Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-13-12022 Teadaanded.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

Võlausaldaja osaühing CC esitas 27.05.2013.a., võlausaldaja ECRosaühing 15.03.2013 ning võlgnik KXM osaühing esitas 10.05.2013 Harju Maakohtule avalduse KXM osaühingu pankroti välja kuulutamiseks, kuna on tekkinud püsivad makseraskused. Kohus on liitnud KXM osaühingu pankroti väljakuulutamise avaldused ühe tsiviilasja alla ning menetleb KXM osaühingu pankroti väljakuulutamist võlgniku pankrotiavaldusena tsiviilasja nr 2-13-12022 all. 22.05.2013 määras kohus KXM osaühingu ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Urmas Ustav’i, kes esitas 20.06.2013 kohtule ajutise halduri aruande. 27.06.2013 kohtuistungil nõustus võlgnik ajutise halduri aruandega.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

KXM OÜ osakapitali suuruseks on 222 795 eurot. Alates 22.04.2010 on KXM OÜ juhatuse liige olnud SL. Võlgniku osanikud on alates 08.11.2010 OÜ S (registrikood XXX), osa nimiväärtusega 125 000 eurot, ning alates 09.03.2010 SL, osa nimiväärtusega 97 795 eurot. OÜ S osanikud on S L ja G L. Viimane äriregistrist kättesaadav majandusaasta aruanne on 2011. aasta majandustulemuste kohta. Võlgniku äritegevus muutus 2012. aastast alates kahjumlikuks. Vaatamata vaatlusalusel perioodil teenitud müügitulule, teenis võlgnik 2012. aastal 2 997 497 euro suuruse kahjumi ning võlgniku omakapital oli negatiivne (-2 708 057 eurot) ega vastanud seaduses sätestatud nõuetele. 2013. aastal oli võlgnik jätkuvalt kahjumis (-719 657 eurot) ning võlgniku omakapital oli negatiivne, moodustades -3 493 270 eurot.

2(6)

Tsiviilasi nr 2-13-12022

Võlgniku varad -

kassa jääk seisuga 17.06.2013 on 2.12 eurot; AS-s Swedbank oleva arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX saldo 29.05.2013 seisuga on –247 273.85 eurot (negatiivne); Võlgniku esitatud bilansi kohaselt on 31.05.2013 seisuga nõuded ostjate vastu summas 1 269 294.32, millest 600 eurot on märgitud ebatõenäoliselt laekuvaks summaks.

Aruandest selgub, et võlgniku nimel ei ole avatud väärtpaberikontot ega registreeritud ühtegi väärtpaberit, võlgnikul puudub kinnisvara, samuti ei ole võlgniku nimele registreeritud sõidukeid ega väikelaevu ning võlgnik ei ole sissenõudjaks üheski täitemenetluses. Ajutise halduri kogutud informatsiooni põhjal konservatiivselt hinnates on võlgniku varade väärtus 0 eurot. Konservatiivselt hinnates on eelnimetatud võlgniku nõuded ostjate vastu lootusetud ning käesoleval hetkel on keeruline hinnata, kas ja millise hinnaga on võimalik võõrandada bilansiväliseid varasid. Võlgniku kohustused Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku täitmata kohustuste maht 4 660 442 eurot, mis moodustub peamiselt rahalistest kohustustest tarnijate ees, võlgnikule antud laenudest, maksuvõlgadest, viitvõlgadest (sh võlgadest võlgniku töötajatele) ning kapitalirendikohustustest. Lisaks on haldurile teatatud, et Võlgniku suhtes on Hollandis tehtud Euroopa maksekäsu dokumendid, mis Võlgniku lepingulise esindaja AK selgituste kohaselt saabusid 2-l korral Hollandist KXM EST OÜ-le (pankrotis). Nõuete suurus Võlgniku vastu võis olla AK selgituste kohaselt ca 70 000 eurot ja 80 000 eurot. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjused seotud Hollandi projektiga, mil leping naftamahutite ehitamiseks öeldi üles ja võlgnikule sai teatavaks, et lepingu ülesütlemisega seotud kohtuvaidlused võivad kesta aastaid ja nende maksumus võib ulatuda umbes 215 000 euroni. Lisaks kasvab võlgniku selgituste kohaselt võlgnevus kogunevate viiviste tõttu. Võlgniku juhatus arvestas, et enamik töid on lepingulisel objektil lõppfaasis ning lepingu järgi pidi võlgnik saama veel 5,5 miljonit eurot, mis kataks kogu võlgnevuse ning ka lähimate kuude jooksul kogunenud viivise. Võlgniku juhatus arvestas, et tööde lõpetamisel, so 29.06.2013, ei ületa võlgniku võlgnevus 4,5 miljonit eurot, seega arvestuslik kasum, millega võlgniku juhatus arvestas, pidi jääma 1 miljoni euro piiresse. Kuivõrd eelnimetatud leping öeldi üles ja vaidluse maksumus on ligikaudu 215 000 eurot, ei näinud võlgniku juhatus võimalust maksejõuetusest pääseda. Ajutise halduri hinnangul võisid võlgniku maksejõuetuse põhjustada nimetatud asjaolud, samas võis maksejõuetuse üheks põhjuseks olla ka turuolukorra ebarealistlik hindamine ning ebaefektiivne äriplaan ning võimetus seda ellu viia. Eeltoodu alusel asub ajutine haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes.

3(6)

Tsiviilasi nr 2-13-12022 Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes, sest võlgnik pole suuteline korraga tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ning võlgniku teadaolev vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võlgnikule kuuluv vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Juhul kui õnnestub võõrandada ülalnimetatud metallesemed, mida käesoleval hetkel ei ole võimalik ette prognoosida, võib nende müügist saadud rahaliste vahenditega katta üksnes osaliselt ajutise menetluse kulud. Ajutise halduri kogutud informatsiooni põhjal on võlgniku varade väärtus 0 eurot. Bilansi kohaselt on võlgniku täitmata kohustuste maht 4 660 442 eurot. Eeltoodust nähtuvalt ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Ajutise halduri hinnangul võisid võlgniku maksejõuetuse põhjustada nimetatud asjaolud, samas võis maksejõuetuse üheks põhjuseks olla ka turuolukorra ebarealistlik hindamine ning ebaefektiivne äriplaan ning võimetus seda ellu viia. Eeltoodu alusel asub ajutine haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur toob välja, et on toimunud tehingud võlgniku ja tema osanike ning juhatuse liikmete vahel, samuti võlgniku juhatuse liikmega seotud äriühinguga. Ajutine pankrotihaldur leiab, et aktuaalne on võlgniku juhatuse liikme isikliku vastutuse küsimus võlausaldajate ees. Ajutine haldur leiab, et võib esineda alus juhatuse liikme vastu varalise nõude esitamiseks. Ajutine haldur leiab, et tagasivõitmise võimaluste väljaselgitamiseks on tarvilik pankrotimenetluse käigus teostada süvaanalüüs nimetatud tehingute suhtes eesmärgiga hinnata, kas vastavate tehingute tegemisel võidakse olla kahjustatud võlausaldajate huve, millest tulenevalt võivad need (sõltuvalt süvaanalüüsi tulemustest) arvestatava tõenäosusega kuuluda tagasivõitmisele. Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga ning võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot. Urmas Ustav palub võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu 1 920 eurot, millele lisandub käibemaks 384 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

4(6)

Tsiviilasi nr 2-13-12022 PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 463 lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad - on kindlaks tehtud, et KXM OÜ majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on KSM OÜ-l varasid 0 euro väärtuses, kohustusi on võlgnikul vähemalt 4 660 442 euro ulatuses. Kohustused ületavad vara mitmekordselt. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Urmas Ustav on andnud nõusoleku enda nimetamiseks KXM OÜ pankrotihalduriks. Urmas Ustav tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused, ning kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu ja kas on toime pandud raske juhtimisviga. Piisava aluse väljaselgitamisel tuleb halduril esitada süüdi oleva isiku suhtes kuriteoteade ja kahjude hüvitamise nõue. Pankrotihalduril tuleb välja selgitada KXM OÜ pankrotimenetluses tagasivõitmise võimalused ja vastavalt tulemustele tegutseda. Urmas Ustav on kohtule esitanud KXM OÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud 20 tundi, tunnihinnaga 96 eurot, s.h: võlgnikult dokumentide ja informatsiooni väljanõudmine, järelepärimiste edastamine võlgniku juhatuse liikmele ja lepingulisele esindajale, järelepärimiste teostamine erinevatesse registritesse ja Eestis tegutsevatele krediidiasutustele võlgniku vara väljaselgitamiseks, esitatud ja kogutud dokumentide analüüs, ajutise halduri aruande koostamine. Tasule lisandub käibemaks. Võlgnik ei ole 27.06.2013 kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulutuste vastu vaielnud. Urmas Ustav taotleb ajutise haldur tasu väljamõistmist büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Advokaadibüroo LEXTAL. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik, vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu 1 920 eurot, millele

5(6)

Tsiviilasi nr 2-13-12022 lisandub käibemaks 384 eurot, tuleb võlgnikult OÜ Advokaadibüroo LEXTAL kasuks välja mõista. Kohus määrab KXM OÜ võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise 30. augustil 2013.a, algusega kell 10.00, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas (Tartu mnt 85, Tallinn). Maksu- ja Tolliamet on 12.07.2013 esitanud kohtule taotluse KXM OÜ raugemise alustel äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Maksu- ja Tolliamet toob taotluses välja, et KXM OÜ maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks on alustatud menetlust. Maksu- ja Tolliamet taotleb äriregistrist kustutamise tähtaja pikendamist kuue kuu võrra ning enne kuue kuu möödumist lubada esitada KXM OÜ äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval nõusolekul. Ajutine pankrotihaldur leiab, et kuna raugemise vältimiseks on deposiit tasutud, ei esine alust KXM OÜ registrist kustutamiseks ning tähtaja pikendamiseks puudub vajadus. TsMS § 463 lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti avaldus äriregistrist kustutamise tähtaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna KXM OÜ pankrotimenetluses ei ole otsustatud äriühingu lõpetamist, millest tulenevalt Harju Maakohtu registriosakond teeb äriühingu registrist kustutamise kande. Käesoleva kohtumäärusega on Harju Maakohus otsustanud KXM OÜ pankroti väljakuulutamise ning vastavalt PankrS § 130 lõikele 3 kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur, st viib läbi likvideerimismenetluse. Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti taotluse rahuldamiseks puudub vajadus ning Maksu- ja Tolliametil on nõude olemasolu korral võimalik esitada pankrotimenetluses oma nõue KXM OÜ vastu pankrotiseaduses ette nähtud korras. Maksu- ja Tolliameti taotluse rahuldamata jätmise peale ei saa määruskaebust esitada.

/digitaalselt allkirjastatud/ Fred Fisker Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.