve nr XXX, mille kostja tasus osaliselt. Teenuse hind on 166,89 eurot + käibemaks ja sihtgrupi valiku teenuse hind on 31,24 eurot + käibemaks, kokku 237,76 eurot. Raamlepingu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Hagi esitamise ajaks on kostja olnud viivituses 414 päeva. 03.06.2013 ja 24.07.2013 esitas hageja täiendavad selgitused. Kostja seisukoht, et hageja pole teenust täies mahus osutanud, on kujunenud seitsme ettevõtte esindaja ütluste pinnalt. Reklaamsaadetisi kanti laiali 8221 tk. Aadressita reklaamsaadetise teenuse raames toimetatakse aadressita reklaamsaadetis kätte personaalselt kindlaksmääramata isikute sihtgrupile. Sellisel saadetisel puudub adressaadi nimi, need postitatakse postkastidesse ja saadetist ei toimetata kätte allkirja vastu. Aadressita reklaamsaadetiste teenuste tüüptingimuste punkt 4.3 kohaselt garanteerib hageja aadressita reklaamsaadetiste kättetoimetamise 95% täpsusega. Kostjal oli enne teenuse tellimist võimalik nimetatud tingimustega tutvuda hageja kodulehel www.post.ee ning teenuse tellimisel kostja kinnitas tellimus-garantiikirjas, et on tutvunud tüüptingimustega. Seega oli kostja teadlik, et maksimaalselt 5% reklaamsaadetistest võib jääda kätte toimetamata. Kostja esitas tellimuse 8221 reklaamsaadetise jaotamiseks ning lepingu rikkumine oleks eeldanud üle 411 reklaamsaadetise jagamata jätmist. Aadressita reklaamsaadetise teenust osutatakse postkastide kaudu (aadressita reklaamsaadetiste teenuste tüüptingimuste punkt 4.1). Kostja tellis aadressita reklaamsaadetise teenuse sihituna juriidilistele isikutele. Kui juriidiline isik ei ole täitnud postiseadusest tulenevaid nõudeid, siis nimesiltideta postkastidesse ei toimetata aadressita reklaami, sest teenuse osutajal puudub informatsioon juriidilise isiku postkasti asukoha kohta. Teenuse osutamise aluseks on postkastide arv kindlas piirkonnas, mitte äriregistrisse kantud juriidilise isiku aadress. Hageja teostab kord kvartalis postkastide loenduse tagamaks erinevate teenuste kvaliteetse osutamise. Loenduse käigus loendatakse kõik juriidiliste isikute postkastid, mis on nõuetekohaselt märgistatud. Kostjale on mh selgitatud 18.12.2012 e-kirjas põhjusi reklaamsaadetise mittesaamise kohta kostja poolt antud aadressidele. Kostja poolt nimetatud postkastidest puuduvad nimesildid Xxx OÜ-l aadressil XXX, Xxx AS-l aadressil Xxxja XxxOÜ-l aadressil XXX. Kostja seaduslik esindaja on kirjavahetuses välja toonud, et ka tema endaga seotud ettevõtted, mis oli
2(6)
registreeritud Xxxaadressile ei saanud toona reklaamsaadetisi. Ka Xxx aadressil puudus jaanuaris 2012 juriidilise isiku kleebisega postkast. Kuna antud ettevõtjatel puudus nõuetekohaselt märgistatud postkast, siis teenuse osutamisel oli nende postkastid ka välistatud reklaammaterjali saamise osas. XxxOÜ oli kleepinud oma postkastile aadressil Xxx kleebise aadressita reklaamist loobumise kohta. Nimetatud kleebise olemasolu puhul reklaamsaadetisi ei postitata (aadressita reklaamsaadetiste teenuse tingimused punkt 4.2). Vxxx OÜ ja Xxx OÜ aadressideks on Xxx. Tegemist on nn ärimajaga, kus puuduvad nimesiltidega postkastid. Xxx aadressile suunatud postisaadetised anti üle majas olevale valvurile, kes vastutas saadetiste lõpliku kättetoimetamise eest. XxxOÜ-le oli toonase kirjakandja sõnul reklaamsaadetis postkasti pandud. Reklaamsaadetise postkasti panekust loetakse saadetis kättetoimetatuks ning edasiste protsesside eest hageja ei vastuta. Eeltoodust nähtub, et ettevõtjad, kes väidavad, et ei saanud reklaamsaadetist kätte ei võinudki saadetist saada, saadetise lõpliku kättetoimetamise eest vastutas maja valvur või postkastile ligipääsu omav isik. Seega ei saa hagejale ette heita kohustuse rikkumist. Hageja kliendihaldur kooskõlastab aadressita reklaamsaadetise teenuse tellimuse saamisel kliendiga teenuse mahu ning sisestab informatsiooni majandustarkvarasse EPLIS, mis genereerib infokirja, mis on aluseks kande teostamisele. Infokiri saadetakse elektrooniliselt laiali kandekeskustesse, kus kontrollitakse tellimuse täitmisega seonduvaid asjaolusid ning jaotatakse piirkonniti laiali lähtuvalt kanderingist. Kanderingidel asuvad tugipunktid, kust kirjakandjad saavad vajaliku hulga saadetisi võtta ning postkastidesse panna. Erinevates tööetappides kandega seotud isikud allkirjastavad paberkandjal oleva infokirja, mida säilitatakse kuus kuud kande teostamisest. Antud infokirjad hävitatakse üldises korras ning väide, et hageja on dokumendid tahtlikult hävitanud ei vasta tõele. Kande teostamist tõendab majandustarkvarast EPLIS välja trükitav infokiri, mis on aluseks kande teostamisele. Võttes arvesse teenuse osutamise tava ja praktikat on võimatu tõendada aadressita reklaamsaadetise kättetoimetamist saajatele. Kostja andis saadetised hagejale üle ning suunas kandesse. Hageja teostas kande vastavalt seadusele ja tüüptingimustele. Juhul, kui kostja oleks soovinud saadetiste personaalset kättetoimetamist oleks pidanud ta valima teise teenuse. Samuti oli ta teenust tellides teadlik osutatava teenuse eripäradest. Antud juhtumi raames on selge, et hageja ei suuda tõendada tellitud 8221 reklaamsaadetise postkasti panekut. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi on lahendis nr 3-2-1-15-08 sedastanud, et VÕS § 76 lg-s 4 määratletakse tõendamiskoormis ning vaidluse korral, kui kumbki pool ei suuda tõendada oma väiteid, lähtutakse sellest, et täitmine on olnud nõuetekohane. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole kannet teostanud, mistõttu puudub hagejal nõue kostja vastu. Pooltevaheline leping on käsundusleping ja hageja tasunõude eelduseks on lepingus kokkulepitud teenuse osutamine. Hageja ei ole tõendanud, et on kostjale teenust osutanud. Kostja on koostööpartneritelt, kes asuvad kande piirkonnas, saanud tagasisidet, et nendeni ei ole reklaamsaadetis jõudnud. Kostja teatas hagejale, et tal on kahtlusi kande teostamise suhtes, soovis tõendeid teenuse osutamise kohta ja keeldus seniks arvet tasumast. Hageja ei ole kande teostamist tõendanud ja teatas 10.01.2013 e-kirjas, et kahjuks on antud kande kohta vormistatud kanderaamatud tänaseks hävitatud, sest kandest on möödas aasta. Arvestades, et tellimus esitati 28.12.2011, hageja pidi kande teostama jaanuaris 2012 ja pooled on kande toimumise üle vaielnud juba 2012 novembris, on hageja kanderaamatud sihilikult hävitanud. See viitab üheselt, et kannet tegelikkuses ei teostatud. Hageja tasunõude eelduseks on lepingus kokkulepitud teenuse osutamine. Siinkohal ei oma
3(6)
tähtsust asjaolu, millest tulenevalt tekkis kostjal kahtlus, et teenust ei osutatud. Teenuse osutamine on asjaolu, mille tõendamiskoormis on teenuse osutajal. Ühtlasi ei vabasta asjaolu, et tüüptingimused nägid ette 95% saadetiste kohalejõudmise, hagejat kohustusest tõendada ülejäänud kande teostamist. Hageja selgitused, miks kostja poolt märgitud 7 adressaadini postitus ei jõudnud, on paljasõnalised ning tõendamata. Isegi kui need oleksid tõesed, ei tõenda see ülejäänud saadetise laialikandmist. Kandesüsteemi puudulikkus ei vabasta hagejat oma nõude tõendamisest. Hageja peab veenduma, et ta suudaks tema poolt osutatava teenuse osutamist tõendada. Hageja märkis, et kande teostamist tõendavad dokumendid hävitatakse 12 kuu möödumisel kande teostamisest. Kanne teostati jaanuaris 2012, kuid kanderaamatud hävitati novembris 2012. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooltevahelisele lepingule tuginedes on hageja esitanud kostja vastu rahalise nõude 237,76 eurot, lisaks viivise 147,65 euro ja alates 13.04.2013 lisanduva viivise nõude määras 0,15% põhinõudelt päevas. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: 25.07.2011 sõlmisid pooled lepingu nr XXX (t.lk 8-9). Kostja tellis hagejalt 28.12.2011 aadressita reklaamsaadetise teenuse kande perioodil 02.01. – 04.01.2012 järgmiselt: Kesklinn 5371, Põhja-Tallinn 962, Kristiine 1449 ja Haabersti 439. Sihtgrupp olid juriidilised isikud. Lepingu lahutamatuks lisaks on hageja teenuste ja toodete tüüptingimused ja hinnakirjad (t.lk 4-7). Hageja esitas kostjale arve nr XXX (t.lk 11-12), mille kostja tasus osaliselt. Pooltevaheline leping vastab käsunduslepingu tunnustele, s.o hageja käsundisaajana pidi osutama kostjale kui käsundiandjale aadressita reklaamsaadetise kande teenust juriidilistele isikutele. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja on hagejalt aadressita reklaamsaadetise kande teenust saanud ja kas hageja tasunõue on põhjendatud või mitte. Hageja tasunõude eeldusena tuleb eelnevalt välja selgitada, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ja mida ta tegelikult tegi. Seejärel saab kohus tuvastada, kas hageja on oma lepingujärgseid kohustusi rikkunud ja kas see annab kostjale alust jätta arve tasumata. Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et aadressita reklaamsaadetise teenuse kande raames pidi hageja edastama saadetise kostja poolt nimetatud sihtgrupile (hageja reklaamsaadetiste teenuse tüüptingimused, aadressita reklaamsaadetiste teenuste tingimused punkt 1.1), kelleks antud juhul olid juriidilised isikud. Aadressita reklaamsaadetised edastatakse personaalselt kindlaksmääramata isikute sihtgrupile (punkt 1.2). Nimetatu tuleneb ka postiseaduse § 4 lg 10 p 1, mille kohaselt otsepostisaadetisena edastatakse kirisaadetis, mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata. Seega teenuse eripärast tulenevalt puudub saadetisel adressaadi nimi, need postitatakse postkastidesse ja saadetist ei toimetata kätte allkirja vastu.
4(6)
Praegusel juhul heidab kostja hagejale ette, et järgmiste kande piirkonnas asuvate juriidiliste isikute postkastidesse reklaamsaadetis ei jõudnud: Xxx OÜ (asukoht Xxx), Xxx AS (asukoht Xxx), XxxOÜ (asukoht XXX), XxxOÜ (asukoht XXX), xxx OÜ ja Xxx OÜ (asukoht Xxx), XxxOÜ, XxxXXX OÜ, Xxx OÜ (asukoht XXX). Hageja selgitas 18.12.2012 e-kirjas kostjale ja vastuses kohtule, et Xxx OÜ, Xxx AS ja XxxOÜ postkastidel puuduvad nimesildid; XxxOÜ-l, Xxx OÜ-l, Xxx OÜ-l puudus jaanuaris 2012 juriidilise isiku kleebisega postkast, mistõttu olid nende postkastid ka välistatud reklaammaterjali saamise osas; XxxOÜ postkastil oli kleebis aadressita reklaamist loobumise kohta, mille korral reklaamsaadetisi ei postitata (aadressita reklaamsaadetiste teenuse tingimused punkt 4.2); xxx OÜ ja Xxx OÜ asuvad nö ärimajas, kus puuduvad nimesiltidega postkastid ja postisaadetised anti üle majas olevale valvurile, kes vastutas saadetiste lõpliku kättetoimetamise eest; postitöötaja sõnul pandi XxxOÜ postkasti reklaamsaadetis. Seega on hageja selgitustega tõendatud asjaolu, et nimetatud aadressidele kostja poolt tellitud reklaamsaadetise ei jõudnud hageja poolt märgitud selgitustel. Postiseaduse § 8 sätestab postkastile ja selle paigutamisele esitatavad nõuded, sama sätte lg 3 lausest 2 tulenevalt märgitakse juriidilise isiku postkastile lisaks juriidilise isiku nimi. Hageja selgitus, et kui juriidiline isik ei ole täitnud postiseadusest tulenevaid nõudeid, siis nimesiltideta postkastidesse ei toimetata aadressita reklaami, sest teenuse osutajal puudub informatsioon juriidilise isiku postkasti asukoha kohta, on kooskõlas postiseaduse § 8 lg 3 lausega 2. Aadressita reklaamsaadetiste teenuse tingimused punkt 4.2 kohaselt on hagejal õigus mitte postitada aadressita reklaamsaadetist postkasti, millel on adresseerimata reklaamist loobumise teade. Maakohtule ei ole veenev kostja seisukoht, et teenuse mittesaamist tervikuna tõendab asjaolu, et kostja on saanud seitsmelt koostööpartnerit, kes asuvad kande piirkonnas, tagasisidet, et nendeni ei ole reklaamsaadetis jõudnud. Isegi, kui lugeda, et nimetatud isikute postkasti aadressita reklaam ei jõudnud, oli kostja teadlik ja nõustus lepingu sõlmimisel tingimusega, mille kohaselt garanteerib hageja aadressita reklaamsaadetiste kättetoimetamise 95% täpsusega (aadressita reklaamsaadetiste teenuste tüüptingimuste punkt 4.3). Maakohtu hinnangul täitis hageja oma kohustuse suuremas osas, mistõttu puudus kostjal alus 56% ulatuses oma kohustuse täitmata jätmiseks. VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Samas on hageja leidnud, et osaliselt võis teatud põhjustel kostja poolt tellitud reklaamsaadetis jääda kätte toimetamata ning on kostjale pakkunud võimalust esitatud arve 10% ulatuses vähendamist või 962 postkastile tasuta kande teostamist (t.lk 32). Seega on hageja möönnud, et vaidlusalusel juhul on põhjendatud 10% ulatuses teenuse hinna vähendamine, kuivõrd osaliselt võis teenus jääda osutamata. Kohus leiab, et tulenevalt eelpool märgitust on põhjendatud kogu teenuse hinna (s.o 426,41 eurot) vähendamine 10% ulatuses (s.o 42,64 eurot). VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
5(6)
Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt summas 195,12 eurot VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 111 lg 3 alusel. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 lause 1 järgi, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivise arvestamisele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu nr XXX punktist 4.6 tulenevalt 0,15% päevas. Kohus peab põhjendatuks hageja poolt nõutud ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 147.65 euro väljamõistmist. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kooskõlas eelnevas punktis märgitud viivise määrast mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks alates 13.04.2013 viivise põhinõudelt 0,15% kuni põhinõude 195,12 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 47,47 eurot (195,12 s.o rahuldatud põhinõude summa - 147,65 s.o juba väljamõistetud viivis). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 82% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 82% ulatuses kostja ja 18% ulatuses hageja kanda. Pooled võivad kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.