Tsiviilasi nr 2-13-13026
Tagaseljaotsus
Kohus Kohtunik
Tartu Maakohus Heiki Kolk
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese
Pooled ja nende esindajad
2-13-13026 319,02 eurot OÜ Dominus Inkasso hagi A. K. vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes Hageja OÜ Dominus Inkasso, registrikood 11449068, asukoht Narva mnt 11E, Tallinn, 10151 Harjumaa, e-post [email protected] Kostja A. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x
2 (5)
Vastavalt sõlmitud lepingule, kohustus kostja tagastama laenusumma 2 000 krooni ja lepingu sõlmimise tasu 525 krooni hiljemalt 09.11.2007. Viivisemääraks oli 0,85 % iga viivitatud päeva eest. Vaatamata SMS Kiirlaen OÜ teavitustele, kostja võlgnevust ei tasunud. SMS Kiirlaen OÜ loovutas nõude lepinguga nr 4011/3 OÜ-le Dominus Inkasso 04.08.2010.
3 (5)
nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 415 lg-le 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 35 lg-e 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga (VÕS § 42 lg 1). Laenulepingu punktis 10.2.3 sisalduv 1 500 krooni (95,87 eurot) tasumise nõue hagejale, kui viimane esitab hagiavalduse kohtusse, on tüüptingimus, kuivõrd omab VÕS § 35 lg-s 1 loetletud tunnuseid. Ühtlasi on oma sisu poolest tegu leppetrahviga. Nimelt VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohtupraktika kohaselt ei saa tarbijalt lisaks viivisele nõuda leppetrahvi (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-120-08). Kuivõrd sama laenulepingu punktis 11.1 on nimetatud hageja õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ja hageja on hagiavalduses seda ka nõudnud, ei saa hageja nõuda kostjalt samaaegselt leppetrahvi ja laenulepingu punkt 10.2.3 on tühine tulenevalt VÕS § 42 lg-st 1.
4 (5)
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, jätab TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele hageja menetluskuludest 75 % kostja kanda ja 25 % hageja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 60 eurot (tl 17). Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivu seaduse lisa 1 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagihinnalt kuni 350 eurot veebilehe www.e-toimik.ee kaudu 60 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel riigilõiv 60 eurot. Neil asjaoludel ja juhindudes TsMS § 1741 lg 3 sätestatust, tuleb kostjalt välja mõista OÜ Dominus Inkasso kasuks hageja poolt kantud menetluskuludest riigilõivust hagiavalduse esitamisel 60 eurost 75 %, s.o 45 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.