Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX (e-post XXX), lepinguline esindaja Irina Bušujeva (SAK Fond, Keldrimäe 9, 10113 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk (Kivila 17-158, Tallinn, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt XXXpõhivõlgnevus 2567,71 (kaks tuhat viissada kuuskümmend seitse eurot ja 71 senti) eurot XXXOÜ kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt XXXviivis seisuga 27.01.2012 summas 748,17 (seitsesada nelikümmend kaheksa eurot ja 17 senti) eurot ja alates 28.01.2012 viivis 0,1% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 1819,54 eurot XXXOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta XXXOÜ menetluskulud 100% ulatuses OÜ XXXkanda ning OÜ XXXmenetluskulud tema enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-11-33759 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2567,71 eurot, viivise seisuga 27.01.2012 summas 748,17 eurot ja alates 28.01.2012 viivise 0,1% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 15.09.2010 alltöövõtulepingu nr 10-0901, mille kohaselt kostja tellis hagejalt XXXrenoveerimise hinnaga 118 000 krooni ehk 7592,70 eurot. Hageja teostas töid vastavalt kostjale esitatud hinnapakkumisele, mis oli alltöövõtulepingu lahutamatuks lisaks.
3.Hageja teostas oma tööd ja esitas kostjale tööde akti nr 1 ja selle alusel 04.10.2010 arve nr 201013 summas 16 620 krooni ning tööde akti nr 2 ja selle alusel 02.11.2010 arve nr 201016 summas 16 620 krooni, kokku summas 33 240 krooni, millised kostja tasus hageja arveldusarvele 24.11.2010. Hageja esitas kostjale tööde akti nr 3 ja selle alusel 02.12.2010 arve 201020 summas 1619,43 eurot, mille kostja tasus 13.01.2011. Hageja esitas kostjale tööde akti nr 4 ja selle alusel 02.01.2011 arve nr 201021 summas 2561,58 eurot, millise kostja tasus osaliselt 10.03.2011 summas 1280,79 eurot 10.03.2011, võlgnevus jäi summas 1280 eurot. Arve tasumise tähtaeg möödus 21.02.2011. Hageja esitas kostjale tööde akti nr 5 ja selle alusel 02.04.2011 arve nr 201031 summas 527,65 eurot ning tööde akti nr 6 ja selle alusel 03.05.2011 arve nr 201038 summas 759,27 eurot, millised kostja jättis tasumata ning milliste tasumise tähtaeg möödus vastavalt 27.05.2011 ja 27.06.2011. Seega on kostjal tasumata arveid kokku summas 2567,71 eurot. Kostja on tööde aktid aktsepteerinud ja ei ole esitanud pretensioone.
4.Hageja on tulenevalt alltöövõtulepingu punktist 11.6. (maksetähtaegade rikkumisel korral õigus nõuda viivist 0,1% tasumisele kuuluvalt summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 15% tasumata summalt) arvestanud viivist seisuga 27.01.2012 summas kokku 748,17 eurot.
5.Hageja ei ole viivitanud tööde üleandmisega. Hageja töö sõltus teistest objektil teostatavatest töödest, millega viivitati pidevalt ning, millest hageja ka kostjat teavitas. Samuti tehti pidevalt projektimuutusi, millest hagejat ei teavitatud, seega on kostja rikkunud lepingu punkti 6.11. Põhjendamata on ka väide, et hageja ei tasunud deposiidisummat. Kostja on ise lubanud hageja töid teostama ilma summat tasumata, seega on kostja nõustunud, et hageja summat ei tasu. Lisaks ei ole kostja varasemalt hagejale leppetrahvi ega muu hüvitise nõuet esitanud.
6.Hageja leiab, et lepingus punkti 11.6. näol on tegemist tüüptingimusega, mis on tühine, kuna kahjustab hagejat ebamõistlikult. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud alltöövõtulepingu olulisi tingimusi. Tulenevalt alltöövõtulepingu punktist 8.2. pidi hageja tööd üle andma 25.01.2011, aga andis üle 01.05.2011. Seega oli hageja tööde üleandmisega viivituses 96 päeva, mille eest on kostjal vastavalt alltöövõtulepingu punktile 11.7. õigus küsida leppetrahvi 0,3% päevas lepingu maksumusest ehk 2186,49 eurot.
2-11-33759
9.Lisaks pidi hageja tulenevalt lepingu punktist 10.10. sõlmima omal kulul ehituse koguriskikindlustuse (CAR) lepingu, mille summaarse hüvitise summa pidi olema vähemalt võrdne lepingu hinnaga ning lepingu 10.12. alusel kohustus hageja andma kostjale enne tööde algust täitmistagatise, so krediidiasutuse või kindlustusandja garantiikirja summale, mis vastas 10% pakkumuse hinnast. Lepingu hinnaks oli lepingu punk 9.1. kohaselt fikseeritud 118 800,00 krooni, so. 7 592,70 eurot (koos käibemaksuga 118 000 krooni, ilma käibemaksuta 99 000 krooni). Hageja nimetatud kohustusi ei täitnud, jättes ehituse riskikindlustuse ja täitmistagatise kostjale esitamata, mistõttu lepingu punkti 11.7. alusel nõudis kostja hagejalt leppetrahvi 22,776 eurot iga viivitatud päeva eest, kokku summas 10 340,30 eurot perioodi eest alates lepingu sõlmimisest 15.09.2010 kuni tööde üleandmiseni 01.05.2011 eest.
10.Eeltoodust tulenevalt pidi hageja maksma kostjale leppetrahvi kokku summas 12 526,79 eurot. Käesolevaga kostja teatab, et tasaarvestab kostja nimetatud nõude hageja haginõudega.
11.Hageja nõuab kostjalt viivist 0,1 % päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid lepingu punkti
11.6.kohaselt hagejal on õigus nõuda viivist mitte rohkem kui 15% tasumata summalt. Maakohtu otsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud üle tunnistaja XXXning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
14.Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 15.09.2010 alltöövõtulepingu nr 10-0901 (edaspidi: leping) (tl 44-58), mille kohaselt hageja kohustus renoveerima XXXkoos kõigi sellega kaasnevate kohustuste, õiguste ja riskidega. Töid teostatakse vastavalt OÜ XXX renoveerimisprojektile (töö nr 0910-02 kaks osa) ning tellijale esitatud hinnapakkumisele (lepingu Lisad nr 1 ja nr 2). Lepingu punkti 8.1. ja 8.2. alusel tööde alustamise kuupäev oli 15.09.2010 ja lepingu eseme üleandmise kuupäev 25.01.2011. Lepingu punkti 9.1. kohaselt ehitustööde hinnaks lepiti kokku 118 800 krooni (7592,70 eurot) koos käibemaksuga. Puudub vaidlus, et hageja on lepingu kohaselt teostatud tööd kostjale üle andnud 01.10.2010, 01.11.2010, 02.12.2010, 02.01.2011, 02.04.2011 ja 02.05.2011 esitatud tööde aktidega, mis on kostja poolt allkirjastatud (tl 59, 61, 65, 69, 72). Hageja esitas kostjale 04.10.2010 arve nr 201013 summas 16 620 krooni, 02.11.2010 arve nr 201016 summas 16 620 krooni, 02.12.2010 arve nr 201020 summas 25 344 krooni, 02.01.2011 arve nr 2561,58 eurot, 02.04.2011 arve nr 201031 summas 527,65 eurot ja 03.05.2011 arve nr 201038 summas 759,27 eurot (tl 60, 62, 66, 70, 71, 73, 75). Vaidlus puudub, et kostja on hagejale tasunud esitatud arvete alusel 24.11.2010 summa 33 240 krooni (tl 63-64), 13.01.2011 summa 1619,43 eurot ning 10.03.2011 summa 1280,79 eurot (tl 67-68). Kostjal on hagejale esitatud arvete alusel tasumata 2567,71 eurot.
15.VÕS § 636 lg 1 alusel töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Puudub vaidlus, et hageja on kostjale tööd üle andnud 01.10.2010, 01.11.2010, 02.12.2010, 02.01.2011, 02.04.2011 ja 02.05.2011 esitatud tööde aktidega, mis on kostja poolt allkirjastatud (tl 59, 61, 65, 69, 72). Lepingu punkti 7.3. alusel tellijal on õigus viie tööpäeva jooksul arvates esitamisest aktsepteerida või tagasi lükata töövõtja esitatud aktid tööde mahu ja maksumuse kohta. Lepingu
2-11-33759 punkti 15.1. alusel tööde lõplik vastuvõtmine toimub sellekohase üleandmis-vastuvõtu aktiga, mille allakirjutamise järgselt tekib töövõtjal õigus esitada tellijale üleantud tööde maksumust hõlmav arve. Punkti 15.2. järgi tööde üleandmise vormistamiseks esitab töövõtja tellijale allakirjutamiseks üleandmis-vastuvõtu akti. Tellija on kohustatud vastava üleandmis-vastuvõtu akti viie (5) tööpäeva jooksul allkirjastama ja töövõtjale tagastama. Vastuvõtmisest keeldumise korral peab tellija eelnimetatud tähtaja jooksul esitama töövõtjale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja ei ole hagejale hageja poolt teostatud tööde osas pretensioone esitanud, mida on tõendatud ka tunnistaja XXX ütlustega, kes oli alltöövõtulepingu kohaselt kostja esindaja (tl 199). Seega on lepingujärgsed tööd hageja poolt teostatud ja kostja poolt vastu võetud, mistõttu on hageja esitatud võlgnevuse nõue sissenõutavaks muutunud.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi, kuna hageja ei sõlminud koguriskikindlustuse (CAR) lepingut ega andnud täitmistagatist ja lõpetas tööd 96 päeva tähtajast hiljem. Samuti, kas kostja leppetrahvide nõue kuulub tasaarvestamisele hageja haginõudega.
17.Kohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb hinnata, kas hageja andis lepingulised tööd kostjale üle tähtaegselt või mitte ja kas kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahve seose lepingujärgsete tööde viivitusega üleandmise ning riskikindlustuse ja täitmistagatise andmata jätmise eest kokku summas 12 526,79 (2186,49 + 5170,15 + 5170,15) eurot (hageja arvestused tl 140-141) ning kostja nõue tasaarvestada hageja nõudega haginõude ulatuses vastavalt VÕS § 197 lg 1 ja 2 sätestatule.
18.Vastavalt VÕS § 641 lg 1 töö peab vastama lepingutingimustele. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2.2. kohaselt oli lepingu objektiks XXX renoveerimine (edaspidi Töö) koos kõigi sellega kaasnevate kohustuste, õiguste ja riskidega. Lepingu punkti 2.3. kohaselt töid teostatakse vastavalt OÜ XXX renoveerimisprojektile (töö nr 0910-02, kaks osa) ning tellijale esitatud hinnapakkumisele (lepingu Lisad nr 1 ja nr 2). Lepingu punktides 3.1.; 3.2. ja 3.4. lepiti kokku Töö teostamine töövõtulepingu raamides, suure professionaalsusega vastavalt „heale ehitustavale“ ja ettenähtud ehitustöö üldisi kvaliteedi-nõudeid täites käesolevas lepingus sätestatud tähtaega ja maksimaalset maksumust ületamata, (lepingu punkti 8.1. kohaselt Töö teostamise aeg 15.09.2010 kuni 25.01.2011 ja lepingu punkt 9.1. kohaselt Töö fikseeritud summa koos käibemaksuga 118 800,00 eesti krooni (99 000,00 eesti krooni ilma käibemaksuta). Lepingu 6.3. järgi on töövõtja kohustatud teostama töid kooskõlas teiste alltöövõtjaga ja nende huvidega lähtudes lepingu eesmärgist. Tellija (kostja) kohustuseks oli vastavalt lepingu punktidele 7.1. kuni 7.5. finantseerida õigeaegselt lepingu objekti kokkulepitud mahus ja korras, anda üle tööde front vastavalt tööde teostamise ajagraafikule, viie tööpäeva jooksul arvates esitamisest aktsepteerida või tagasi lükata töövõtja esitatud aktid tööde mahu ja maksumuse kohta; tagada kirjalikult esitatud lahenduste kooskõlastamine hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ning koheselt kirjalikult teavitama töövõtjat (hagejat) töö tegemise ajal avastatud vigadest. Lepingu punktis 9. lepiti kokku tööde maksumus ja tasumise kord, mille kohaselt tehtud tööde arvestus toimub tegelikult tehtud tööde mahtude järgi, milleks töövõtja esindaja fikseerib igakuuliselt enda poolt koostatud ja allakirjutatud tehtud tööde aktis tegelikult tehtud tööde mahud ja arvutab ühikuhindade alusel tööde maksumused. Lepingujärgne tellija esindaja või tema poolt volitatud isik on kohustatud saadud tehtud tööde akti viie tööpäeva jooksul alla kirjutama või esitama kirjaliku põhjenduse allakirjutamisest keeldumise kohta. Tööde eest tasumise aluseks on lepingu nõuete kohaselt vormistatud tehtud tööde akt koos lepingujärgse tellija esindaja poolt alla kirjutatud arvega. Lepingu punkti 14.1. järgi kaetud tööde vastuvõtmine toimub mõlema poole volitatud esindajate osavõtul, mille kohta vormistatakse kirjalik üleandmis-vastuvõtu akt ja tööde lõplik vastuvõtmine toimub sellekohase üleandmis-vastuvõtuaktiga, mille tellija on kohustatud 5 tööpäeva jooksul allkirjastama ja töövõtjale tagastama või vastuvõtmisest keeldumise korral esitama 5 tööpäeva jooksul motiveeritud otsuse keeldumise kohta.
2-11-33759 Lepingu punkti 17.1. kohaselt lepingu muutmine võis muuta üksnes lepingu poolte vahel kirjalikult sõlmitavas käesoleva lepingu lisana.
19.Lepingust tulenevalt kohustus hageja Tööga alustama 15.09.2010 ja andma selle lõplikult üle 25.01.2011. Hageja pidi fikseerima igakuuliselt tehtud tööde aktis tegelikult tehtud tööde mahud ja kooskõlastama need kostja esindajaga. Hageja pidi esitama kalendrikuu jooksul tehtud tööde kohta enda poolt koostatud ja alla kirjutatud tööde akti lepingujärgsele tellijale esindajale järgmise kuu kolmandaks kuupäevaks, samuti oli kohustus teavitada kostjat lepingu tähtaegasid ohustavatest asjaoludest 3 ööpäeva jooksul. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hageja esitanud kostjale tööde akti nr 1 perioodi 15.09.2010-01.10.2010 kohta 01.10.2010 (tl 59), tööde akti nr 2 perioodi 02.10.2010-31.10.2010 kohta 01.11.2010 (tl 61), tööde akti nr 3 perioodi 02.11.201001.12.2010 kohta 02.12.2010 (tl 65), tööde akti nr 4 perioodi 02.12.2010-01.01.2011 kohta 02.01.2011 (tl 69), tööde akti nr 5 perioodi 02.03.2011-01.04.2011 kohta 02.04.2011 (tl 72) ja tööde akti nr 6 perioodi 02.04.2011-01.05.2011 kohta 02.05.2011 (tl 74). Kõik aktid on kostja poolt vastu võetud ja allkirjastatud. Aktidest nähtuvalt on hageja olnud viivituses aktides nr 5 ja 6 teostatud tööde üleandmisega. Kohus leiab, et viivitus ei ole olnud põhjustatud hagejast.
20.VÕS § 641 lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Ehituse töökoosoleku 30.12.2010 protokollist nähtub, et tööde teostamise tähtaegasid on muudetud (tl 175). Hageja 31.12.2011 e-kirjast kostjale nähtub, et hageja on valmis tulema objektile 10.01.2011 ning palub teatada kostjal, millal lõpetatakse vajalikud tööd, et hageja saaks endapoolseid kohustusi täita (tl 169-170). 04.01.2011 e-kirjast nähtub, et hageja on palunud kostjat teavitada objektil tehtavatest muudatustest nii ehitusel kui dokumentatsioonis ning teavitanud asjaolust, et tööde graafikut ei järgita, mistõttu ei ole hagejal võimalik endapoolseid töid lõpule viia (tl 167-168). 17.01.2011 ekirjas on hageja teavitanud, et kahjustatud on hageja poolt paigaldatud juhtmeid ning palunud veelkord teavitada, millal viiakse lõpule siseviimistlustööd, et hageja saaks teha endapoolseid töid (tl 176-177). Tunnistaja XXX(tl 199) ütlustega on tõendatud, et kostja esmast projekti tööde teostamiseks on muudetud ning on möönnud, et kostja tegemata tööd võisid takistada hagejal nõrkvoolu tööde teostamist. Kohus leiab, et e-kirjadega ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja oli viivituses mitte endast tulenevatel põhjustel ning on kostjat, vastavalt lepingule, tööde tähtaegasid ohustavatest asjaoludest teavitanud. Seega ei vastuta hageja tööde üleandmisega viivitamise eest. Kostja ei ole ka esitanud tõendeid, et kostjal oleks tekkinud mingisugune kahju selle tõttu, et hageja ei andnud töid tähtaegselt üle. Kui kostja ja teised töövõtjad ei oleks viivitanud oma tööde tegemisega, oleks hageja saanud kostjale tööd üle anda tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt on alusetu ja põhjendamatu kostja leppetrahvi nõue summas 2186,49 eurot seoses tööde üleandmise viivitamisega.
21.Kostja leiab ka, et hageja on rikkunud lepingu punkti 10.10, mis sätestab, et töövõtja sõlmib enne lepingu sõlmimist omal kulul ehituse koguriskikindlustuse (CAR) lepingu, mille tingimuste kohaselt peab kindlustus katma kõik töö tegemisest tulenevad riskid. CAR kindlustuse summaarse hüvitise summa peab olema vähemalt lepingu hinnaga ja punkti 10.12, mis sätestab, et töövõtja on kohustatud andma tellijale enne tööde algust täitmistagatuse. Täitmistagatiseks on Eesti krediidiasutuse või kindlustusandja garantiikiri summale, mis vastab 10% pakkumise hinnast. Täitmistagatis peab kehtima alates töö teostamise algusest ja olema jõus kuni töö vastuvõtmiseni tellija poolt. Tulenevalt lepingu punktist 11.7. juhul, kui töövõtja ei ole kinni pidanud töö tegemise või üleandmise mõnest vahe- või lõpptähtajast, või on viivitanud garantiiaegsete kohustuste täitmisega või muude lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, siis maksab töövõtja tellijale lisaks viivitamisega tekitatud kahjude hüvitamisele iga viivitatud päeva eest leppetrahvi 0,3% lepingu maksumusest. Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. Kuna hageja on rikkunud lepingu punkte 10.10. ja
10.12.on kostjal hageja vastu leppetrahvi nõue summas 10 340,30 eurot (punkti 10.10 alusel
2-11-33759 perioodi 15.09.2010 – 01.05.2011 eest 5170,15 eurot (7592,70*0,3%*227/100) ja punkti 10.12 alusel perioodi 15.09.2010 – 01.05.2011 eest 5170,15 eurot (7592,70*0,3%*227/100)).
22.Hageja on seisukohal, et kostja oleks pidanud nõudma kindlustust ja täitmistagatist enne hageja tööle lubamist, seega on kostja aktsepteerinud, et hageja ei ole kindlustust ja tagatist esitanud. Lisaks ei ole kostja varasemalt esitanud hagejale leppetrahvi nõuet, mistõttu on kostja minetanud leppetrahvi nõudmise õiguse.
23.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks kostjale esitanud koguriskikindlustuse ja täitmistagatise, mida hageja ka kinnitab. Seega kohtul tuleb hinnata, kas kostjal on õigus küsida leppetrahvi käesoleval ajal või on kostja minetanud leppetrahvi nõudmise õiguse. VÕS § 159 lg 2, mille kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pooled on sõlminud lepingu 15.09.2010, millal hageja alustas ka töödega ning tööd on üle antud 02.05.2011, millise ajani ei ole kostja kordagi hagejalt kindlustust ja tagatist nõudnud, vaid on lubanud hagejal töid teostada. Samuti ei ole kostja kordagi hagejat teavitanud, et kavatseb leppetrahvi nõuda. Kostja on esitanud leppetrahvi nõude esmakordselt alles oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele 28.02.2012, s.o ca aasta ja viis kuud hiljem. Kohus leiab, et kostja ei ole leppetrahvi nõudnud mõistliku aja jooksul ning hagejal, kes on kõik tööd teostanud ilma kostja poolsete pretensioonideta, on tekkinud õigustatud ootus, et kostja ei nõua temalt leppetrahvi. Kostjal polnud objektiivseid takistusi leppetrahvi nõudmiseks oluliselt varem ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja isegi oleks küsinud hagejalt kordagi tööde teostamise ajal täitmistagatist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja nõue täitmistagatise leppetrahv summas 5170,15 eurot ( 22,776 eurot x 227 päeva) on alusetu ja põhjendamatu.
24.Kohus leiab, et lepingu punkti 10.10. kohane ehituse koguriskikindlustuse (CAR) lepingu sõlmimise kohustus on ehituse töövõtjal enne lepingu sõlmimist. Antud juhul on tegemist poolte vahel 15.09.2010 sõlmitud ehituse alltöövõtulepinguga nr. 10-0901, mis eeldab töövõtja poolt alltöövõtu tegemist peatöövõtjale. Seega pidanuks kostja juba enne lepingu sõlmimist nõudma hagejalt CAR kindlustust ega võinuks ilma CAR kindlustuseta üldse käesolevat lepingut sõlmida. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et kostja isegi oleks küsinud hagejalt kordagi CAR kindlust enne lepingu sõlmimist või Tööde teostamise ajal. Lisaks ei näe pooltevaheline alltöövõtuleping ette santsiooni rakendamist CAR lepingu mittesõlmimise eest. Seega kostja leppetrahvi nõue perioodi eest 15.09.2010 kuni 01.05.2011 summas 5170,15 eurot (so 22,776 eurot x 227) on alusetu ja põhjendamatu.
25.Võlaõigusseadus (VÕS) § 197 lg 1 järgi on tasaarvestusolukorraga tegemist üksnes juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal puudub nõue hageja vastu, mistõttu ei ole hageja nõue kostja vastu tasaarvestusega lõppenud ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
26.Kuna hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ja kostja ei ole sisulisi vastuväiteid nõudele esitanud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 2567,71 eurot.
27.VÕS § 76 lõikele 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kohaldatakse lepingulist määra. Lepingu punkti
11.6.(tl 50) kohaselt maksetähtaegade rikkumise korral on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,1% tasumisele kuuluvalt summalt päevas, kuid mitte rohke, kui 15% tasumata summalt. Hageja on seisukohal, et tegemist on tüüptingimusega, mis on tühine, kuna kahjustab hagejat ebaloomulikult. Kohus leiab, et viidatud lepingu punkt 11.6. on tüüptingimusena VÕS § 35 lg 1
2-11-33759 mõttes vastuolus mh VÕS § 42 lg 1, kuna sellega kahjustatakse hagejat ebamõistlikult. Seega on lepingu punkt 11.6. tühine osas, millega piiratakse hageja õigust nõuda viivis üksnes 15% tasumata summalt. Ei ole mõistlik, et kostjal on õigus nõuda leppetrahvi 0,3% päevas lepingu summalt, kui hageja võib nõuda üksnes 0,1% päevas võlgnevuselt ja, mitte rohkem kui 15% tasumata summalt. Seega on punkt 11.6 hagejat kahjustav ning hagejal tuleb lubada arvestada viivist 0,1% päevas võlgnevuselt. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise seisuga 27.01.2012 summas 748,17 eurot (viivisearvestus toodud tabelis) ja alates 28.01.2012 viivise 0,1% päevas võlgnevuselt kuni võlgnevuse tasumiseni. 28.Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele seisuga 27.01.2012 viivis summas 748,17 eurot ja alates 28.01.2012 viivis 0,1% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 1819,54 eurot. Riigikohus on leidnud, et viiviseid ei mõisteta rohkem, kui põhinõue (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus kohtuasjas 3-2-1-66-05, p 18, 19). Arve
29.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
30.Tsiviilasja hind on tulenevalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lg 1 alusel 2567,71 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.