Kohtulahend

Kostja vastuväited TsMS § 162 lg 2 järgi hüvitatakse poolele vajalikud kohtuvälised kulud. Hageja on esitanud kohtuväliste kuludena kulud Töövaidluskomisjonis toimunud menetlusega seoses 7,3 tunni ulatuses. Kostja leiab, et nimetatud kulutused on ülepaisutatud ja sellisel kujul ebavajalikud. Mõistlik ei ole ajakulu 0,3 h (eeldatavalt 20 minutit) kostja kompromisspakkumisega tutvumiseks mis kujutab endast 11 realist e-kirja (arve 20120443 selgitus, rida 3), mõistlik ei ole ajakulu 0,5 h e-kirjavahetuseks (sama arve, selgituse rida 4). Kostja peab eelnimetatud tegevuste mõistlikuks ajakuluks 4 tundi. Mõistlik ei ole ajakulu 2,6 h hagiavalduse koostamisele, sest hagiavaldus on sisuliselt koopia töövaidluskomisjoni esitatud avaldusest. Hagiavalduses ei ole toodud välja uusi asjaolusid või õiguslikke argumente ning Töövaidluskomisjoni esitatud avalduse muutmine hagiavalduseks ei võta aega 2,6 tundi. Kostja ei pea põhjendatud menetluskuluks hageja tutvumist 08.05.2013. a kohtuotsusega 0,3 h. Kohtuotsuse põhjendava osa läbilugemine ei võta nii kaua aega ja nimetatud otsust ei kaevatud edasi mistõttu temaga põhjalik tutvumine ei ole vajalik. Kostja peab hageja põhjendatud menetluskuludeks kohtumenetluses 4 tundi. Kostja palub jätta hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks esitatud kujul rahuldamata ning välja mõista üksnes põhjendatud ja mõistlikud menetluskulud.

Kohtu põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtulahend jõustus 10.06.2013 edasi kaebamata. Hageja esindaja esitas 13.06.2013 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Seega avaldus on esitatud tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning lg 4 alusel seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses summas 1103.31 eurot ilma käibemaksuta. Kohtueelses menetluses kantud kuluks on esindaja tasu töövaidluskomisjoni menetluses. TsMS § 144 p 4 kohaselt on menetluskuluks kohtuvälise kuluna ka seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Lisatud arvetest ja tööde kirjeldustest nähtub, et õigusabiteenust on osutatud kohtueelses menetluses 7,7 tunni ulatuses ja kohtumenetluses 6,6 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on tunnitasu määr 76.70 eurot tunnis ilma käibemaksuta mõistlik. Samas loeb kohus seaduses sätestatud kohtueelse menetluse ehk töövaidluskomisjoni menetlusega seotud kuludeks üksnes need kulud, mis on tekkinud alates 24.04.2012 (st alates avalduse koostamisest töövaidluskomisjonile). Varasemad esindajakulud kokku mahus 1.8 h (sh arve nr 20120317 osas 0,4 h ja arve nr 20120443 osas 1,4h) ei ole vaadeldavad töövaidluskomisjoni menetlusega seotud kuludena. Samuti peab kohus vajalikuks vähendada arves nr 20120443 volikirja koostamisele ja allkirjastamisele ning avalduse saatmisele töövaidluskomisjoni väidetavalt kulunud aega 0,3 tunni võrra, lugedes nimetatud toimingutele kuluvaks mõistlikuks ajamahuks kokku 0,2h. Kokku vähendab kohus arvel 20120443 kajastatud toimingutele kulunud aega 1,7 tunni võrra. Arvel 20120516 on märgitud, et transport istungile maksis 6.50 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks transpordikulu sama asula piires. Muus osas peab kohus hageja kulusid seoses töövaidluskomisjoni menetlusega põhjendatuks. Kokku loeb kohus hageja kulusid seoses töövaidluskomisjoni menetlusega põhjendatuks mahus 5.6 tundi, mis vastab hageja lepingulise esindaja tunnihinda arvestades 429.52 eurole. Arvel 20120619 on kajastatud hagiavalduse koostamise ja esitamisega seotud toimingud kokku ajakuluga 3 tundi. Esitatud hagiavalduse sisuline osa on 2,5 lehekülje pikkune, esindaja oli juba eelnevalt materjalidega tuttav ja kohus nõustub kostjaga, et töövaidluskomisjoni avalduse muutmine hagiavalduseks ei tohiks sedavõrd palju aega võtta. Kohus peab põhjendatud ajakuluks antud arve alusel kokku 1,5 tundi, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 1,5 tunni võrra. Arvel 20130356 on kajastatud istungist osavõtt 1,5 tundi. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt kestis istung 65 minutit (tlk 56-59), mistõttu kohus vähendab nimetatud toimingule kulunud aega 0,4 tunni võrra. Ülejäänud hageja lepingulise esindaja kohtumenetlusega seotud toiminguid peab kohus vajalikeks ja nendele kulunud aega põhjendatuks. Kokku loeb kohus hageja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 4.7 tundi, mis vastab hageja lepingulise esindaja tunnihinda arvestades 360.49 eurole. Kokku loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 790.01 eurot (429.52 + 360.49), milline summa tuleb kostjalt vastavalt Harju Maakohtu 08.05.2012 otsusest tulenevale menetluskulude jaotusele välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 313.30 eurot (taotletud summa 1103.31 – taotluse rahuldatud osa 790.01

eurot). Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 1334 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind on kuni 3200 eurot, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 1600 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on hageja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud seega seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. Seoses avaldaja palvega kanda väljamõistetud menetluskulud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele Swedbank ́is, ei pea kohus antud juhul õigeks sekkuda kohtulahendi seaduses ettenähtud täitmise korda ja piirata kohtuotsuse täitmist pangaülekandega konkreetsele kolmanda isiku arveldusarvele. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.