Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-13-20602
Määruse tegemise aeg ja koht
22.08.2013, Tallinn
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Ele Liiv, Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
Viimsi Ehitus OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Viimsi Ehitus OÜ (likvideerimisel) määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Võlgnik: Viimsi Ehitus OÜ (likvideerimisel), (registrikood 11358503, asukoht Jõe 5, Tallinn), esindajad võlgniku esindaja likvideerija Kaupo Meier Puudutatud isik: Viimsi Ehitus OÜ (likvideerimisel) ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma Kirjalik menetlus Menetluse liik
Resolutsioon: Jätta Harju Maakohtu 28.06.2013 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Viimsi Ehitus OÜ (likvideerimisel) esitas 06.05.2013 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku tegevusalaks elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Maksejõuetuse põhjuseks oli kooostöö lõppemine peamise tellijaga. Käibevahendite puudumise tõttu uusi kliente ei leitud. Võlgnikul on kohustusi 20 964 euro ulatuses ja varaks ebatõenäoliselt laekuv nõue summas 35 652 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja palus välja kuulutada pankrot. Ajutise halduri seisukoht Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgnikul kohustusi 14 912 euro ulatuses ja vara väärtus võib ületada 60 000 eurot. Võlgnikule kuulus sõiduk Land Rover Range Rover Sport,
1(4)
mis võõrandati 01.05.2012 Autolääkäri OY-le, omanikukanne muudeti 13.03.2013. Ajutisele haldurile ei esitatud dokumente, millest nähtuks sõiduki ostuhinna tasumine võlgnikule. Likvideerija selgituste kohaselt tasuti ostuhind sularahas ja sularaha kviitung on võlgniku endise juhatuse liikme Tarvi Elleri valduses. Ajutine haldur leidis, et osaühingu varaks on nõue kas Autolääkäri OY vastu, summas 20 000 eurot, või samas summas kahjuhüvitusnõue juhatuse liikmete vastu, seoses osaühingule kuulunud sõiduki võõrandamisega. Lisaks on osaühingul nõue juhatuse liikmete vastu seonduvalt perioodil 16.02.2012 - 17.10.2012 teostatud sularaha väljamaksetega, kogusummas üle 40 000 euro. Likvideerija selgitusel kasutati sularaha peamiselt majutuskulude tasumiseks Soomes ja osteti materjale ehitusobjektidele Soomes. Esitatud dokumendid majutuskulude kohta ei vasta raamatupidamisdokumentidele esitatud nõuetele. Puuduvad majutusega seonduvad arved ja kassa sisstulekuorderid sularahas tasumise kohta. 14.06.2013 esitas likvideerija ajutisele haldurile 20.11.2012 Serek Der OY kahjunõude summas 65 000 eurot. Halduri hinnangul ei ole tegemist usaldusväärse dokumendiga. Nimetatud kahjunõuet ei kajastatud võlgniku finantsdokumentides ega esitatud pankrotiavalduses. Likvideerija sõnade kohaselt lõppes võlgniku koostöö Serek Der OY-ga alles 2013. kevadel. Ajutise halduri hinnangul tuleb likvideerijal selgitada välja osaühingu varade täpne koosseis, sisse nõuda võlad ja rahuldada võlausaldajate nõuded. Ajutine haldur leidis, et Viimsi Ehitus OÜ (likvideerimisel) ei ole püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur palus määrata töötasuks 1530 eurot, millele lisanduvad riiklikud maksud summas 504,90 eurot, kokku 2034,90 eurot. 17.06.2013 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ja ei nõustunud ajutise halduri seisukohaga. Esimese astme kohtu määrus Maakohus jättis Viimsi Ehitus OÜ (likvideerimisel) avalduse pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata ja Viimsi Ehitus OÜ (likvideerimisel) pankroti välja kuulutamata ning mõistis välja Viimsi Ehitus OÜ-lt (likvideerimisel) Toomas Saarma kasuks ajutise halduri tasu 1530 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Pankroti väljakuulutamine eeldab püsivat maksejõuetust, s.o võlgniku suutmatust rahuldada nõuded. Käesoleval juhul on võlgnik likvideerimisel. Pankrotiavaldus esitati likvideerija poolt kiirustatuna, vajalik on likvideerimismenetluse jätkamine. Ajutine haldur selgitas aruandes, et võlgnikul on alus esitada nõuded kolmandate isikute või võlgniku endise juhatuse liikme vastu. Tuginedes ÄS § 209 lg-le 2, tuleb võimalik võlgade sissenõudmine korraldada likvideerimismenetluse raames ja pankrotiavaldus esitada juhul, kui muud võimalused on ammendatud. Kohtule esitatud seisukohtade ja tõendite alusel ei saa eeldada võlgniku maksejõuetust, vaatamata sellele, et pankrotiavalduse esitas võlgnik. Kohus leidis, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg (17 tundi) põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot tunnis mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määras halduri tasuks 1530 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Määruskaebuse põhjendused Võlgnik palub maakohtu 28.06.2013 määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2(4)
PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotavalduse esitab võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Viimsi Ehitus OÜ on püsivalt maksejõuetu ja pankrotiavaldus esitati eeldades, et osaühing on püsivalt maksejõuetu. Likvideerija hindas ebatõenäoliselt laekuvaks nõude summas 35 652 eurot Soome Vabariigi ettevõttelt Serek Der OY. Koostöö peamise tellijaga lõppes ja ehitusobjekt jäi lõpetamata, tööde vastuvõtmise akti ei koostatud. Serek Der OY teatas kirjalikult, et ühingu maksevõime on halb, kontod on arestitud võlgade katteks, puudub igasugune vara ja lähiajal esitatakse pankrotiavaldus. Likvideerimismenetluse ajal ei õnnestunud endise koostööpartneriga suhelda, kuna e-kirjadele ei vastata ja telefoninumbrid on välja lülitatud. Endise juhatuse liikme ja likvideerija hinnangul on nõude laekumine ebatõenäoline. Serek Der OY esitas lepingu väidetavast rikkumisest tuleneva nõude Viimsi Ehitus OÜ vastu summas 65 000 eurot, mida Viimsi Ehitus OÜ ei aktsepteeri. Ajutise pankrotihalduri aruandes viidatud väidetavad rikkumised (kassaorderite puudumine, nõude kajastamine bilansis), ei saa olla maakohtu määruse aluseks. Haldur kvalifitseeris ebaõigesti tagasivõitmise võimalused ja olemasoleva vara. Osaühingul puudub vara ja võimalikke vara tagasivõitmise võimalusi tuleks hinnata pankrotmenetluse raames. Varana saab hinnata nõudeid, mille laekumine on tõenäoline, arvestades lepingupoolte suhteid või nõude iseloomu. Nõudeid, mida raamatupidamislikult tuleb hinnata ebatõenäoliselt laekuvateks või mille sissenõudmiseks tuleb teha märkimisväärseid kulutusi, ei saa hinnata varana, vaid potentsiaalsete tagasivõitmise võimalustena. Aruandes nimetatud puuduvad kassadokumendid on osaühingu endise juhatuse liikme valduses ja edastatakse lähiajal likvideerijale. Likvideerija soovis kohtuistungil esitada selgitusi ajutise halduri aruandes nimetatud rikkumistele või määrata täiendav tähtaeg selgituste andmiseks. Kohus likvideerija taotlust ei rahuldanud. Likvideerija hinnangul puuduvad eeldused vara tagasivõitmise hagide esitamiseks likvideerimismenetluses. Ettevõte on varatu, puuduvad vahendid riigilõivude ja muude menetluskulude tasumiseks. Vastus määruskaebusele Viimsi Ehitus OÜ (likvideerimisel) ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle vastavalt TsMS § 663 lgle 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 28.06.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Määruskaebuses korratakse juba maakohtus esitatud seisukohti. Neile kõigile on maakohus hinnangu andnud. Määruskaebuses ei ole selle esitaja täpsustanud, millised on need tagasivõitmise võimalused, mida ei saa likvideerija teha likvideerimismenetluses ja mida saaks teha vaid pankrotimenetluses. Määruskaebuses on esitatud vaid paljasõnalisi vastuväiteid ajutise pankrotihalduri aruandele ning pole esile toodud, milliseid toiminguid on likvideerija teinud likvideerimismenetluses ja millistest tõenditest nähtub, et kõik võimalused selles menetluses on ammendatud. Samuti on kaebuses märgitud, et maakohus ei andnud kohtuistungil likvideerijale täiendavat tähtaega selgituste andmiseks, kuid kaebusest ei nähtu, millised olulised selgitused
3(4)
jäid likvideerijal andmata seetõttu. Määruskaebuses ei ole mingeid uusi seisukohti esitatud ega viidatud tõenditele, mis seetõttu esitama jäid. Kolleegium leiab ülaltoodu alusel, et maakohtu kaevatav määrus on seaduslik ja põhjendatud ja määruskaebuses toodud väited ei anna alust selle muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
Reet Allikvere
Ele Liiv
Imbi Sidok-Toomsalu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.