Kohtulahend

2(6)

esitamist teenust mittesaanud isikule. Menetlusosaliseks mitteolevale isikule esitatud arvet ja selle alusel kantud kulusid ei saa lugeda TsMS § 175 lg 1 kohaste põhjendatud menetluskulude hulka. Kostja arvas alusetult menetluskuludesse käibemaksu 20%, millise võrra tuleb menetluskulusid vähendada. TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei kinnitanud avalduses, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja avalduses märgitut, et Tallinna linn ega Tõnismäe Reaalkool ei saa kinnitada, et neil on võimalik tasutud käibemaksu tagasi saada sisendkäibemaksu mahaarvamise teel, ei saa lugeda TsMS § 174 lg 6 kohaseks avaldaja kinnituseks, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja avalduses puudub ka TsMS § 174 lgs 3 sätestatud kinnitus, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tulenevalt eeltoodust ja Advokaadibüroo Consensus 31.05.2010 arvest nr 77 summas 223,69 eurot (3500 krooni), 17.04.2012 arvest nr 49 summas 626,33 eurot ja 31.12.2012 arvest nr 183 summas 178,96 eurot, on kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1029,98eurot, millest 50% moodustab 514,49 eurot. Kostja vaidles hageja vastuväidetele vastu. Kostja esitas avalduse tähtaegselt ja pädevale kohtule. Inimliku eksituse tõttu jäi avaldus ehk edastamata hagejat kohtumenetluses esindanud advokaadile, kuid see ei mõjuta avalduse tähtaegsust. Justiitsministri 28.12.2005 määrusega nr 59 kinnitatud „Kohtule dokumentide esitamise korra“ § 241 lg 5 kohaselt on tsiviil- ja halduskohtumenetluses käesoleva määruse § 203 lõikes 1 nimetatud menetlusdokumentide esitamine haldus-, maa- ja ringkonnakohtutele e-toimiku süsteemi kaudu käesoleva määruse § 203 lõigetes 11 ja 2–5 sätestatud korras menetlusseadustikes sätestatud juhtudel kohustuslik alles alates 01.01.2014. Kuna kohtumenetluse osaline kostjana oli Tallinna linn Tõnismäe Reaalkooli kaudu, ei mõjuta menetluskulude kandmise otsust asjaolu, et üks arve esitati otse Tõnismäe Reaalkoolile, Tallinna linna vahenduseta. Arvete esitamine sõltus Tallinna linna sisemisest töökorraldusest allasutuste vahel. Tõnismäe Reaalkool on munitsipaalkool ja tema eelarve on osa Tallinna linna eelarvest. Kostja kinnitas jätkuvalt, et menetluskulud on kantud ainult tulenevalt tsiviilasja nr 2-09-19798 menetlemisest. 22.05.2013 esitas hageja vastuväite kostja vastusele, milles palus jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus läbi vaatamata, kuna kostja avaldus on esitatud hilinenult. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas kostja avalduse, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 839,15 eurot. Kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-0919798 esitati Harju Maakohtule tähtaegselt, 04.02.2013. Avaldusele oli lisatud detailne kulude koosseis. Kohus leidis, et esinduse teostamiseks tehtud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud kvaliteetse õigusabi osutamiseks. Lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär määratakse lähtuvalt tsiviilasja hinnast. Tsiviilasja nr 2-09-19798 hind oli 7449,86 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 kohaselt tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär kuni 12 800 euro suuruse tsiviilasja hinna korral võib olla maksimaalselt 4470 eurot. Kostja lepingulise esindaja kulud summas 839,15 eurot ei ületanud Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära. Eeltoodust

3(6)

lähtuvalt kuuluvad hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja menetluskulud summas 839,15 eurot (s.o 50% kostja poolt kantud õigusabikuludest summas 1678,30 eurot). Määruskaebus Hageja palub maakohtu 13.03.2013 määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata, kui hilinenult esitatu. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse pärast TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Tulenevalt TsMS § 62 lg-st 1 ja TsÜS § 135 lg-st 1, algas tähtaja kulgemine Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuste jõustumisest 17.01.2013 ja 30 päeva möödus 16.02.2013. Kostja avaldus pidi olema esitatud hiljemalt 16.02.2013. Puudub vaidlus, et ajavahemikul 17.01.2013 kuni 02.04.2013 hagejale menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ja selle lisasid ei esitatud, samuti ei saabunud neid portaali vahendusel arvutis peetavasse menetlusinfosüsteemi. Kostja menetluskulude hüvitamise avaldus esitati 01.04.2013 vandeadvokaat M. Mängelile adresseeritud e-kirja manuses, seega seaduses sätestatud tähtajast 43 päeva hiljem. Portaalist www.e-toimik.ee nähtub, et kostja menetluskulude hüvitamise avaldus ei saanud saabuda portaali www.e-toimik.ee menetlusinfosüsteemi varem kui 08.03.2013. Tõendamata ja paljasõnaline on kohtunikuabi seisukoht avalduse tähtaegse esitamise kohta, millega kohus rikkus TsMS § 477 lg-t 7. TsMS 336 lg 5 kohaselt esitab lepinguline esindaja dokumendid kohtule elektrooniliselt, kui ei ole mõjuvat põhjust esitada dokument muus vormis; lõike 6 kohaselt kui avaldusi või muid dokumente saab esitada selleks loodud portaali vahendusel arvutis peetavasse menetlusinfosüsteemi, ei või neid esitada e-posti teel, välja arvatud mõjuval põhjusel. TsMS § 337 sätestab menetlusosalist esindavale advokaadile kohustuse saata kohtule edastatavad dokumendid ja nende lisad ise teiste menetlusosaliste advokaatidele ning teavitada sellest kohut. Kui kostja oleks esitanud tähtaegselt avalduse ja dokumendid etoimiku vahendusel arvutis peetavasse menetlusinfosüsteemi, oleks kohus, tulenevalt TsMS § 176 lg-st 1, toimetanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega hagejale. TsMS § 3111 lg 7 kohaselt teeb kohus selleks ettenähtud infosüsteemis menetlusosalistele viivitamatult kättesaadavaks kõik menetlusdokumendid, sealhulgas kohtulahendid, sõltumata sellest, kuidas need menetlusosalistele kätte toimetatakse. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-123-07, p-s 12 väljendatakse seisukohta, et majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda elektronkirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast elektronkirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Veebilehe www.e-toimik.ee väljatrükist nähtub menetluskulude kindlaksmääramise menetluse alguskuupäev - 08.03.2013, samuti 01.04.2013 vandeadvokaat M. Mängelile adresseeritud e-kiri, manuses menetluskulude avaldus ja lisad. Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kostja avalduse esitamist tähtaegselt. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt on tegemist seadusliku tähtajaga, mida kohus ei saa pikendada. Kohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, jättes määruse põhjendavas osas märkimata kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus pidi põhjendama, miks ta ei nõustu hageja faktiliste väidetega. Kohus jättis analüüsimata hageja esitatud tõendi ja põhjendamata, miks ta neid ei arvesta. Juhul, kui kostja esitas avalduse 04.02.2013 (nagu väidetakse kohtunikuabi Neeme Laane digitaalselt allkirjastatud 01.04.2013 kirjas nr 2616-13) ning e-meilid liiguvad kohe, pidi hageja saama kostja taotluse kätte hiljemalt 05.02.2013. Asjaolust, et ajavahemikus 17.01.2013 kuni 16.02.2013 Harju Maakohus hageja esindajale kohtukulude

4(6)

kindlaksmääramise avaldust ja selle lisasid ei toimetanud, saab järeldada, et sel ajavahemikul kostja avaldust ei esitanud. Puudub alus oletada kohtu poolt menetlusdokumentide viivitamatu kättetoimetamise kohustuse rikkumist. Kohtunikuabi 01.04.2013 kirjas sellele ei viidanud, seega saabus kostja taotlus hilinenult, 01.04.2013 või 31.03.2013. Kohus kohaldas valesti raamatupidamise seadust ja TsMS § 174 lg-t 4 ning luges menetluskuludeks ka menetlusosaliseks mitteolevale isikule esitatud arvet ja selle alusel kantud kulusid. Kostja arvas menetluskuludesse menetlusosaliseks mitteolevale Tallinna Tõnismäe Reaalkoolile 31.07.2009 esitatud arve nr 129, summas 443,44 eurot (6938,40 krooni), millise võrra hageja taotles menetluskulude vähendamist. TsMS § 174 lg 4 ega raamatupidamise seaduse sätted ei luba arvete esitamist teenust mittesaanud isikule. Menetlusosaliseks mitteolevale isikule esitatud arvet ja selle alusel kantud kulusid ei tohi lugeda TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud põhjendatud menetluskulude hulka. Kuigi menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, ei tähenda see, et kohus ei peaks määrust põhjendama. Kohus jättis tähelepanuta TsMS § 174 lg 6, mille kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei kinnitanud avalduses, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kuigi avalduses märgiti, et Tallinna linn ega Tõnismäe Reaalkool ei saa kinnitada, et neil on võimalik tasutud käibemaksu tagasi saada sisendkäibemaksu mahaarvamise teel, ei saa nimetatud lauset lugeda TsMS § 174 lg 6 kohaseks avaldaja kinnituseks, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus jättis tähelepanuta hageja vastuväited, et kostja avalduses puudub TsMS § 174 lg-s 3 sätestatud kinnitus, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, mistõttu on avaldus puudulik. Advokaadibüroo Consensus 31.05.2010 arvest nr 77, summas 223,69 eurot (3500 krooni), 17.04.2012 arvest nr 49, summas 626,33 eurot ja 31.12.2012 arvest nr 183, summas 178,96 eurot, on võimalik kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks lugeda 1029,98 eurot, millest 50% on 514,49 eurot. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 13.05.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Vastuvaidlematult on taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks esitatud maakohtule tähtaegselt, s.o 04.02.2013 (t.l. 93, II kd). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest ei tulene, et kui taotlus pole käesoleval ajal esitatud e-toimiku kaudu, vaid otse maakohtule, siis ei saaks seda lugeda esitatuks. Ka ei sõltu taotluse esitamise kuupäev sellest, millal see esitati maakohtu poolt teisele poolele, nagu märgitakse määruskaebuses. Maakohus on kõiki taotlusele lisatud tõendeid hinnanud ja õigesti menetluskulude suuruse tuvastanud.

5(6)

Määruskaebuses toodud väited ei anna alust kaevatava määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Imbi Sidok-Toomsalu

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.