Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

XXXXXXXXX.

2-10-30342 seetõttu kohaldamata riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes sama seaduse lisaga 1 (01.01.2009 kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) osas, mis nägi ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga 2 500 000 krooni kuni 3 000 000 krooni riigilõivu 130 000 krooni.

Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Resolutsiooni muus osas ei ole kohtumäärus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

21.06.2010 esitas G-U OÜ (endise ärinimega OÜ V, hageja) Harju Maakohtule hagi AK (kostja I), TT (kostja II), T OÜ (kostja III) ja TT(kostja IV) vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise ja ebaseaduslike väljamaksete tagastamise nõudes hagihinnaga 2 944 000 krooni (188 155,89 eurot). Hageja tasus hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 alusel kostjate vastu esitatud nõudelt riigilõivu 130 000 krooni (8 308,51 eurot). Hageja taotles hagis ka tsiviilasja menetluse peatamist, kuna Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-08-4366 hageja nõudes AK, TT (käesolevas menetluses kostjad I ja II) ja OÜ MM vastu, milles tehtava otsusega tuvastatakse, kas kostjatel I ja II on rahaline nõue hageja vastu ja kas hageja saab nõude olemasolu korral tasaarvestada kostjate I ja II nõuded hageja vastu hageja nõuetega ebaseaduslikult tehtud väljamaksete tagastamise nõudega kostja I ja II vastu. Nimetatud asjaolu omas tähtsust ka käesoleva tsiviilasja lahendamisel, sest tuvastatavatest asjaoludest sõltus hageja nõude suurus antud tsiviilasjas. Harju Maakohus peatas 15.08.2011 määrusega menetluse tsiviilasjas 2-10-30342 kuni tsiviilasjas nr 2-08-4366 kohtuotsuse jõustumiseni ning kohustas hagejat esitama menetluse peatamise aluse äralangemisel taotluse menetluse uuendamiseks. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 22.04.2013 kompromissi ja lõpetas menetluse tsiviilasjas nr 2-08-4366. Hageja esitas 16.05.2013 Harju Maakohtule menetluse uuendamise taotluse, hagist loobumise avalduse ja taotluse riigilõivu summas 65 000 krooni (4 154,26 euro) tagastamiseks (alus: TsMS § 150 lg 2 p 2).

2-10-30342 Lisaks eelnimetatud taotlustele esitas hageja 16.05.2013 Harju Maakohtule taotluse, milles palub: 1) tunnistada, et riigilõivuseaduse § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga 2 500 000 krooni kuni 3 000 000 krooni tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 1 300 00 krooni, ning jätta nimetatud sätted kohaldamata; 2) algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ning edastada kohtumäärus Riigikohtule; 3) määrata G-U OÜ poolt 21.06.2010 esitatud hagil tasumisele kuulunud riigilõivu suuruseks 72 750 krooni; 4) tagastada G-U OÜ-le enammakstud riigilõiv summas 1 829,47 eurot ja kanda nimetatud summa G-U OÜ arveldusarvele. Taotluse kohaselt on hageja nõue kostjate vastu summas 2 944 000 krooni. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tsiviilasjas hinnaga 2 500 000 krooni kuni 3 000 000 krooni hagi esitamisel tasuda riigilõivu 130 000 krooni. Hageja eest tasus vastavas summas riigilõivu 21.06.2010 maksekorraldusega Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius. Hageja on seisukohal, et põhiseadusega vastuolus olevas osas tasutud riigilõivu on hagejalt võetud õigusliku aluseta. Hageja leiab, et kohase lõivu määramisel tuleb lähtuda enne riigilõivumäärade tõstmist 01.01.2009 kehtinud lõivumäärast. Enne 01.01.2009 kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koosmõjus lisaga 1 järgi tuli tsiviilasjas hinnaga 2 900 000 krooni kuni 3 000 000 krooni hagi esitamisel tasuda riigilõivu 72 750 krooni. Seega oli hageja poolt 21.06.2010 esitatud hagilt tasumisele kuulunud põhiseaduspärane riigilõivumäär 72 750 krooni (4 649,57 eurot). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse hagist loobumise korral pool menetluses tasutud riigilõivust. Arvestades asjaolu, et hageja on esitanud nii hagist loobumise avalduse koos riigilõivu tagastamiseks pooles tasutud riigilõivust kui avalduse enammakstud riigilõivu tagastamiseks, ja asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas oleks tulnud tasuda riigilõivu 72 750 krooni, millest pool on hagist loobumise korral 36 375 krooni (2 324,79 eurot), tuleb hagejale tagastada enammakstuna riigilõivu summas 1 829,47 eurot. Harju Maakohus uuendas 21.06.2013 määrusega menetluse tsiviilasjas nr 2-10-30342 ja andis kostjatele tähtaja oma seisukoha esitamiseks hagist loobumise kohta. Kostjad palusid hagist loobumine vastu võtta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

I Menetluse lõpetamine Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et asjas puuduvad asjaolud, mis takistavad hageja poolt hagist loobumise vastuvõtmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, §-st 429 lg 1 kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse.

II Poole riigilõivu tagastamine

2-10-30342 TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Hageja eest on 21.06.2010 tasunud riigilõivu summas 130000 krooni (8308.51 eurot) OÜ Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 viitenumbriga 2900072123 (maksekorralduse nr 3546, selgitusega: „G-U OÜ hagiavaldus A.K jt vastu“). Seega tagastamisele kuulub pool hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 4154,26 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda G-U OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. III Menetluskulude jaotus seoses asja lõpetamisega TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja taotles hagist loobumisel jätta menetluskulud poolte enda, kuna tsiviilasjas 2-08-4366 kinnitatud kompromissiga kostjad kohustusid mitte esitamata tsiviilasjas 2-10-30342 hagejalt menetluskulude väljamõistmise taotlust. Kostjad palusid samuti jätta menetluskulud poolte enda kanda, mistõttu kohus peab põhjendatuks jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. IV Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine ja täiendavalt riigilõivu tagastamine Põhiseaduse (PS) § 15 alusel on igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse põhiseadusevastaseks tunnistamist. Lähtuvalt PS § 15 lõike 2 ja § 152 peab kohus kontrollima kõiki sätteid, mida kohaldab. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1 näevad ette enam tasutud riigilõivu tagastamise. Riigilõivu tasunud isik või isik, kelle eest lõiv tasuti, saab PS § 15 lg 1 alusel enam makstud riigilõivu tagastamise taotluse esitamisel nõuda kohtulahendi jõustumiseni riigilõivumäära põhiseaduspärasuse kontrollimist (Riigikohtu üldkogu 28.02.2013 otsus asjas nr 3-4-1-13-12, p 36, 02.04.2013 määrus asjas nr 3-2-1-140-12, p 20). Riigikohus on korduvalt oma lahendites leidnud, et hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumise nõue ja selle määr võivad riivata PS § 15 lõikes 1 sätestatud põhiõigust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis nr 3-4-1-6-09 leidnud, et PS § 15 lg 1 esimesest lausest tulenevat põhiõigust tõhusale õiguskaitsele saab legitiimselt piirata üksnes selleks, et tagada teisi põhiõigusi või põhiseaduslikke väärtusi ning et riigilõivude sätestamise eesmärk hagide puhul on saavutada menetlusökonoomia, mis on põhiseaduslikku järku õigusväärtus ja iseenesest lubatav. Riigilõivu suurus peab olema proportsionaalne menetlusökonoomia eesmärgiga, kusjuures mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele seda intensiivsemalt, mida suurem ta on, ning kui riigilõivu suurus ei võimalda inimesel, kel pole õigust saada riigilt menetlusabi, oma õigusi kohtus tõhusalt realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega ka põhiseadusevastase riigilõivuga. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis nr 3-4-1-25-09 märkinud, et

2-10-30342 kohtusse pöördumisele kehtestatud kõrged lõivud kujutavad tõsist ohtu õiguskaitse kättesaadavusele ja lõivu ebaproportsionaalsuse kahtluse korral tuleks sellist kahtlust põhiseaduslikkuse järelevalve korras põhjalikult analüüsida. Riigikohtu üldkogu on oma otsuses asjas nr 3-2-1-62-10 öelnud, et riigilõivumäär kehtestatakse RLS § 4 lõike 1 järgi lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte) ja seega on riigilõivu esmaseks eesmärgiks tagada, et toiminguosaline hüvitaks riigi tehtava avalik-õigusliku toimingu kulutused kas täielikult või osaliselt. RLS § 4 lõige 2 võib toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt. Riigilõivude suurus ja eesmärk peaks olema menetlusökonoomia – vältida pahatahtlike või asjatute kaebuste ja hagide menetlemist kohtutes. Üldkogu on jõudnud samas otsuses ka järeldusele, et PS § 24 lõikes 5 sätestatud põhiõiguse piirangu lubatavaks eesmärgiks on see, et hagimenetluses kantakse vähemalt rahaliste vaidluste puhul riigi tehtavad kulud õigusemõistmisele eelkõige menetlusosaliste endi makstavate lõivude arvel (õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu põhimõte). Samas leidis üldkogu, et legitiimseks ei saa lugeda kohtulõivu võimalikku eesmärki teenida riigile lisatulu ja finantseerida sellest riigi muid kulutusi, juhul kui lõiv on suurem, kui see on vajalik õigusemõistmise kulutuste kandmise ja menetlusökonoomia tagamiseks, kuna see oleks vastuolus lõivu PS §-st 113 tuleneva olemusega. Riigikohtu üldkogu on oma otsuses asjas nr 3-2-1-67-11 toonud esile Justiitsministeeriumi andmed, mille järgi oli 2010. a ühe tsiviilasja (v.a maksekäsu kiirmenetlus) keskmine arvestuslik kulu maakohtus 285 eurot ehk 4 459.28 krooni. Käesolevas asjas on hageja maksnud riigilõivu seega 29 korda enam kui asjas eeldatavad kulud õigusemõistmisele. Isegi kui tegemist oleks mahuka vaidlusega, ületab tasutud riigilõiv menetlusökonoomia eesmärki mitmekordselt. Riigikohus on lisaks eeltoodule korduvalt oma lahendites (lahendid nr 3-3-122-11, 3-4-1-17-11, 3-4-1-29-12, 3-4-1-5-13 ja 3-4-1-15-13) leidnud, et alates 01.01.2009 kehtestatud ülisuured riigilõivud on vastuolus põhiseadusega. Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub hagejaga ja jätab PS § 152 lg 1 alusel põhiseadusevastasuse motiivil kohaldamata RLS-i § 56 lõike 1 ning lisa 1 sätte (01.01.2009 kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis), mis koostoimes näevad ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga 2 500 000 krooni kuni 3 000 000 krooni (s.o 159 779,12 eurot kuni 191 734,95 eurot) riigilõivu 130 000 krooni (s.o 8 308,51 eurot). Kohus leiab, et riigilõiv summas 8308,51 eurot, mida hageja seaduse kohaselt pidi hagiavalduse esitamisel tasuma, on ebaproportsionaalne menetlusökonoomia eesmärgiga, mille saavutamiseks on riigilõivumäärad kehtestatud. Menetlusökonoomia taotlemise eesmärgiks ei saa olla välistada kohtuvaidlusi, ebamõistlikult suure riigilõivu puhul saavutatakse aga just see õigustamatu eesmärk. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul PS-iga kooskõlas riigilõivumäär 130 000 krooni (8 308,51 eurot), mida hageja pidi hagiavalduse esitamisel tasuma. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 sätestab, et kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. PSJKS § 9 lg 2 kohaselt tuleb Riigikohtule edastavale lahendile lisada selle resolutsioonis põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud õigustloova akti tekst või selle asjakohased väljavõtted.

2-10-30342 Järgnevalt peab kohus tuvastama tema arvates põhiseaduspärase riigilõivumäära ja lahendama riigilõivu tagastamise taotluse. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis nr 3-4-1-17-11 leidnud, et kohtu poolt kehtiva riigilõivumäära põhiseadusevastaseks tunnistamisel, tuleb tal määrata tasuda tulev põhiseaduspärane riigilõivu määr. Riigikohtu korduvates lahendites (nr 3-2-1-67-11 ja 3-3-1-22-11) ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendis tsiviilasjas nr 2-08-11197 on 2010. a kehtinud riigilõivumäärade põhiseadusega vastuolus tunnistamise järgselt määratud põhiseaduspärane riigilõivu määr lähtuvalt enne 01.01.2009 kehtinud riigilõivumääradest. Sel ajal kehtinud RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 2 944 000 krooni (vahemik 2 900 000 – 3 000 000 krooni) tasuda riigilõivu 72 750 krooni ehk 4 649,57 eurot. Nimetatud määra tuleb eelnevat silmas pidades ka käesoleval juhul kohaseks riigilõivumääraks pidada, mistõttu tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel täiendavalt tagastada enammakstud riigilõiv 8 308,51 – 4 649,57 : 2 = 1 829,47 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa 1 829,47 eurot kanda hageja arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.