2-12-46431/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-12-46431 Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu esitas 13. novembril 2012 HV vastu hagi 5723.03 euro saamiseks 20. oktoobril 1998 sõlmitud õppelaenulepingu alusel. Hagiavaldusele oli lisatud 2004. aastal sõlmitud poolte kokkulepe võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Kostja ei tunnistanud hagi leides, et hageja nõue tema vastu on aegunud. 26. veebruaril 2013 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduses võttis hageja õigeks, et tema nõue kostja vastu on aegunud. 02.05.2013 kohtule esitatud avalduses kostja leiab, et hageja loobumise hagist võib vastu võtta ja tsiviilasja menetluse TsMS § 429 lg 1 alusel lõpetada. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse selle tõttu, et hageja loobub hagist. Kooskõlas TsMS § 1741 lg-s 1 sätestatuga palub kostja määrata menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Käesolevas asjas on kostja menetluskuluks tema õigusabikulu. Vastavalt Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arvele nr 60-2013 on kostja poolt käesolevas asjas kantud õigusabikulu suuruseks 472.50 eurot, koos käibemaksuga 567 eurot. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Neil asjaoludel taotleb kostja 567 euro menetluskulu hagejalt väljamõistmist. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja tuginedes osundatud õigusnormidele palub kostja lõpetada tsiviilasja menetlus seoses hageja loobumisega hagist ning mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulu hüvitisena välja 567 eurot. 12.07.2013 kohtule kirjalikult esitatud hageja hinnangul ei ole põhjendatud võlgniku esindaja poolt esitatud menetluskulude arve 567 euro ulatuses. Arvestades antud tsiviilasja raskuse astet ja kostja esindajalt tegelikult nõutud töö mahtu dokumentidega tutvumiseks ja hagiavaldusele vastuse koostamiseks ning pidades silmas asjaolu, et hageja loobus oma nõudest kostja vastu koheselt pärast kostja poolse vastuväite esitamist, on hageja seisukohal, töö maht (5,25 h) ei vasta käesolevas tsiviilasjas kulunud vajaliku tööaja mahule. Eelnevast tulenevalt palub hageja käesolevas tsiviilasjas põhjendatud ning vajalike menetluskulude ulatust hinnata kohtul. Kohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 429 lg 5). Kohus, olles tutvunud asja materjalidega, leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Seega seoses hageja loobumisega hagist kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 1741 lõike 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

2-12-46431 kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (§ 138 lg 2). TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 143 p 41 kohaselt on asja läbivaatamise kulud menetlusdokumentide väljastamise kulud. TsMS § 144 p. 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja p. 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side, ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määrusele nr.137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” §-le 1 lg.1 on 3200 kuni 6400 euro suuruse tsiviilasja hinna puhul maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 3200 eurot. TsMS § 174 lõike 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. H V on füüsiline isik ega ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 177 lõike 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest on 567 eurot 5,25 tunni õigusabi eest. Kohus leiab, et ajakulu 5,25 tundi on käesoleva tsiviilasja mahtu arvestades põhjendatud ning tsiviilasja toimikust nähtub, et kostja esindajana on tegutsenud kostja lepinguline esindaja Mihkel Tuus. Kohus loeb kostja põhjendatud õigusabikuludeks 567 eurot lepingulise esindaja tasu. Eeltoodust tulenevalt tuleb Eesti Vabariigilt Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu H V kasuksvälja mõista 567 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.