Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse Xxxvastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt Aktiva Finants OÜ ja Xxxvahel sõlmitud lepinguga nr XXXloovutas Xxx02.07.2012 nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants. Xxxnõue tuleneb Xxxja kostja vahel 10.03.2010 sõlmitud õppeteenuse osutamise lepingust nr xxx. Hageja ja kostja vahel sõlmitud õppeteenuse osutamise lepingu punkti 2.1 kohaselt immatrikuleeris Xxxkostja kehakultuuriteaduskonda füsioteraapia õppekava bakalaureuseõppe teisele nominaalaastale täiskoormusega õppesse. Tulenevalt õppeteenuse osutamise lepingu punktist 7 määrati õppeteenustasuks 2009/2010 õppeaastal vastavalt Xxxnõukogu 29. mai 2009 otsusega nr 31 bakalaureuseõppe kehakultuuriteaduskonna füsioteraapia erialal 17 050 krooni semestris. Xxxõppekorralduseeskirja punkti 56 kohaselt on ülikoolis toimuva õppetöö ajalise arvestuse ühikuks õppeaasta, mille arvestuslikuks alguseks on 1. september ja lõpuks 31. august. Õppeaasta jaguneb kaheks 20-nädalaseks semestriks. Tasemeõppe õppekulude hüvitamise tingimuste ja korra punkti 8 kohaselt makstakse õppeteenustasu semestritasuna jooksva semestri eest, välja arvatud määruses nimetatud juhtudel. Õppeteenuse osutamise lepingu punkti 8 kohaselt võib ülikool õppeteenustasu suurust ühepoolselt muuta enne iga õppeaasta algust vastavalt ülikooliseadusele, avalikustades info selle kohta hiljemalt 4 kuud enne sügissemestri algust. Vastavalt Xxxnõukogu 28. jaanuari 2011 otsusega nr 7 kehtestas Xxxõppeteenustasuks bakalaureuseõppe kehakultuuriteaduskonna füsioteraapia erialal 1 100 eurot semestris. Kostja kohustus vastavalt õppeteenuse osutamise lepingu punktile 3.2 tasuma õppeteenustasu iga semestri eest lepingu punktis 10 ettenähtud tähtaegadeks. Hageja esitas 09.11.2011 kostjale 2011/2012 õppeaasta sügissemestri õppeteenustasu arve summas 1 100 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 15.12.2011. Kostja arvet tähtajaks ei tasunud. Xxxsaatis 27.04.2012 kostja e-postile meeldetuletuse võla tasumiseks, misjärel teatas kostja 28.05.2012, et tal läheb vaja kuu aega raha kogumiseks ning üritab tasuda nii kiiresti kui võimalik. Vaatamata Xxxedaspidistele meeldetuletustele ei ole kostja võlga siiski tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga 30.10.2012 on kostjal tasumata põhivõlg Xxxarve nr 1114615 alusel 1 000 eurot, viivised alates 15.12.2011 kuni hagiavalduse esitamiseni 187,92 eurot ja viivised alates 31.10.2012 protsendina põhinõudest 0,66 eurot päevas. Hageja arvestab viiviseid alates arve tasumise tähtajale järgmisest päevast so 16.12.2011 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.10.2012 summas 211,20 eurot. Hageja palub kohtul hagiavaldus rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 1 100 eurot ja viivised 211,20 eurot, kokku 1 311,20 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivised alates 31.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,06 % päevas põhinõudelt, so 0,66 eurot päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 13.03.2013 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. Hageja teatab, et hagiavaldusele on ekslikult märgitud loovutamise ajaks 02.07.2012. Õige loovutamise aeg on 27.06.2012. Tulenevalt eeltoodust, isegi juhul, kui kostja ei ole saanud kätte nõude loovutamise teatist, on kostja hagiavalduse kättesaamisel saanud teada nõude loovutamisest ning hagejal on nõudeõigus kostja vastu. 20.03.2013 teavitas hageja kohut, et võlgnik on tasunud kohtumenetluse käigus 1 100 eurot, millega hageja loeb tasutuks põhivõla. Seoses põhivõla tasumisega palub hageja kohtul kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 211,20 eurot, täiendavad viivised alates 31.10.2012 kuni 12.03.2012 summas 70,08 eurot, hageja poolt tasutud riigilõiv summas 150 eurot ning esindustasu 98 eurot.

Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles selle vastu. Kostja leidis, et hageja ei ole kohtule esitanud hageja ja Xxxvahel väidetavalt 02.07.2012 sõlmitud nõude loovutamise lepingut. Xxxpole kostjat teavitanud, et nõue oleks loovutatud. Seega on tõendamata hageja nõudeõigus kostja vastu. 09.04.2013 edastas kostja kohtule kirja, milles teatas, et ei ole võimeline maksma, kuna on töötu ja õpib ülikoolis. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: • Xxxja kostja vahel sõlmiti 10.03.2010 õppeteenuse osutamise leping nr xxx. Hageja ja kostja vahel sõlmitud õppeteenuse osutamise lepingu punkti 2.1 kohaselt immatrikuleeris Xxxkostja kehakultuuriteaduskonda füsioteraapia õppekava bakalaureuseõppe teisele nominaalaastale täiskoormusega õppesse. Tulenevalt õppeteenuse osutamise lepingu punktist 7 määrati õppeteenustasuks 2009/2010 õppeaastal vastavalt Xxxnõukogu 29. mai 2009 otsusega nr 31 bakalaureuseõppe kehakultuuriteaduskonna füsioteraapia erialal 17 050 krooni semestris. Õppeteenuse osutamise lepingu punkti 8 kohaselt võib ülikool õppeteenustasu suurust ühepoolselt muuta enne iga õppeaasta algust vastavalt ülikooliseadusele, avalikustades info selle kohta hiljemalt 4 kuud enne sügissemestri algust (tl 9-12); • vastavalt Xxxnõukogu 28. jaanuari 2011 otsusega nr 7 kehtestas Xxxõppeteenustasuks bakalaureuseõppe kehakultuuriteaduskonna füsioteraapia erialal 1 100 eurot semestris; • kostja kohustus vastavalt õppeteenuse osutamise lepingu punktile 3.2 tasuma õppeteenustasu iga semestri eest lepingu punktis 10 ettenähtud tähtaegadeks; • hageja esitas 09.11.2011 kostjale 2011/2012 õppeaasta sügissemestri õppeteenustasu arve summas 1 100 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 15.12.2011 (tl 13). Kostja arvet tähtajaks ei tasunud; • Xxxsaatis 27.04.2012 kostja e-postile meeldetuletuse võla tasumiseks, misjärel teatas kostja 28.05.2012, et tal läheb vaja kuu aega raha kogumiseks ning üritab tasuda nii kiiresti kui võimalik. Vaatamata Xxxedaspidistele meeldetuletustele ei ole kostja võlga siiski tasunud (tl 14-15); • 27.06.2012 loovutas Xxxnõude kostja vastu hagejale nõude loovutamise lepinguga nr XXX(tl 37-40); • 20.03.2013 teavitas hageja kohut, et kostja on kohtumenetluse käigus tasunud hagejale põhivõla 1 100 eurot. Seoses põhivõla tasumisega palub hageja kostjalt mh välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 211,20 eurot, täiendavad viivised alates 31.10.2012 kuni 12.03.2012 summas 70,08 eurot (tl 42). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Kohus ei pea käesoleval juhul vajalikuks anda õiguslikku hinnangut Xxxpoolt nõude loovutamisele hagejale, millega Xxxloovutas oma nõude kostja vastu hagejale (nõude loovutamise lepingu nr XXXalusel), kuna kostja on antud tsiviilasjas tunnistanud hageja nõuet osaliselt, tasudes menetluse kestel põhivõla hagejale summas 1 100 eurot.

Kuna kostja on hagejale põhivõla tasunud, palus hageja kohtul kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 211,20 eurot ja täiendavad viivised alates 31.10.2012 kuni 12.03.2012 summas 70,08 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt õppeteenuse osutamise lepingu punktile 3.3 ja 4.1 on kostja kohustatud tasuma viiviseid 0,06 % õppeteenustasu tähtajaks maksmisega viivitamisel (tl 9-10). Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 211,20 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt edasiulatuvat viivist alates 31.10.2012 kuni 12.03.2012 summas 70,08 eurot. Kostja vastuväiteid sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas esitanud ei ole. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 211,20 eurot ja edasiulatuv viivis alates 31.10.2012 kuni 12.03.2012 summas 70,08 eurot. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.