2-13-25471
Määruse tegemise aeg ja koht
8. august 2013, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Püssi linna (Püssi linnavalitsuse kaudu) avaldus L. J. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja (pärija):
Püssi linn (Püssi Linnavalitsuse kaudu, rg-kood: 75008440, Viru 3, 43222 Püssi)
Võlgnik:
L. J. (ik xxx, surnud xxx) pärandvara
Ajutine haldur:
xx xx [email protected]
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Maanteeameti andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Pärandajale kuulunud muud vallasvara pole võimalik tuvastada. L. J.’le kuulus arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-is, konto jääk seisuga 11.06.2013 on 0 eurot. Pärandajale kuulus arvelduskonto nr xxx AS-s SEB Pank, mis suleti 23.11.2009. Ülejäänud krediidiasutuste kinnitusel L. J.’ga lepingulised suhted puudusid. Eesti väärtpaberite keskregistri kinnitusel pärandajal väärtpaberikontot ei olnud. Samuti ei olnud L. J. liitunud kogumispensioniga. Nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole tuvastatud. Seega ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuulub L. J. pärandvara koosseisu korteriomand, mille võimalik realiseerimisväärtus on kuni 800 eurot. Rahalised vahendid puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvaral alljärgnevad kohustused: võlgnevus korteriomandi xxx kommunaalteenuste eest korteriühistule xxx seisuga 26.03.2013 summas 2876,54 eurot. Ajutisele haldurile ei ole korteriühistu teatist nõude kohta esitanud ega vastanud ka ajutise halduri järelpärimisele. Arvestades inventuuris toodud andmeid tuleb asuda seisukohale, et suur osa võlgnevusest 2689,94 eurot on tekkinud perioodil, mil pärandvara keegi ei kasutanud ning pärimistunnistust ei olnud väljastatud. Ajutine haldur on seisukohal, et korteriühistu, kes teadis isiku surmast ja sai teada, et pärijad puuduvad, oleks pidanud esitama avalduse pärandvara hooldaja määramiseks ning seega oleks viimasel olnud juba varem võimalus ja õigus esitada pärandvara suhtes pankrotiavaldus. Krediidiasutused ning AS BIGBANK on ajutisele haldurile teatanud, et neil puuduvad nõuded pärandaja vastu. Maksu- ja Tolliamet ei ole teatanud pärandaja vastu olevatest nõuetest. Kokku on L. J. pärandvara menetluses nõudeid pärandvara vastu 2876,54 eurot. Kuna esitatud kohustus on seisuga 26.03.2013, siis käesolevaks hetkeks on eelduslikult jooksvate kommunaalkulude tõttu võlgnevus suurenenud. Pärija võttis pärandi vastu inventuuriga, mistõttu on pärija vastutus pärandaja kohustuste eest piiratud pärandvaraga. Pärandvara väärtus on eelduslikult 800 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetluse läbiviimisel ei kata pärandvara väärtus pankrotimenetluse kulusid ning see tuleks lõpetada raugemise tõttu. Arvestades korteriomandi asukohta võib eeldada, et vara müük võib kujuneda pikaajaliseks ning eeldatav korteri väärtus langeb. Samal ajal pankroti väljakuulutamisel tekivad koheselt massikohustusena korteriühistu võlad ning hiljem ka muud kommunaalkulud (eelkõige soojus). Seega võib tekkida olukord, kus pankrotivaras puuduvad vahendid isegi massikohustuste tasumiseks. Samuti on ajutine haldur seisukohal, et kui pankrotimenetlus lõpeb raugemisega on pärijal võimalik korteriomand välja üürida ja tagada seega jooksvate korteriühistu nõuete tasumine. Pankrotimenetluses ei ole vara üürileandmine põhjendatud, sest pankrotimenetlus peaks olema kiire ja efektiivne ning tagama võlausaldajate nõuete rahuldamise võimaliku lühima aja jooksul. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et pärandvara arvelt ei jätku tekkinud kohustuste tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Selleks, et läbi viia pärandvara pankrotimenetlus ning läbi pankrotivara realiseerimise tasuda võlausaldaja nõue, on vajalik pankrotimenetluse läbiviimiseks rahaliste vahendite tasumine deposiiti (1500 eurot). Samas on ajutine haldur seisukohal, et pankrotimenetluse rahastamine on otstarbekohane siis, kui menetluse käigus on võimalik pankrotivara suurendada. Antud
juhul sellised alused puuduvad ning pankrotimenetluse läbiviimine kasvatab kulutusi ning ei taga võlausaldaja nõude rahuldamist. Juhul, kui võlausaldajad rahalisi vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks ei ole nõus tasuma, siis teeb ajutine haldur ettepaneku PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade väljaanded Ametlikud Teadaanded; mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.