1.Lõpetada L. J. (ik xxx, surnud xxx) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Vabastada ajutine pankrotihaldur xx xx ajutise halduri kohustuste täitmisest.
3.Määrata ajutise pankrotihalduri xx xx`e tasuks 310 (kolmsada kümme) eurot 40 senti /makse ei lisandu/ ja tehtud kulutuste hüvitiseks 58 (viiskümmend kaheksa) eurot 37 senti, kokku 368 (kolmsada kuuskümmend kaheksa) eurot 77 senti.
4.Ajutisele haldurile määratud ajutise halduri tasu ja kulud kokku summas 368 (kolmsada kuuskümmend kaheksa) eurot 77 senti kuuluvad välja maksmisele riigi vahenditest. Nimetatud summadest kuulub 310 (kolmsada kümme) eurot 40 senti ülekandmisele Tiia Kalause (ik xxx) arveldusarvele xxx AS-is SEB Pank ning 58 (viiskümmend kaheksa) eurot 37 senti ülekandmisele OÜ Civilex arvelduskontole 221055387366 Swedbank AS-is.
5.Teha kohtumääruse resolutsioon teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohtumäärus edastada avaldajale, ajutisele haldurile ning peale jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Jõhvi notar Tiit Juse menetluses oli xxx surnud L. J. pärimisasi. 16.04.2013 välja antud pärimistunnistuse järgi on L. J. pärija pärandi avanemise koha kohaliku omavalitsuse üksusena Püssi linn.
2.Notar määras pärandvara inventuuri tegijaks kohtutäitur Natalja Malahhova. Kohtutäituri poolt koostatud pärandvara nimekirja kohaselt kuulub L. J.le arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-s, mille saldo seisuga 08.03.2013 oli 0 eurot. L. J. nimele on registreeritud korteriomand asukohaga xxx. Antud korteriomand kuulub ühisvara hulka. Korteriomandi hind on 800 eurot, millest pool moodustab 400 eurot. L. J.l on võlgnevus korteriühistu xxx ees summas 2876,54 eurot.
3.Püssi linn esitas 23.05.2013 kohtule avalduse L. J. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, põhjendusel, et pärandil lasuvad kohustused ületavad pärandvara maksumuse, mistõttu pärandi vastuvõtnud avaldaja (PärS § 142 lg 6) on sunnitud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
4.Kohus võttis 03.06.2013 pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks xx xx.
5.Ajutine haldur esitas 27.06.2013 kohtule aruande ning taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, samuti taotluse ajutise halduri tasu maksmiseks. Esitatud aruande kohaselt kuulub L. J.’le korteriomand (registriosa nr xxx) asukohaga xxx. Korteriomandil puuduvad vara koormavad märkmed kolmandate isikute kasuks. Pärimistunnistuse kohaselt kehtis L. J. ja tema abikaasa xx J. abielu ajal ühisvararežiim. Abielu sõlmiti xxx ja lahutati xxx. Kinnistusraamatu kohaselt on korteriomand kantud L. J. nimele 15.11.2006. Avaldaja esitas ajutisele haldurile xx J. poolt Jõhvi notarile Tiit Jusele esitatud avalduse, milles kinnitab, et korteriomand asukohaga xxx pole kunagi olnud abikaasade ühisvara, sest selle omandas L. J. oma lahusvara müügist saadud rahaliste vahendite eest. xxx J. kinnitusel lõppes nende faktiline kooselu xxx. aastal ning abielu lahutamisel xx. aastal ei omanud kumbki abikaasa teise vastu varalisi nõudeid. Seega asus ajutine haldus seisukohale, et pärandvarasse kuuluv korteriomand on L. J. lahusvara ning selle realiseerimisel müügihind ei kuulu jagamisele. Kuna xx J. poolt esitatud avaldus ei ole notariaalselt kinnitatud, võib eeldada, et korteriomandi müügil pärija poolt taotleb notar siiski abikaasa notariaalselt kinnitatud nõusolekut vara müügiks. Ajutise halduri hinnangul võiks pärija juba lähiajal võtta kõrges eas xx J.’lt kinnituse varast loobumise kohta. Korteriomandi hinnaks inventuuri kohaselt on 800 eurot.
Maanteeameti andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Pärandajale kuulunud muud vallasvara pole võimalik tuvastada. L. J.’le kuulus arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-is, konto jääk seisuga 11.06.2013 on 0 eurot. Pärandajale kuulus arvelduskonto nr xxx AS-s SEB Pank, mis suleti 23.11.2009. Ülejäänud krediidiasutuste kinnitusel L. J.’ga lepingulised suhted puudusid. Eesti väärtpaberite keskregistri kinnitusel pärandajal väärtpaberikontot ei olnud. Samuti ei olnud L. J. liitunud kogumispensioniga. Nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole tuvastatud. Seega ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuulub L. J. pärandvara koosseisu korteriomand, mille võimalik realiseerimisväärtus on kuni 800 eurot. Rahalised vahendid puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvaral alljärgnevad kohustused: võlgnevus korteriomandi xxx kommunaalteenuste eest korteriühistule xxx seisuga 26.03.2013 summas 2876,54 eurot. Ajutisele haldurile ei ole korteriühistu teatist nõude kohta esitanud ega vastanud ka ajutise halduri järelpärimisele. Arvestades inventuuris toodud andmeid tuleb asuda seisukohale, et suur osa võlgnevusest 2689,94 eurot on tekkinud perioodil, mil pärandvara keegi ei kasutanud ning pärimistunnistust ei olnud väljastatud. Ajutine haldur on seisukohal, et korteriühistu, kes teadis isiku surmast ja sai teada, et pärijad puuduvad, oleks pidanud esitama avalduse pärandvara hooldaja määramiseks ning seega oleks viimasel olnud juba varem võimalus ja õigus esitada pärandvara suhtes pankrotiavaldus. Krediidiasutused ning AS BIGBANK on ajutisele haldurile teatanud, et neil puuduvad nõuded pärandaja vastu. Maksu- ja Tolliamet ei ole teatanud pärandaja vastu olevatest nõuetest. Kokku on L. J. pärandvara menetluses nõudeid pärandvara vastu 2876,54 eurot. Kuna esitatud kohustus on seisuga 26.03.2013, siis käesolevaks hetkeks on eelduslikult jooksvate kommunaalkulude tõttu võlgnevus suurenenud. Pärija võttis pärandi vastu inventuuriga, mistõttu on pärija vastutus pärandaja kohustuste eest piiratud pärandvaraga. Pärandvara väärtus on eelduslikult 800 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetluse läbiviimisel ei kata pärandvara väärtus pankrotimenetluse kulusid ning see tuleks lõpetada raugemise tõttu. Arvestades korteriomandi asukohta võib eeldada, et vara müük võib kujuneda pikaajaliseks ning eeldatav korteri väärtus langeb. Samal ajal pankroti väljakuulutamisel tekivad koheselt massikohustusena korteriühistu võlad ning hiljem ka muud kommunaalkulud (eelkõige soojus). Seega võib tekkida olukord, kus pankrotivaras puuduvad vahendid isegi massikohustuste tasumiseks. Samuti on ajutine haldur seisukohal, et kui pankrotimenetlus lõpeb raugemisega on pärijal võimalik korteriomand välja üürida ja tagada seega jooksvate korteriühistu nõuete tasumine. Pankrotimenetluses ei ole vara üürileandmine põhjendatud, sest pankrotimenetlus peaks olema kiire ja efektiivne ning tagama võlausaldajate nõuete rahuldamise võimaliku lühima aja jooksul. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et pärandvara arvelt ei jätku tekkinud kohustuste tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Selleks, et läbi viia pärandvara pankrotimenetlus ning läbi pankrotivara realiseerimise tasuda võlausaldaja nõue, on vajalik pankrotimenetluse läbiviimiseks rahaliste vahendite tasumine deposiiti (1500 eurot). Samas on ajutine haldur seisukohal, et pankrotimenetluse rahastamine on otstarbekohane siis, kui menetluse käigus on võimalik pankrotivara suurendada. Antud
juhul sellised alused puuduvad ning pankrotimenetluse läbiviimine kasvatab kulutusi ning ei taga võlausaldaja nõude rahuldamist. Juhul, kui võlausaldajad rahalisi vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks ei ole nõus tasuma, siis teeb ajutine haldur ettepaneku PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade väljaanded Ametlikud Teadaanded; mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele.
6.Kohus tegi 09.07.2013. a määruse ettepanekuga maksta pankrotimenetlusest huvitatud isikutel pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1500 eurot hiljemalt 1. augustiks 2013.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 alusel.
8.PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
9.Pankrotihalduri aruandest tuleneb, et võlgniku L. J. pärandvarasse kuulub korteriomand asukohaga xxx, mille hind avalikul enampakkumisel ei ulatu ilmselt üle 800 euro. Pärandvaral lasub võlg vähemalt 2876,54 euro ulatuses.
10.PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
11.Kohus avaldas üleskutse deposiidi maksmiseks pankrotimenetluse kulude katteks (PankrS § 29 lg 3 ja § 30 lg 1). Kohtu määratud ajaks keegi deposiiti maksnud ei ole.
12.Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu summas 310,40 eurot ja tehtud kulud summas 58,37 eurot, kokku 368,77 eurot Eesti Vabariigi kanda.
13.Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lõpetab kohus L. J. pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.