Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Tsiviilasi nr 2-09-19798

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu 15.12.2008 otsusega S T hagis Tallinna linna vastu (tsiviilasi nr 2-06-5208) tunnistati ebaseaduslikuks töölepingu muutmine ning kohustati kostjat taastama hageja suhtes töölepingus kokkulepitud töötingimused, ühtlasi mõisteti kostjalt välja saamata jäänud palk kuni 30.04.2006. Otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2009 otsusega. Harju Maakohtule 30.04.2009 esitatud hagiavalduses ja selle hilisemas täienduses (tl 39-42) ning haginõude suurendamise avalduses (tl 97-102) palus hageja mõista kostjalt välja vähemmakstud palga alates 01.05.2006 kuni 31.08.2009 ning viivise palgaosa maksmisega viivitamise aja eest. Hageja tugines Harju Maakohtu 15.12.2008 otsusele, millega tuvastati hageja palganõude põhjendatust ning mõisteti kostjalt välja saamatajäänud palk ajavahemiku 01.09.2005-30.04.2006 eest. Palganõude aluseks on Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud munitsipaalkoolide õpetajate ametijärkude palga alampalgamäära ning kostja poolt hagejale tegelikult makstud palga vahe. Hageja arvestuse kohaselt on palganõude suuruseks perioodil 01.05.2006 kuni 31.08.2009 kokku 116 564, 98 krooni ehk 7449, 86 eurot (hageja lõplik nõue esitatud kohtule 18.10.2011 menetlusdokumendis). Hageja esitas oma palganõude perioodide kaupa (hageja väitel oli tema lepingujärgne töökoormus 55% normkoormusest):

Tsiviilasi nr 2-09-19798 kuni 01.07.2009 kehtinud palgaseadusele, mille § 35 kohaselt on viivis 0,5% päevas, alates 01.07.2009 aga VÕS § 113 lg-le 1 (viivise arvestus 18.10.2011 menetlusdokumendis tl 99-102). 03.01.2012 esitatud kirjalikus arvamuses (tl 134-138) ei vaidle hageja vastu kostja seisukohale viivisenõude osalise aegumise kohta, kuid jääb oma nõude juurde osas, mis käsitleb viivist perioodi eest alates 01.11.2008, seega summas 40 901, 83 krooni ehk 2614, 10 eurot. Kostja seisukoht Kostja vastuväidete kohaselt tekkis pooltevaheline vaidlus sellest, et hagejal lõppes augustis 2005 lapsehoolduspuhkus ning ta soovis tööle naasta alates septembrist 2005. Sellega seoses esitas hageja 11.04.2005 Tallinna Tõnismäe Reaalkooli direktorile avalduse „sooviga töötada 2005/2006 õppeaastal maksimaalkoormusega 7 tundi nädalas ning võimalusel olla klassijuhatajaks ühele viiendale klassile.“ Kostja sai sellest aru, et hageja soovib muuta töölepingu seniseid tingimusi ning tahab tööd jätkata väiksema koormusega, kui töölepingus kokku lepitud. Hagiavalduse lisana esitatud 25.08.1993 töölepingu punkti 3.2 kohaselt oli töötaja koormus seni 12 tundi nädalas. Tulenevalt hageja avaldusest vormistas kostja 25.08.2005 töölepingu lisa, lähtudes üldisest tööajast 6 tundi nädalas, millele töötaja on alla kirjutanud klausliga, et ta ei nõustu muudatusega punktis

Tsiviilasi nr 2-09-19798 Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis Tallinna linnalt kostja kasuks välja ajavahemikus 01.05.2006 kuni 31.08.2009 vähemmakstud palga 6928, 37 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude viivise saamiseks, hageja menetluskulud jättis kohus tema enda kanda, kostja menetluskuludest 50% samuti hageja kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas ajavahemikul 01.05.2006 kuni 31.08.2009 Tallinna Tõnismäe Reaalkooli vene keele ja kirjanduse õpetajana osalise koormusega ning osa töötasust on hagejal saamata. Pooled vaidlevad selle üle, millise normkoormuse osa moodustas hageja poolt töölepingus kokkulepitud 12 tundi nädalas, millest lähtuvalt tuleks saamata jäänud palka arvestada. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda viivist palga väljamaksmisega viivitamise aja eest või on viivisenõue osaliselt aegunud ning kas ülejäänud osas on hageja minetanud õiguse viivist nõuda, kuna on ise viivitanud kostja poolt pakutud kompromissi sõlmimisega, mis sisuliselt vastab hageja täpsustatud nõudele. Kohus juhindus vaidluse lahendamisel TLS § 131 lg-st 1, mille kohaselt kohaldatakse kehtivat seadust ka varemsõlmitud töölepingutele, kuid töölepingutega seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2009, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kohus asus seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et 25.08.1993 sõlmitud töölepingu punktis 3.2 leppisid pooled kokku, et hageja töökoormus on 12 tundi nädalas ning et õpetaja täistööaeg nädalas oli töölepingu sõlmimise ajal 24 tundi nädalas, olid pooled kokku leppinud, et S T töötab õpetaja ametikohal poole tööajaga, millest tulenevalt oli tal õigus saada tehtud töö eest pool palka, mitte 55%, nagu hageja ekslikult leiab ja mille alusel on vähemsaadud palga ka välja arvestanud. Õpetajate alampalk oli kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse määrustega. Alates 01.05.2006 kuni 31.08.2006 oli täiskoormusega õpetaja alampalgaks 7000 krooni ja hageja on saanud nendel kuudel Tallinna Tõnismäe Reaalkooli tõendi kohaselt palka 1166, 67 krooni, on hagejal nimetatud perioodi eest saamata palk 9333, 32 krooni. Kuna perioodil 01.09.2006 kuni 31.12.2006 on hagejale makstud palka 1272, 72 krooni kuus, kuid oleks pidanud maksma 3500 krooni, on nimetatud kuude eest makstud vähem 8909, 12 krooni (ajavahemikus 01.05.2006 31.12.2006 on makstud hagejale palka vähem kokku seega 18 242, 44 krooni. Alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 oli täiskoormusega õpetaja alampalgaks 8260 krooni ning hageja palgatõendite ning Tallinna Tõnismäe Reaalkooli tõendi kohaselt on hagejale makstud nendel kuudel palka 1501, 82 krooni kuus ehk igakuiselt 2628, 18 krooni vähem, seega on 2007.a makstud hagejale palka vähem 31 538, 16 krooni. Alates 01.01.2008 kuni 31.08.2008 oli täiskoormusega õpetaja alampalgamäär 10 077 krooni ning hageja palgatõendite ning Tallinna Tõnismäe Reaalkooli tõendi kohaselt on hagejale makstud nendel kuudel palka 1832, 18 krooni ehk igakuiselt 3205, 68 krooni vähem, seega on nimetatud ajal makstud hagejale palka vähem kokku 25 645, 44 krooni. Perioodil 01.09.2008 - 31.12.2008 on hagejale makstud 2290, 22 krooni kuus, kuid oleks pidanud maksma 5038, 50 krooni, on nimetatud perioodil makstud vähem 10 993, 12 krooni. Seega on 2008. a jooksul makstud hagejale palka vähem 36 638, 56 krooni. Kuna alates 01.01.2009 kuni 31.08.2009 oli täiskoormusega õpetaja alampalgamäär 10 077 krooni ning hageja palgatõendite ning Tallinna Tõnismäe Reaalkooli tõendi kohaselt on hagejale makstud nendel kuudel palka 2290, 22 krooni 5038, 50 krooni asemel ehk igakuiselt 2748, 28 krooni vähem, on kokku makstud hagejale palka nimetatud kuudel vähem 21 986, 24 krooni. Eeltoodu alusel on kostja maksnud perioodi 01.05.2006 - 31.08.2009 hagejale vähem palka kokku 108 405, 40 krooni ehk 6928, 37 eurot.

Tsiviilasi nr 2-09-19798 Viivisenõude osas nõustus kohus kostjaga, et hageja viivisenõue on aegunud, kuid erinevalt kostjast leiab kohus, et aegunud on kogu hageja viivisenõue, mitte üksnes viivisenõue ajavahemiku 01.05.2006 kuni 01.11.2008 eest. Kuna kostja palus kohaldada viivisenõude osas aegumist, ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Vastavalt ITVS § 6 lg-le 1 kohaldub viivisenõudele 4-kuuline hagi aegumise tähtaeg, mitte aga ITVS § 6 lg-s 3 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg, oli kogu viivisenõue nõude esitamise ajaks aegunud. Hageja esitas vastava nõude kohtule 18.10.2011. Sel põhjusel ei pidanud kohus vajalikuks analüüsida muid kostja vastuväiteid. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu kohtumenetluses pakkus kostja, kohaldas kohus menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-t 2 ning jättis hageja menetluskulud tema enda kanda, samuti jättis kohus hageja kanda 50% kostja menetluskuludest. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti hageja palganõue summas 521, 49 eurot (7449, 86 - 6928, 37) rahuldamata ning jaotati menetluskulud (resolutsiooni punktid 2, 4 ja 5). Hageja selgitab, et poolte vahel 25.08.1993 sõlmitud töölepingu nr 25 kohaselt on hageja töökoormus 12 tundi nädalas (lepingus täiskoormust näidatud ei ole), palgaaste 16,14-c – 939.- ja põhipalk 512, 20 krooni. Hageja pole kunagi väitnud, et 25.08.1993 töölepingus nr 25 märgitud tunnikoormus 12 tundi moodustab poole õpetaja töökoormusest ning seda juba üksnes seetõttu, et õigusaktidest tulenevalt on õpetaja normkoormus ja palgamäär muutuvad suurused. Seega on ekslik otsuse punktis 9 esitatu, et pooled vaidlevad selle üle, kas saamatajäänud palga väljaarvestamisel tuleks lähtuda sellest, et hageja töötas poole koormusega või et töölepingus märgitud palk moodustas tema palgaastme järgsest palgast 50 %. Vabariigi Valitsuse 1994. a määrusega (RT I 1994, 30, 467), mida täiendati 1997. a (RT I 1997, 8, 54), sätestati, et pedagoogidele on ette nähtud eraldi üldtööaeg ja õppetöö tundide arv nädalas. Kuni 08.12.1999 määrati Tallinna Tõnismäe Gümnaasiumis õpetajate normkoormus koolidirektori käskkirjadega (milliseid kostja kohtule, vaatamata hageja taotlustele, ei esitanud). Õpetaja töökoormust reguleerivate Tallinna Linnavalitsuse 08.12.1999 määrusega nr 109 kinnitatud „Tallinna Tõnismäe Reaalkooli põhimääruse" punkt 8.2.6, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli palgajuhendi § 1.3 ning Vabariigi Valitsuse 10.07.2001 määrusega nr 236 kinnitatud „Ametikohtade loetelu ja lühendatud tööaja kehtestamine koolide ja muude lasteasutuste õpetajatele jne" § 2 lg 1 p 4 kohaselt oli vene keele ja kirjanduse õpetaja normkoormus Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis 22 tundi nädalas. Alates 2008/2009 õppeaastast kehtestati töökoormuseks 24 tundi nädalas. Ka kostja kinnitas 06.07.2009 vastuse kolmandal leheküljel (viitega õigusnormile), et Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis oli vene keele ja kirjanduse õpetaja normkoormuseks 22 tundi nädalas ning alates 2008/2009 õppeaastast 24 tundi nädalas. Hageja on seisukohal, et seadusest tulenevalt ei saanud asjaolu, et alates 2008/2009 õppeaastast kehtestati õpetajate normkoormuseks 24 tundi nädalas, tuua kaasa hagejaga sõlmitud töölepingus sätestatud tunnikoormuse ja palgatingimuste muutust. Hageja nädala töökoormuseks jäi ikka 55% normkoormusest ja palgaks 55% õpetaja alampalgamäärast. Kuna töölepingu sõlmimise ajal oli õpetajate normkoormuseks 22 tundi, oli hageja koormuseks 55% normkoormusest (12 : 22= 55%), millest tulenevalt lepiti töölepingus kokku, et hageja palk moodustab 55% õpetaja alampalgamäärast (tariifist). Eeltoodust tulenevalt on meelevaldne ning vastuolus TLS § 59 lg-ga 5 ning PalS § 3 lg-ga 2, § 4 lg-ga 1 ja § 10 lg 1 p-ga 1 maakohtu järeldus poolte kokkuleppe kohta, mille kohaselt hageja töölepingus märgitud 12 tundi moodustab poole normkoormusest ning selle eest on õigus saada pool palgast.

Tsiviilasi nr 2-09-19798 Hageja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude väljamõistmise osas, sest leidis, et hagi osalise rahuldamise tõttu tulnuks kohaldada TsMS § 163 lg 1 esimese lause teist alternatiivi ning jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, seega jätta menetluskuludest 93% kostja kanda ja 7% hageja kanda. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta Harju Maakohtu otsus muutmata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isiku seisukoha kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-le 2 osaliselt tühistada. Esimese astme kohus on eksinud saamata jäänud töötasu arvestamisel, mistõttu tuleb otsust vastavas osas muuta. Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusalusel perioodil töötas hageja osalise koormusega Tallinna Tõnismäe Reaalkooli vene keele ja kirjanduse õpetajana ning osa töötasust on hagejal senini saamata. Harju Maakohtu 15.12.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-5208, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2009 otsusega, on tuvastatud, et pooltevahelist töölepingut ei olnud 2005. a muudetud, mistõttu tuli hagejale maksta töötasu vastavalt kokkulepitud koormusele, s.o 12 tunni eest nädalas. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti saamata jäänud palk kostjalt välja kuni 30.04.2006. Praeguses hagis on nõue esitatud perioodi 01.05.2006 kuni 31.08.2009 eest. Õpetajate alampalk on kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse määrustega. Normkoormus annab õiguse saada Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetaja palga alammäärale vastavat palka. Normkoormusest ja palgamäärast lähtuvalt arvestatakse ühe tunni töötasu suurus, millest lähtuvalt tasutakse palka õpetajale, kes töötab osalise koormusega. Hagejaga 25.08.1993 sõlmitud töölepingu kohaselt oli hageja töökoormuseks 12 tundi nädalas ning vastavalt sellele koormusele oli tal õigus saada töötasu. Mingeid muid töökoormuse ulatust või selle suhet normaalkoormusesse töölepingus pooled kokku ei leppinud. Asjaolu, et töölepingu sõlmimisel lepiti kokku põhipalk, mis moodustas ligi 55% palgaastme järgsest palgast (vastavalt 512,20 krooni ja 939 krooni), ei võimalda teha järeldusi töökoormuse osas. Õigusaktidest tulenevalt on õpetaja normkoormus ja palgamäär muutuvad suurused. Õpetaja töökoormust reguleerivate Tallinna Linnavalitsuse 08.12.1999 määrusega nr 109 kinnitatud „Tallinna Tõnismäe Reaalkooli põhimääruse", Tallinna Tõnismäe Reaalkooli palgajuhendi ning Vabariigi Valitsuse 10.07.2001 määrusega nr 236 kinnitatud „Ametikohtade loetelu ja lühendatud tööaja kehtestamine koolide ja muude lasteasutuste õpetajatele jne" kohaselt oli ajavahemikus 01.09.2006 kuni 31.08.2008 vene keele ja kirjanduse õpetaja normkoormus Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis 22 tundi nädalas. Alates 2008/2009 õppeaastast on normkoormuseks 24 tundi nädalas. 18.10.2011 esitatud menetlusdokumendis (tl 97-102, I köide) on hageja oma nõude aluseks olevat arvestust täpsustanud. 15.11.2011 esitas hageja palgatõendid, millest nähtuvad nii arvestatud palgasummad kui teostatud kinnipidamised (tl 117-120, I köide). Neist summadest maakohus oma arvutustes lähtuski, kuid ei arvestanud, et ajal, mil õpetaja nädala normkoormuseks oli 22 tundi, tuli 12 tunni eest tasuda ca 55% (54, 545 %) kehtestatud palgast (hageja lepingujärgse koormuse suhe normkoormusesse). Ringkonnakohus märgib selle kohta alljärgmist. 2006. a ja 2007. a osas ei ole hageja kaebuse alusel otsust võimalik muuta. 2006. a eest (maidetsember 2006) esitas hageja palgavahe nõude summas 16 450 krooni, maakohus mõistis välja 18 242, 44 krooni. 2007. a eest (12 kuud) soovis hageja saada 31 476 krooni, kohus mõistis välja

Tsiviilasi nr 2-09-19798 31 538, 16 krooni. Mõlemad väljamõistetud summad on hageja taotletust suuremad. 2008. a osas tuleb aga väljamõistetavat palgasummat muuta. Vabariigi Valitsuse 30.01.2008 määrusega nr 29 kehtestati alates 01.01.2008 kuni 31.12.2008 õpetaja palga alammääraks 10 077 krooni, mistõttu ajavahemikus 01.01.2008 - 31.08.2008 tuli hagejale maksta palka 5542, 35 krooni kuus (10 077 x 55%), hageja väitel maksti talle igakuiselt vähem 3465, 35 krooni (hageja arvestuse kohaselt sai ta sel ajal igakuist palka 2077 krooni, maakohtu otsuse kohaselt aga 1832, 18 krooni, mistõttu viimasest tulenev palgavahe oleks suurem). Nimetatud perioodi eest palus hageja kostjalt välja mõista 27 722, 80 krooni (8 x 3465, 35). Maakohus mõistis kõnealuse perioodi eest kostjalt välja palgavahe 25 645, 44 krooni, seega kuulub täiendavalt väljamõistmisele 2077, 36 krooni. Perioodi 01.09.2008 kuni 31.12.2008 eest on kohus palgavahena välja mõistnud 10 993, 12 krooni, millist summat ei ole alust muuta, sest sellest ajast alates on õpetaja nädala normkoormuseks 24 tundi (millest 12-tunnine koormus moodustab 50%). Seega on hagejal õigus saada 2008. a eest palgavahena kokku 38 715, 92 krooni (maakohtu poolt väljamõistetud 36 638, 56 krooni asemel). Eelkirjeldatud põhjusel ei ole alust muuta ka 2009. a kaheksa kuu eest väljamõistetud summat (koormuse näitaja on sama). Hagi tuleb seega rahuldada summas 110 482, 76 krooni ehk 7061, 14 eurot. Menetluskulude jaotuse osas ei ole ringkonnakohtul alust esimese astme kohtu otsust muuta. Kohus kohaldas menetlusõiguse normi õigesti. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Praegusel juhul ongi maakohus sellest sättest lähtunud.

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus muudab apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsust ulatuses, mis vastab kostja poolt pakutud kompromissile, jaotab ta menetluskulud sarnaselt maakohtuga. Kolleegium peab õiglaseks jätta apellatsioonimenetluses hageja kantud menetluskulud tema enda kanda, kostja menetluskulud aga 50% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 2).

Ü. Jänes

T. Kollom

I. Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.