2-13-18609
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.08.2013.a, Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-13-18609
Tsiviilasi
AS Statoil Fuel&Retail Eesti hagi Sxxxx Kxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
354,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Statoil Fuel&Retail Eesti (registrikood 10180925; asukoht Estonia pst 10/Pärnu mnt 13, Tallinn 10148); Hageja esindaja: OÜ Julianuse Õigusbüroo (asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn 10151; e-post: [email protected], volitatud esindaja: Külliki Tammik; Kostja: Sxxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
2-13-18609
2-13-18609 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.06.2013.a eraisiku kliendikaardi lepingu nr 8197120619, mille alusel võimaldas hageja kostjale Statoili teenindusjaamades krediidilimiiti 300 eurot kuus. Kostja kohustus krediidi tagastama vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostja rikkus lepingut ja ei tagastanud krediiti nõuetekohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) 401 lg 1 näeb ette, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja hageja on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,16 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist 17.04.2013.a seisuga summas 72,56 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise protsendina ka alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 251,64 eurot, millest moodustab 179,08 eurot põhivõlg ja 72,56 eurot 17.04.2013.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,16 % põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kohtul hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 173 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 98 eurot. TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja
2-13-18609 kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb taotletud ulatuses kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 173 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.