Kohtulahend

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud Harju Maakohus rahuldas 20.03.2013.a IS hagi AS Ä vastu osaliselt ning jättis menetluskulud 30% ulatuses IS kanda ja 70% ulatuses AS Ä kanda. Otsus jõustus 22.04.2013. IS esitas 20.05.2013 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. 14.06.2013 esitas AS Ä kohtule avalduse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks. IS esitas taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks summas 7596,01 eurot ja menetluskulude nimekirja, mis koosneb lepingulise esindaja tasust ja hagi esitamisel tasutud riigilõivust. IS kinnitab, et nimetatud kulu on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja vastuväited hageja avaldusele Kostja vaidleb hageja menetluskulude suurusele vastu ning palub jätta hageja taotlus rahuldamata või määrata hüvitatavate lepingulise esindaja kulude suuruseks mitte rohkem kui 3000 eurot. Hageja on oma menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotluse kohaselt kandnud õigusabikulusid kokku summas 10212,34 eurot, millest siis taotluse kohaselt peaks kostja hüvitama 70% ehk 7148,64 eurot. Käesoleval juhul leiab kostja, et vastavasisuline õigusabikulude summa on põhjendamatu. Esiteks leiab kostja, et pooltevahelise menetluse näol ei olnud tegemist keeruka vaidlusega. Kuigi tööjaotustabelist on näha, et tehtud toiminguid on palju, siis need toimingud ei kajasta vaidluse keeruskust a priori. Hinnates hageja esindajate poolt koostatud menetlusdokumente, tuleb tõdeda, et erinevatel kuupäevadel esitatud menetlusdokumendid kattuvad osaliselt nii lausete sõnastuse kui ka üldise temaatika osas. Näiteks hageja 25. juuni 2012. a ning 20. september 2012. a esitatud menetlusdokumentides kattub suures osas argumentatsioon teemal „Hageja/IS ei ole pidanud maksumaksja raha eest mitmeid suurejoonelisi pidustusi“. Vastavate dokumentide koostamine on aga ajaliselt väga mahukalt kajastatud arvel nr 3562/12EE tundides kokku 16,4 tundi. Teiseks märgib kostja, et hageja poolt esitatud menetlusdokumentides kattuvad sõna-sõnalt suuremahulised sisulised lõigud. Näiteks hageja 29. jaanuar 2013. a menetlusdokumendi lõigud nr 7, 8, 9, 11, 17 kattuvad kostja 27. veebruar 2013. a menetlusdokumendi 6, 7, 8, 10, 15. Viimane tõik näitab selgelt, et kohtule esitatud menetlusdokumentide kajastatud ei olnud töömahukas, kuid hageja poolt taotluses esitatud arvetel on tundide arv töömahuna kajastatud justkui uudse dokumendi koostamisena, mistõttu ei saa asjakohaselt pidada vastavate toimingute eest kostjal menetluskulude kandmist. Kolmandaks - kuna menetluses on valdavalt toetutud eestikeelsetele õigusallikatele ning tõendusmaterjalina on tuginetud palju tavaliste päevalehtede artiklitele, siis ei saa öelda, et menetlus on olnud keerukas ning arvetel kajastatud toimingute maht tegelikkusele vastav. Lisaks on vastavas vaidluses ka kohtupraktika Eestis üpris stabiilne, mistõttu samasisulisi kohtulahendeid, millest argumenteerimisel lähtuda on palju. Tuleb tõdeda, et pooltevaheline vaidlus oli pigem isiklik ning emotsionaalne, kui et sügavat õigusteoreetilist käsitlust vajav, mistõttu jällegi ei ole kohtumenetluse keerukus tõendatud, mille kohaselt oleks asjakohane taoline toimingute maht ning sedavõrd suur õigusabikulude summa nagu hageja taotluses on kajastatud. Neljandaks kinnitab erilise keerukuse puudumist kiire menetlus. Käesoleva lõppenud kohtuvaidluse toimikust ei nähtu, et asjas toimus tavalisest enam või aeganõudvamaid toiminguid, sh kohtuistungeid või määruskaebuste menetlemist, ning et käsitletud asjaolude ja tõendite maht oleks olnud tavalisest suurem. Käesoleval juhul oli menetluse pikkuseks natuke alla kaheksa kuu, mistõttu ei saa ka vaidluse ajalise kestuse najalt öelda, et menetlus oleks olnud ülemäära keeruline, mistõttu suured õigusabikulud ning tundides mahukad õigusabi toimingud oleksid põhjendanud. Viiendaks juhib kostja tähelepanu kahe esindaja kasutamise mittevajalikkusele. Kostjat esindas ja esindab siiani üks esindaja, hagejal oli ja on siiani kaks advokaati. Pooltevaheline kohtuvaidlus ei olnud keerukas ning sellest tulenevalt ei saa olla põhjendatud hagejal mitme esindaja omamisest tuleneva õigusabikulu kandmine kostja poolt. Lisaks jääb kostjale arusaamatuks hageja esitatud taotluse tööjaotuses korduvad toimingute kirjeldused erinevate menetlusdokumentide „täiendamise“ osas.

Hageja 31.12.2012. a arve nr 3562/12EE tööjaotuse kajastamises on erinevate menetlusdokumentide täienduste peale kulunud kokku aega 8,8 tundi teiste toimingute raames (21.06.2012 hagiavalduse täiendamine 1,7 tundi; 25.06.2012 hagiavalduse täiendamine 0,9 tundi;18.09.2012 hageja seisukoha täiendamine 4,4 tundi; 19.09.2012 hageja seisukoha täiendamine 1,8 tundi). Hageja 31. jaanuari 2013. a arve nr 134/13EE tööjaotuse kajastamises on erinevate menetlusdokumentide täienduste peale kulunud kokku aega 13,8 tundi teiste toimingute raames (03.01.2013 hagiavalduse täiendamine 6,6 tundi; 24.01.2013 taotluse täiendamise koostamise jätkamine 5,10 tundi; 29.01.2013 hagi täienduse ja seisukoha täiendamine 2,10 tundi). Hageja 19. märtsi 2013. a arve nr 629/13EE tööjaotuse kajastamises on erinevate menetlusdokumentide täienduste peale kulunud kokku aega 2,9 tundi teiste toimingute raames (26.02.2013 esialgse kompromissettepaneku täiendamine 2,30 tundi; 03.03.2013 kompromissettepaneku täiendamine 0,60 tundi). Kokku on hageja tööjaotus tabelis kajastanud erinevate menetlusdokumentide täiendamisi 25,5 tundi teiste toimingute raames. Käesoleval juhul leiab kostja, et kuna täiendamine tähendab juba olemasolevale mingisuguse lisaväärtuse andmist, mis aga kindlasti ei saaks olla võrreldav algse dokumendi koostamisele kulunud ajaga, ning hageja esitatud taotluses ei ole detailselt mõistetav, mida iga vastav „täiendus“ endas hõlmas, siis seetõttu ei saa kostja vastavaid hagejapoolseid erinevaid täiendusi õigusabikuludena täies mahus kanda. Asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks ühelgi juhul suuremat lepinguliste esindajate kulu kui 3000 eurot. Hageja 31.12.2012. a arve nr 3562/12EE kajastab nii arvel kui ka tööjaotuse tabelis ajavahemikku 22.08.2012-02.10.2012 summas 3136,56 eurot ning lisaks veel telefoni-, äriregistri päringute tegemise kulud summas 21,66 eurot. Tabelist aga nähtub, et tööjaotuses on kajastatud ka toiminguid vahemikus 06.06.2012-25.06.2012 kokku 9,7 tundi, mis on täpselt pool arvel kajastatavast tundide arvust ning mis loogiliselt võttes tähendaks ka arvel esitatud summast poolt ehk 1568,28. Kuna hageja ei ole arve esitamisel ning vastava arve kajastamisel tööjaotustabelis olnud korrektne, siis seetõttu ei ole võimalik lõplikult aru saada tulenevalt arvest nr 3562/12EE, milline summa kuuluks tegelikult kostja poolt hüvitamisele. Seetõttu arvel kajastamata jäetud perioodi 06.06.201225.06.2012 (kokku 9,7 tunni) õigusabikulusid summas 1568,28 eurot ei saa panna kostja kanda. Sama arve nr 3562/12EE kajastab tööjaotustabelis toimingut „Äriregistri päringute tegemine ja hageja seisukoha täiendamine“ tundides 4,4, mis moodustab kogu esitatud tundide arvust 22,7%, st üks viiendik (1/5) kogu arve nr 3562/12EE mahust. Arusaamatuks jääb vastava toimingu niivõrd mahukas kajastamine tööjaotustabelis, kuna arvel on aga eraldi märgitud toiminguna „El. äriregistripäring, el. Kinnistusraamatu päring, mobiilikõned“ summas 21,66 eurot. Seetõttu jääb kostjale arusaamatuks toimingu „Äriregistri päringute tegemine ja hageja seisukoha täiendamine“ sisu ning tekib kahtlus, et vastavaid toiminguid on kajastatud topelt. Vastava kahtluse kõrvaldamiseks aga puudub korrektne menetluskulude taotluse sisu, millest aga ei saa vastupidist järeldada kui et samu toiminguid on kajastatud kahekordselt. Seetõttu vastavaid kulusid 4,4 tunni ulatuses, summas 711,4 eurot ei saa panna kostja kanda. Hageja poolt kajastatud 31.01.2013 arve nr 134/13EE ajavahemikus 03.01.2013- 31.01.2013 tehtud toimingute eest on aga tööjaotustabelis kirjas, et „Advokaadibüroo SORAINEN AS on nimetatud arve alusel perioodil 03.01.2013-30.01.2013 osutanud õigusabi 24,70 töötunni ulatuses summas 3395,50 eurot“. Vastavasisulisel arvel on aga sama perioodi kohta väljastatud arve summas 4074,60 eurot (töötunnid samad 24,70). Seetõttu ei ole tuvastatav, milline summa kuulub tegelikult kostja poolt kandmisele. Seejuures ei saa küsimus olla käibemaksus, sest hageja kinnitab menetlusdokumendi punktis 1.5, et menetluskulude hüvitise summa on arvutatud koos käibemaksuga. Seetõttu ei saa arve 134/13EE alusel menetluskuludeks lugeda suuremat summat kui 3395,50 ja ülejäänud osas ehk 679,10 EUR osas ei saa taotlust rahuldada. Kostja menetluskulud

AS Ä esitas 14.06.2013 kohtule taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu summas 4258,80 eurot. Kuna Harju Maakohtu 20.03.2013 kohtuotsuse kohaselt kuuluvad kostja menetluskulud 30% ulatuses hageja poolt hüvitamisele, siis palub kostja hagejalt vastavalt menetluskulude jaotusele välja mõista 1277,64 eurot. Hageja vastus kostja menetluskuludele Hageja on kohtule 01.07.2013 teatanud, et tal puuduvad vastuväited kostja menetluskulude suuruse kohta. Hageja vastus kostja vastuväidetele Hageja esitas 01.07.2013 täiendava põhistuse oma menetluskulude sisu osas. Lisaks märgib hageja, et kostja väited esindajate arvu üle on asjakohatud, kuna hageja ei ole kusagil kajastanud eraldi kahe esindaja kulusid. Menetlustoiminguteks kulunud aega ei ole arvestatud topelt ja seega ei oma tähtsust, mitu esindajat on menetlusdokumendis märgitud. Kõik hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Käesoleva tsiviilasja piirhinnaks on 12 800 eurot ning lähtudes Vabariigi Valitsuse määrusest nr 137 pidi kostja menetluse ajal ette nägema hageja lepingulise esindaja kuludega vähemalt 12 800 euro suuruses summas. Antud tsiviilasjas kantud õigusabikulud jäävad alla kehtestatud piirmäära. Kohtu põhjendused ja selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldused on eeltoodud TsMS sätteid arvestades tähtaegsed. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et IS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. AS-i Ä menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele täielikult. Esmalt käsitleb kohus IS menetluskulude kindlaksmääramist.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses hagi esitamisel tasutud riigilõivuga ning vastavalt menetluskulude jaotusele palub hageja kostjalt välja mõista 70% hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 447,37 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on Advokaadibüroo Sorainen AS käesolevas kohtumenetluses tasunud hageja eest riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 639,10 eurot (tlk 44). Harju Maakohtu 20.03.2013 otsusega on menetluskulud jäetud 70% ulatuses kostja kanda ning 30 % ulatuses hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal AS-il Ä tasutud riigilõivust hagejale Harju Maakohtu 20.03.2013 otsusest tuleneva menetluskulude jaotuse alusel hüvitada 70% ehk 447,37 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega 70% ulatuses summas 7148,64 eurot. Hageja avaldusest nähtuvalt kasutas ta esindaja teenust kokku 61,9 tundi, mis kulus mh hagiavalduse koostamiseks ja täiendamiseks, kliendiga suhtlemiseks, kostja vastusega tutvumiseks ja analüüsimiseks, päringute tegemiseks, hageja seisukohtade koostamiseks ja esitamiseks, artiklitega tutvumiseks, kohtupraktika analüüsimiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks, kompromissettepaneku koostamiseks, kompromissläbirääkimiste pidamiseks, kohtuotsusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks ning taotluse saatmiseks. Kohtu hinnangul takistab õigusabikulude hageja kasuks välja mõistmist muuhulgas asjaolu, et kohtule ei ole esitatud korrektset nimekirja konkreetse õigusabitoimingute kohta. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabiteenuse kirjeldus koosneb osaliselt nö kobarkirjetest, kus mitu erinevat õigusabitoimingut on näidatud ajaarvestuses ühe toiminguna, eristamata, kui palju kulus aega iga konkreetse õigusabi osutamiseks tehtud toimingu peale. Riigikohtu 30.03.2011 määruses nr 3-2-1-16-11 on selgitatud, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Sarnasele seisukohale on Riigikohus jõudnud oma 09.11.2009 otsuses nr 3-2-1-112-09. Lisaks märgib kohus, et hagejat esindasid käesolevas menetluses kaks advokaati, kes esindavad pidevalt oma kliente kohtus ning peavad menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse nõudeid teadma. Kohtu hinnangul ei ole advokaadi puhul põhjust eeldada, et hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus oleks esitatud puudustega, vaid tegemist on hageja esindajate teadliku valikuga selles, millisel viisil on õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja toimingud kirjeldatud. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluse puhul on tegemist hagita menetlusega, peab kohus siiski võimalikuks hinnata puudutatud isikute esindaja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust ulatuses, millises kulude tegemine on kontrollitav tsiviilasja toimikust. Seose arve nr 3562/12EE õigusabiteenuse kirjelduses näidatud toimingutega märgib kohus, et näidatud õigusabiteenuse kirjeldus koosneb nö kobarkirjetest, kus mitu erinevat õigusabitoimingut on näidatud ajaarvestuses ühe toiminguna, eristamata, kui palju kulus aega iga konkreetse õigusabi osutamiseks tehtud toimingu peale (sh 21.06.2012 – 02.10.2012 tehtud toimingutest on näidatud, kui palju kulus mitme erineva toimingu tegemiseks aega kokku, eristamata iga toimingu tegemiseks kulunud aega). Kohus leiab, et sellisel kujul esitatud menetluskulude nimekirja puhul on võimalik hinnata üksnes menetlustoiminguid, mis on kohtutoimiku vahendusel kontrollitavad. Nimetatud arvest saab kohus hinnata üksnes 06.06.2012 hagi koostamisele ja täiendamisele kulunud aega, 22.08.2012 kostja vastusega tutvumisele ja analüüsimisele kulunud aega ning 07.09.2012 hageja seisukoha koostamisele ja täiendamisele kulunud aega, kuivõrd kliendiga suhtlemisele, teabenõuete koostamisele, päringute tegemisele, artiklitega tutvumisele ja nende analüüsimisele ning seisukoha saatmiseks kohtule ja vastaspoolele kulunud aega ei ole kohtul võimalik kohtutoimikust kontrollida,

samuti ei ole hageja ise esitanud andmeid, kui palju tal konkreetsete toimingute peale eraldivõetuna aega kulus. Kohtu hinnangul ei pidanuks advokaadil sisuliselt 7-leheküljelise hagiavalduse (tlk 210) koostamiseks kuluma üle 7 tunni. Võttes arvesse, et kostja vastus (tlk 58-63) on sisuliselt 4,5 lk pikk, siis ei saanud kostja vastusega tutvumisele ja analüüsimisele kohtu hinnangul mõistlikult kuluda üle 1 tunni. Hageja vastus kostja vastusele (tlk 74 – 80) on sisuliselt 5 lk pikk ning kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud ajakulu sellise dokumendi koostamiseks 5 tundi. Seega saab kohus eespool nimetatud arves märgitud ajakulust lugeda põhjendatud, vajalikeks ja kohtu poolt kontrollitavateks lepingulise esindaja kuludeks kokku 13 tundi. Ka seoses arvega nr 134/13 EE on õigusabiteenuse kirjeldused esitatud valdavalt kobarkirjetena, millest kohus saab kohtutoimiku põhjal hinnata hageja seisukoha koostamisele kulunud aega ning samuti kohtuistungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks kulunud aega. Hageja on 29.01.2013 kohtule esitanud oma seisukoha kostja vastusele (tlk 119-125). Kõnealune seisukoht on sisuliselt 5,5 lk pikk ning kohtu hinnangul on vastava dokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud aeg 5,5 tundi. Kohtuistungi protokollist (tlk 135-137) nähtub, et kõnealune istung kestis 1 tundi ja 5 minutit. Kohus leiab, et nimetatud kohtuistungi ettevalmistamise mõistlik aeg koos antud istungil osalemisega ei ületa kokku 3 tundi. Lisaks eeltoodule peab kohus põhjendatuks hageja ajakulu kliendiga kohtumiseks mahus 0,3 h, sest üldjuhul kuulub esindamise juurde ka kliendiga nõupidamine, kui see on toimunud mõistlikus mahus. 08.01.2013 toiminguna näidatud kohtupraktika analüüs ebaõigete andmete avaldamisega seonduvas on kohtu hinnangul põhjendatud mahus 0,7h, sest kohtupraktika analüüs tuleb vähemalt teatud osas lugeda kaetuks hageja poolt dokumentide koostamiseks näidatud ajakuluga (nt hageja 29.01.2013 seisukoht). Kohtupraktika analüüs ei saa olla eraldiseisvaks eesmärgiks, vaid see kujutab endast eelkõige abistavat toimingut dokumentide koostamisel. Samuti ei saa dokumentide koostamise ajakulu võrdsustada üksnes nende trükkimise ajakuluga. Seega saab kohus eespool nimetatud arves märgitud ajakulust lugeda põhjendatud, vajalikeks ja kohtu poolt kontrollitavateks lepingulise esindaja kuludeks kokku 9,5 tundi. Õigusabiteenuse kirjeldused on kobarkirjetena esitatud ka arvel nr 629/13EE. Nimetatud arvel käsitletud toimingutest saab kohus hinnata üksnes hagiavalduse täienduse koostamisele kulunud aega, kostja vastusega tutvumisele kulunud aega ning kostja vastusele seisukoha koostamiseks kulunud aega. Ülejäänud kõnealusel arvel kajastatud toimingute tegemiseks kulunud aega ei ole võimalik kohtutoimiku põhjal kontrollida, samuti ei ole hageja ise esitanud andmeid, kui palju tal konkreetsete toimingute peale eraldivõetuna aega kulus. 27.02.2013 on hageja esitanud kohtule hagi täienduse (tlk 141 – 145), mis on sisuliselt 3,5 lk pikk ning mille koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks peab kohus 3,5 tundi. Kostja on 08.03.2013 esitanud vastuse hagi täiendusele (tlk 150 – 154). Kõnealune vastus on sisuliselt 4 lehekülge pikk ning kohtu hinnangul on sellise dokumendiga tutvumiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu maksimaalselt 0,5 tundi, arvestades ka fakti, et hageja pidi vaidluse asjaoludega kursis olema juba eelneva menetluse põhjal. Hageja on 11.03.2013 esitanud kohtule oma seisukoha kostja 08.03.2013 vastusele koos taotlusega osaliselt nõudest loobumiseks (tlk 158 – 162). Kõnealune hageja seisukoht on sisuliselt 4 lk pikk ning kohtu hinnangul on selle koostamisele kulunud mõistlik ja põhjendatud aeg 4 tundi. Seega saab kohus eespool nimetatud arves märgitud ajakulust lugeda põhjendatud, vajalikeks ja kohtu poolt kontrollitavateks lepingulise esindaja kuludeks kokku 8 tundi. Arvel nr 977/13EE kajastatud toimingutest saab kohus hinnata üksnes Harju Maakohtu otsusega tutvumisele kulunud aega, kuivõrd kohtutoimikus puudub arvel kajastatud 23.04.2013 taotlus jõustunud kohtuotsuse saamiseks ning kohtu hinnangul ei ole tegemist ka vajaliku kuluga, mida menetluse vastaspool peaks hüvitama. Seega ei ole kohtul aktsepteerida nimetatud taotluse koostamisele ja saatmisele kulunud aega. Samas kohus nõustub kõnealusel arvel kajastatud kohtuotsusega tutvumisele kulunud ajaga mahus 0,9 tundi. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja töö põhjendatud ja vajalikuks ajamahuks kokku 31,4 tundi (13+9,5+8+0,9). Kohus nõustub hageja märkusega, et menetlustoiminguteks kulunud aega

arvestades ei ole kajastatud kahe erineva esindaja kulusid ega arvutatud menetlustoiminguteks kulunud aega topelt, mistõttu ei oma lepinguliste esindajate tasu määramisel tähtsust, mitu esindajat hagejat esindasid. 30.01.2013 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja osalemiseks näidatud aega on kohus eelpool vähendanud arvestusega, mida tuleb lugeda mõistlikuks ühe esindaja osas. Hageja menetluskulude nimekirjas ega ka sellele lisatud arvetes ei ole välja toodud hageja lepinguliste esindajate tunnitasu määra, kuid menetluskulude nimekirjas näidatud töötundide arvu (61,9) arvestuse ning tasu summa (10 212.34) alusel arvestatuna on hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks 164,98 eurot/tund (10 212.34 : 61,9 = 164,98). Kohus leiab, arvestades muuhulgas Tallinna Ringkonnakohtu 19.07.2013 määruses nr 2-09-47869 väljendatud seisukohti lepingulise esindaja mõistliku tunnitasu osas, et antud juhul saab hageja lepingulise esindaja tasu mõistlikuks määraks pidada maksimaalselt 150 eurot/tund. Tallinna Ringkonnakohus märkis, eelviidatud lahendis, et „Ka advokaadi teenuse puhul ei ole tasu 150 eurot tund tavapärane ja sellist tasu tuleb maksta eriti kõrge kvalifikatsiooni ja suure praktilise kogemusega advokaadi teenuse eest.“ Arvestades eeltoodut peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikeks kuludeks kokku 4710 eurot (31,4 tundi x 150eur/h). TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 12 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Seega on lepingulise esindaja tasu vastavuses seaduse alusel kehtestatud piirmääradega. Hageja on märkinud, et lisaks sisaldavad arved nr 3562/12EE ja 629/13EE telefoni- ja äriregistri päringute kulusid kokku 23,50 euro ulatuses, millised hageja samuti palub kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et nimetatud kulude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Lähtuvalt eeltoodust loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulud ja muu õigusabiga seonduvad kulud kokku summas 4733.50 eurot (4710+23,50). Nimetatud summast tuleb vastavalt Harju Maakohtu 20.03.2013 otsusest tulenevale menetluskulude jaotusele jätta kostja kanda 70 %. Seega tuleb AS-ilt Ä mõista hageja kasuks välja lisaks riigilõivuga seotud kuludele veel 3313.45 (70% summast 4733.50) eurot. Kokku kuulub AS-ilt Ä hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 3760.82 eurot (riigilõiv kulu 447,37 eurot + 3313.45 eurot). Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks jääb rahuldamata summas 3835.19 eurot (taotletud summa 7596.01 eurot – taotluse rahuldatud osa 3760.82 eurot). Järgmisena käsitleb kohus kostja AS-i Ä menetluskulude kindlaksmääramist. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega 30% ulatuses summas 1277,64 eurot. Kostja avaldusest nähtuvalt kasutas ta esindaja teenust mh hagiavalduse analüüsimiseks, kostja vastuste koostamiseks, kohtuistungil osalemiseks, kompromissläbirääkimiste pidamiseks, hagi täiendusega tutvumiseks, kostja täiendavate seisukohtade koostamiseks ja hageja seisukohtadega tutvumiseks. Hageja on kohtule esitatud vastuses märkinud, et tal ei ole vastuväiteid kostja menetluskulude suurusele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt

põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ei ole selgelt põhjendamatu. Samuti ei ole AS-i Ä lepingulise esindaja kulud suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata käesoleva seadustiku § 176 lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ja kohus rahuldab avalduse täielikult. Kohus rahuldab AS-i Ä avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja hagejalt 1277.64 euro väljamõistmiseks vastuväidete puudumise tõttu täielikult. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt AS-ilt Ä hageja ISkasuks välja menetluskulud summas 2483.18 eurot (3760.82 – 1277,64). TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS-l Ä tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2483.18 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotlus viivise osas ei ole pärast tasaarvestust enam asjakohane, sest tasaarvestuse tulemusel on kostja kohustatud tasuma raha hagejale, mitte vastupidi. TsMS § 177 lg 1 menetlusosalistele kätte.

kohaselt

menetluskulude

kindlaksmääramise

määrus

toimetatakse

TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.