Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

pidanud mitmeid suurejoonelisi pidusid ja laskis maksumaksjal väidetavate pidudega seonduvad hiigelarved kinni maksta. b) Maksumaksja tasub iga kuu S auto eest 448 eurot ehk üle 7000 krooni“. Need väited on valed“.

Kostja on tõenäoliselt tuginedes teistele ajakirjandusväljaannetele väitnud, et hageja on korraldanud Muhus mitmeid suurejoonelisi pidusid. Lisaks on kostja väitnud, et hageja laskis väidetavate pidudega seonduvaid hiigelarved maksumaksjatel kinni maksta. Ainuüksi asjaolu, et kostja avaldatu võis põhineda kolmanda isiku informatsioonil ei tõenda vaidlustatud andmete vastavust tegelikkusele ja ei vabasta kostjat kohustusest tõendada esitatud faktiväidete õigsust. Hageja on korraldanud üksnes ühe heategevusliku ürituse, kus osales üle 300 inimese hageja valimispiirkonnast. Eesmärgiks oli korraldada midagi südamlikku valijatele, kelle hageja kutsus avalikult lehe ja raadio kaudu tasuta üritusele. Kulud kanti kuluhüvitistest, mis on muu hulgas mõeldud ka kohtumisteks valijatega. Seega ei ole õige väide, et hageja on korraldanud Muhus mitmeid pidusid ning nende pidude hiigelarved on maksumaksjad poolt kinni makstud. Kostja on väitnud, et maksumaksja tasub iga kuu hageja autoliisingu eest 448 eurot ehk üle 7000 krooni. Hageja ei ole mitte ühtegi autoliisingu arvet kunagi Riigikogule esinduskuluna esitanud. Samuti ei kasuta hageja ühtegi Riigikogu poolt liisingulepingu alusel ostetud autot. Nimetatud valeväite avaldamine on hageja isiku suunas eriti kahjustav arvestades asjaolu, et kuluhüvitiste vähendamise või koguni ärakaotamise poolt seismine on olnud tema oluliseks avalikult teadaolevaks positsiooniks. Hageja ei ole oma käitumisega andnud kostjale mingit põhjust luua hagejast sõnamurdliku silmakirjateenri avalikku kuvandit. Arvestades asjaolu, et hageja on poliitik ja Riigikogu liige, pidi kostja olema teadlik, et tema suhtes sellise kuvandi loomine ja selliste valeväidete avaldamine kahjustab hagejat eriti intensiivselt. Kostja on hageja õigusi rikkunud eelkõige ajakirjaniku isikliku solvumise tõttu. Seejuures kuritarvitasid kostja ja ajakirjanik nende kasutada olevat infokanalit ja avalikku usaldust IS kahjuks. Kostja artiklis luuakse IS mulje, kui isikust, kes teostab oma ambitsioone riigi raha toel ning kelle suured kulutused hüvitatakse maksumaksja rahade eest. Samuti, kui isikust, kes on silmakirjalik ja räägib ühelt kuluhüvitiste kaotamisest, kuid samas kasutab kuluhüvitisi oma autoliisingu eest maksmiseks ja seda suures summas. Kostja poolt hageja isiksusest kujundatud prototüüp on solvav, väärikust alandav ning vastuolus hageja tõekspidamistega. Hageja on korduvalt avalikult välja öelnud, et ta ei pea õigeks riigikogulaste erinevate kulude hüvitamist, kuna see toimub maksumaksja arvelt. Hageja on ühtlasi avaldanud arvamust, et kuluhüvitised tuleks kaotada, sest riigikogulane ei tohiks olla eristaatuses. Kostjal puudus igasugune takistus väite paikapidavust hagejaga kooskõlastada. Artikli ülesehitusest on tajutav, et ajakirjanik oli isiklikult solvunud faktist, et P mõisa territooriumile pääsemiseks tuleb maksta. Oma solvumise väljaelamiseks on ajakirjanik püüdnud teadlikult luua hagejast negatiivset kujundit ja jätta muljet, et raha küsimine sissepääsu ees on kas õigusvastane või vähemalt sügavalt ebaeetiline. Kuivõrd avaldatud informatsioon ei ole tõene, hagejat ei ole artikli ilmumisega seonduvalt ära kuulatud, toimetus ei ole kontrollinud informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust ning hagejale ei ole antud võimalust vastulauseks ega kommenteerimiseks, siis on ilmselgelt rikutud ka muuhulgas Eesti ajakirjanduseetika koodeksi reegleid. Ajakirjaniku soovi kirjutada ilmselt kallutatud ja pahatahtlik artikkel näitab ka fakt, et ajakirjanik mainis küll valijatele korraldatud üritusele väidetavalt kulunud maksumaksja raha ja lõi sellega hagejast negatiivse kujundi, kuid jättis mainimata, et samal üritusel tegid inimesed omakorda vabatahtlikke annetusi, mille tulemusena koguti üheskoos kümneid tuhandeid kroone saarel elavate laste muusikahariduse toetuseks. Lisaks väitis ajakirjanik, et kolme inimese sissepääsu eest tuleb maksta 9 eurot, kuid jättis mainimata, et olemas on ka lastesoodustus. Ajakirjanik möönis küll, et sama raha saab kasutada restoranist söögi ostmisel, kuid sidus selle kohe väitega, et restoranist sellel kellaajal enam süüa ei saa. Samas jättis ajakirjanik mainimata, et raha on ja oli võimalik kasutada ka väravas ja mõisas olevas kaupluses müüdavate erinevate toodete ostmisel ettemaksuna. Vastupidi – ajakirjanik

süvendab valekujundit, et raha eest midagi pärast kella 16 saada ei ole võimalik, rõhutades „Et siis kolme inimese eest maksta 9 eurot, et minna parki jalutama, tutvuda eesti ajalooga, vaadata kaunilt renoveeritud mõisahooneid ning pääseda ehk ka mere äärde?“ Artikli teadlikku kallutatust ja ajakirjaniku vaenulikkust hageja suhtes peegeldab ka artikli sõnakasutus „ S suhtumine “iga mats minu koduõuele ei tule”“, mis omakorda loob hagejast inimestesse üleoleva suhtumisega isiku kuvandi, kes kasutaks selliseid väljendeid inimeste suhtes. Jällegi sidus ajakirjanik selle fraasi EL abifondidest saadud rahadega, kuid jättis mainimata, et toetused moodustavad mitte rohkem, kui 10% kogu investeeringust. Seda fakti oleks olnud võimalik hagejaga ilmselgelt täpsustada ja vastava kallutatud ja kättemaksuhõngulise väärtushinnangu oleks saanud jätta esitamata. Hageja ei ole mingilgi määral andnud kostjale põhjust sellekohaseks kriitikaks. Lisaks taandas kostja ajakirjanik konflikti, mis põhines tema ja P mõisa opereeriva juriidilise isiku vahelisel (õigus)suhtel, hageja isikule ja tema tööle poliitikuna. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohustada kostjat avaldama hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumisest Ä võrguväljaandes ja paberkandjal artiklis „Kas maksumaksja raha toel rajatakse uut mõisakorda?“ esitatud ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse järgnevas sõnastuses: „Oleme avaldanud 17.08.2011 artiklis „Kas maksumaksja raha toel rajatakse uut mõisakorda?“ IS kohta järgnevad tegelikkusele mittevastavad väited: a) „ S on pidanud mitmeid suurejoonelisi pidusid ja laskis maksumaksjal väidetavate pidudega seonduvad hiigelarved maksumaksjatel kinni maksta. b) Maksumaksja tasub iga kuu S auto eest 448 eurot ehk üle 7000 krooni“. Need väited on valed“. Selleks, et tagada ebaõigete andmete proportsionaalne ümberlükkamine, palub hageja kohustada ASÄ avaldama eespool nimetatud väidete ümberlükkav teade ajalehe Ä võrguväljaande esilehel kestvusega vähemalt kolm tööpäeva ja paberväljaande esilehe keskel, s.o Äripäeva logo all vähemalt tähemärgi suuruses 14 punkti tuleb avaldada teade „Ä lükkab ümber IS kohta avaldatud ebaõiged faktiväited [viide lk numbrile]“ ja ebaõigeid andmeid ümberlükkav tekst tuleb avaldada kohtu poolt määratud leheküljel samas kohas ehk kohtu määratud lehekülje vasakul pool mitte madalamal kui 12 cm lehekülje alläärest, sama suures kirjas kui 17.08.2011 lehes avaldatud tekst ebaõigete andmetega. Samuti palub hageja keelata eespool nimetatud teate avaldamise kommenteerimise ja linkide lisamise võimalus ning Imre St või P mõisa või kohtuvaidlust puudutava informatsiooni või seisukohtade ümberlükkava teatega samaaegne avaldamine. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 134 lg 2 alusel mittevaralise kahju hüvitis au teotamise eest õiglase ja mõistliku summa määramisega kohtu äranägemisel. 11.03.2013 esitas hageja kohtule taotluse osaliselt hagist loobumiseks. Hageja loobus EAS saadud toetustega seotud väite ümberlükkamise nõudest. Kohus on selles osas hagist loobumise vastu võtnud 20.03.2013 määrusega. Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks ühe vaidlusaluse väite osas, nimelt nõustub kostja hagiga selles osas, milles nõutakse ebaõigete väite „Maksumaksja tasub iga kuu S auto eest 448 eurot ehk üle 7000 krooni“ ümberlükkamist. Kostja nõustub otsuse täitmise korraga selliselt, et kostjal on kohustus eespool nimetatud ebaõige väide ümber lükata 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, avaldades sellekohase informatsiooni ajalehe Ä paberlehe „Kommentaar“ rubriigis leheküljel 15 ning võrguväljaandes samas kujunduses ja samal pinnal kui oli avaldatud ebaõige väide. Kostja ei eksinud selles, et hageja liisib sõiduautot ja tasub selle eest

448 eurot ehk üle 7000 krooni kuus. Kostja eksis selles, et neid liisingumakseid tasub maksumaksja. Kuivõrd tegemist oli ajalehe 15. leheküljel tavatekstis (st mitte pealkiri ega kuidagi muud moodi tekstis esile tõstetud) esitatud väitega, siis ei pea kostja kohaseks hageja poolt nõutud kohtuotsuse täitmise korda. Kostja leiab, et asjakohane on lükata see ebaõige väide ümber selle avaldamisega samaväärses suuruses ja asukohas (st leheküljel 15, rubriigis „Kommentaar“). Kuivõrd see kommentaar avaldati ka veebiväljaandes, siis on kostja valmis ka veebiväljaandes samaväärses suuruses ja asukohas ebaõige väite ümber lükkama. Ülejäänud osas palub kostja jätta hagi rahuldamata. Hageja väidab, et ta ei ole maksumaksja raha eest pidanud suurejoonelisi pidusid. Kostja on seisukohal, et tema poolt avaldatud väide on teise sisuga ning hageja poolt väitele antud sisu korral on tegemist õiguspärase väärtushinnanguga. Vaidlusalune väide on hageja poolt allajoonituna järgmine „ S ise on aga varem ajakirjandusse pääsenud suurejooneliste pidude korraldamisega Muhus, kus ta maksumaksjal laseb kinni maksta hiigelarveid. 2009. aastal oli selleks summaks ligi 65 000 krooni.“. Faktiline osa vaidlusalusest väitest on seotud sellega, millega hageja on enne vaidlusaluse väite avaldamist ajakirjandusse pääsenud, ehk mida ajakirjandus temast on varasemalt kirjutanud. Enne vaidlusaluse väite avaldamist on ajakirjandus avaldanud artikli, mis käsitleb hageja poolt pidude korraldamist maksumaksja raha eest Muhu saarel. Seega on avaldatud faktiväide tõene ega vaja ümberlükkamist. Ajakirjanduses avaldatud artiklid on siiani vabalt kättesaadavad, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas rikub hageja õigusi varasema artikli tõene refereering, mitte aga varasem artikkel ise. Hageja omistab varasemas artiklis avaldatud informatsiooni kostjale nagu oleks kostja informatsiooni esmaavaldaja ja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05. Seejuures jätab hageja välja toomata olulised asjaolud, mis olid eespool nimetatud kaasuses teisiti võrreldes käesoleva kaasusega. Kostja on seisukohal, et vaidlusalune väide on väärtushinnang, kuivõrd kasutatud on sõnu „suurejooneline“ ja „hiigelarve“. Samas jääb kostjale arusaamatuks, mis on sellises väärtushinnangus ebaõiget. Hagist nähtuvalt võtab hageja omaks, et on korraldanud vähemalt ühe peo Muhu saarel, mille lasi kinni maksta saadiku kuluhüvitistest valijatega kohtumise sildi all. Kostja ei usu, et hageja pöördus kohtusse ainult seetõttu, et kostja kasutas mitmuse vormi, kuigi hageja arvates oleks olnud õige kasutada ainsuse vormi. Lisaks räägitakse kostja poolt esitatud artiklites vähemalt kolmest peost - uusaastakontsert Muhu restoranis, uusaastapidu Liiva koolis ja pidu P mõisas. Kostja poolt esitatud artiklites saab sõna ka hageja, kes ei lükka ümber pidude korraldamist, vaid õigustab nende pidamist kuluhüvitiste eest ning kinnitab, et kavatseb seda teha ka edaspidi. Seetõttu on põhjendatud mitmuse vormis kasutamine. Faktiväiteks on 65 000 krooni kasutamine ning see fakt on õige sõltumata sellest, kas tegemist oli ühe või mitme peoga. Kosja leiab, et hageja poolt esitatud kahjuhüvitise nõue on põhjendamatu. Seaduse sõnastuse kohaselt võib kohus kohaldada karistuslikku kahjuhüvitist, kuid ei ole selleks kohustatud. Asjaolu, et kostja on avaldanud ühe artikli, kus on avaldatud väidetavalt ebaõiged faktiväited, ei ole aluseks väitmaks, et siin on vajalik karistusliku kahjuhüvitise kohaldamine. Karistusliku kahjuhüvitise kohaldamisel tuleb VÕS § 134 lõike 6 kohaselt tuvastada vajadus mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Sellist vajadust võiks teoreetiliselt jaatada olukorras, kus kostja teeks ettevalmistusi hageja kohta ebaõigete andmete täiendavaks avaldamiseks või ähvardaks sellega. Antud juhul ei tee kostja mingeid ettevalmistusi ega ole ka ähvardanud täiendava sekkumisega. Vajadus mõjutada isikut karistusliku kahjuhüvitisega hoiduma edasisest kahju tekitamisest võib tuleneda ka isiku varasemast tegevusest. Antud juhul aga ei ole kostja rohkem hageja kohta ebaõigeid andmeid avaldanud ei enne ega pärast vaidlusaluse artikli avaldamist. Ebausutavad on hageja väited selle kohta, et Ä avaldatud väited tema mainet väga kahjustavad, kuna samasugustele kuluhüvitiste teemalistele

väidetele, mis avaldatakse Õ , jätab hageja reageerimata. Vaidlusalune artikkel ilmus peaaegu aasta enne hagi esitamist. Seejuures oli hageja saanud tõendi juba oktoobris 2011.a. Seega olid hiljemalt selleks ajaks koos hagi esitamiseks vajalikud materjalid, kuid hageja venitas hagi esitamisega. Hagi esitati alles siis, kui kostja paljastas Reformierakonna, mille liige hageja on, rahastamisskeemi. Nii esitas MTÜ ER hagi kostja vastu samuti 25. juunil 2012.a. Seega ei ole ajendiks, mitte väidetav kahju, vaid ilmselt soov toetada oma erakonda ja teenida kiitust erakonna juhtfiguuride käest. Pöördus ju ka MTÜ ER esimees AA hagiga AS SL Õ vastu kohtusse 5. juunil 2012.a. Lisaks ei olegi hageja väitnud, et temal oli hingelisi üleelamisi seoses avaldatud väidetega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 17.08.2011 ilmus ajalehe Ä veebi- ja paberväljaandes artikkel „Kas maksumaksja raha toel rajatakse uut mõisakorda?“. Kõnealuses artiklis on kostja avaldanud järgmised väited: •

S ise on aga varem ajakirjandusse pääsenud suurejooneliste pidude korraldamisega Muhus, kus ta maksumaksjal laseb kinni maksta hiigelarveid (väide 1);

• Maksumaksja tasub iga kuu S auto eest 448 eurot ehk üle 7000 krooni (väide 2). Kostja võtab õigeks, et avaldatud väide 2 on ebaõige faktiväide ning on nõus selle ümber lükkama. Samas vaidleb kostja vastu hageja poolt taotletavale ümberlükkamise viisile. Väite 1 osas leiab kostja, et avaldatud faktiväide, mis käsitleb hageja poolt pidude korraldamist maksumaksja raha eest Muhu saarel, on tõene ega vaja ümberlükkamist. Kostja on aga seisukohal, et oma olemuselt on väide 1 väärtushinnang, kuivõrd kasutatud on sõnu „suurejooneline“ ja „hiigelarve“. Hageja nõuab kostjalt tegelikkusele mittevastavate väidete ümberlükkamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1047 lg 1 alusel on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05 p 25). Seega on kostja avaldajaks. VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja ei saa VÕS § 1047 lg 1 ja 4 alusel nõuda väärtushinnangu esitamisel selle ümberlükkamist. Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja poolt 17.08.2011 ajalehes Ä artiklis „Kas maksumaksja raha toel rajatakse uut mõisakorda?“ avaldatud väite „ S ise on aga varem ajakirjandusse pääsenud suurejooneliste pidude korraldamisega Muhus, kus ta maksumaksjal laseb kinni

maksta hiigelarveid“ näol on tegemist faktiväitega või väärtushinnanguga. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärtus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärtust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu lahend 3-2-1-161-05 p 10). Kohus leiab, et vaidlusaluse väite näol on tegemist faktiväitega. Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-161-05 p-s 11 märkinud, et avaldatud väiteid tuleb võtta sellistena nagu need on ning kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kostja leiab, et väite näol on tegemist väärtushinnanguga, kuna väites on kasutatud sõnu „suurejooneline“ ja „hiigelarve“. Kohus on seisukohal, et kõnealuses artiklis avaldatud lausest „ S ise on aga varem ajakirjandusse pääsenud suurejooneliste pidude korraldamisega Muhus, kus ta maksumaksjal laseb kinni maksta hiigelarveid“ võib mõistlik inimene arvestades lauseehitust ning lauses kasutatud sõnu kohtu hinnangul aru saada, et IS on varem ajakirjandusse pääsenud maksumaksja kulul peetud pidude korraldamisega Muhu saarel. Asjaolu, et tegemist on faktiväitega, kinnitab ka see, et asjaolu, kas IS on varem seoses pidude korraldamisega ajakirjandusse pääsenud ning kas kõnealuste pidudega seotud kulud on kantud kuluhüvitistest, on kohtu hinnangul kontrollitav. Faktiväide väljendab andmeid tegelikkuse kohta, st. kas keegi on midagi teinud või öelnud. Seevastu väärtushinnang sisaldab aga selle avaldaja isiklikku arvamust, seisukohta faktiväite kohta. Kohus nõustub kostjaga selles osas, et kõnealuses väites sisalduvad kostja väärtushinnangud ISpoolt korraldatud pidudele (suurejoonelised) ning pidudele kulutatud rahasummale (hiigelarved), kuid nimetatud kaks väärtushinnangut ei muuda kogu antud lauset väärtushinnanguks. Kostja on möönnud, et kõnealune väide on refereering varasemalt ajakirjanduses ilmunud artiklitest, mis on siiani vabalt kättesaadavad. Kostja on oma väidete kinnituseks kohtule esitanud väljavõtte Õhtulehe 12.10.2009 artiklist „ IS kasutab kuluhüvitisi pidude korraldamiseks“ (tlk 66). Nimetatud artikkel on avaldatud ka Õhtulehe veebilehel. Portaali Delfi veebilehel on avaldatud artikkel pealkirjaga „ IS korraldab kuluhüvitise eest uhkeid pidusid“. Portaali Delfi veebilehel avaldatud artikli osas on avaldatud, et artikli allikaks on 12.10.2009.a Õhtulehe artikkel. Õhtulehe ajakirjanik on 12.10.2009.a artiklis märkinud: „Muhumaalt pärit riigikogulane IS on juba mitu aastat korraldanud saare elanikele suurejoonelisi pidusid, millest uhkeim läks maksumaksjale maksma 64 900 krooni. 2007. aasta tasuta uusaastapeo korraldamiseks palkas Reformierakonda kuuluv IS appi nüüdseks hingusele läinud elustiiliagentuuri D . Pidu algas Muhu kirikus MLI ja RS kontserdiga, edasi ootas saarlasi Muhu restoran. Riigikogu raamatupidamisele esitatud kuluhüvitiste aruande põhjal oli pidu mõeldud piirkonna valijatele, osavõtjaid oli 300 ringis.“. Hageja tunnistab ühe heategevusliku ürituse korraldamist, mille kulud kanti kuluhüvitistest ning kus osales üle 300 inimese hageja valimispiirkonnast. Kostja on kõnealusest Õ artiklist järeldanud, et hageja on kuluhüvitiste arvel korraldanud mitu pidu, kuna artiklis on mainitud pidusid mitmuses. Samas artiklis on räägitud vaid ühest konkreetsest kuluhüvitiste arvel peetud peost s.o 2007.a uusaastapeost. Viidatud artiklis on tsiteeritud H S , kes on küll rääkinud erinevate pidude korraldamisest, kuid artiklist ei nähtu, et kõik artiklis mainitud pidude korraldamise kulud on kantud kuluhüvitiste arvel. Seega kajastab Õ artikkel küll mitmete pidude korraldamist, kuid sellest ei nähtu, et kõigi mainitud pidude korraldamisega seotud kulud olid finantseeritud kuluhüvitistest. Kostja leiab, et kuna 17.08.2011 Ä avaldatud artiklis esitatud väide põhineb Õ 12.10.2009.a artiklis esitatud väidete refereerimisel, siis ei olnud kostjal isegi mitte kohustust artiklis avaldatud väidete õigsuse kontrollimiseks. Kostja on oma 23.01.2013 vastuses märkinud, et kõik viidatud artiklid olid pealkirjastatud sellisena nagu ka vaidlusalune väide ning sellest tulenevalt oli kostjal alus väitmaks mitmete pidude korraldamist

maksumaksja raha eest. Oma 21.08.2012 vastuses on kostja märkinud, et kostja poolt esitatud artiklites saab sõna ka hageja, kes ei lükka pidude korraldamist ümber ning faktiväiteks on ka 65 000 krooni kasutamine, mis on ka õige sõltumata sellest, kas tegemist oli ühe või mitme peoga. Kohus leiab, et varem avaldatud artiklite refereerimine ei vabasta kostjat faktide kontrollimise kohustusest. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.4 kohaselt ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Vastavalt Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 3.5 toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust. Hageja on 29.01.2013 seisukohas märkinud, et kostjal oli võimalik antud väite õigsust kontrollida, esitades vastava teabenõude Riigikogu Kantseleile. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole teabenõuet esitanud või muul viisil faktide paikapidavust kontrollinud. Kuivõrd hageja möönab ühe peo korraldamist Muhu saarel, mille kandmisega seotud kulud finantseeriti kuluhüvitiste arvelt ning kostja ei ole tõendanud, et tegelikult on hageja korraldanud mitu sellisel viisil finantseeritud pidu, siis on kostja 17.08.2011 Ä artiklis avaldanud hageja kohta faktilist laadi andmeid eksitaval viisil, kuna kostja on loonud mulje, et IS on Muhu saarel korraldanud mitmeid maksumaksja arvel finantseeritud pidusid ning on seoses nimetatud pidudega pääsenud ka varem ajakirjandusse. Seega on tegemist kostja poolt ebaõigete andmete avaldamisega. Kuivõrd kostja on õigeks võtnud, et väide „Maksumaksja tasub iga kuu S auto eest 448 eurot ehk üle 7000 krooni“ on ebaõige faktiväide, siis ei hakka kohus nimetatud väidet hindama. VÕS § 1047 lg 4 nähakse ette ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse panemine avaldajale on nii kannatanu efektiivse õiguste kaitse kui ka ajakirjandusvabaduse huvides ning seda kohustust ei saa põhimõtteliselt käsitleda ajakirjandusvabaduse piiranguna (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-05 p 27). VÕS § 1047 lg 4 sätestatud kaitsevahend teenib avalikkuse teavitamise korral ka kannatanule suunatud eesmärki- tagada isiku õigus olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Seetõttu ongi andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduse objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Asjaolu, et hageja näol on tegemist Riigikogu liikmega ning suurärimehega, kes on avaliku elu tegelane ja kelle tegemiste vastu tunneb avalikkus kõrgendatud huvi, ei tähenda seda, et meedia võib avaldada hageja suhtes ebaõigeid faktiväited või hagejal ei oleks õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Samuti ei anna kostjale õigust avaldada hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid asjaolu, et vaidlusaluses artiklis ei ole hageja kohta midagi vulgaarset öeldud ning tegemist on ainult ühekordse väitega. Järgnevalt peab kohus tuvastama, mil viisil saab käesoleval juhul ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda. Hageja taotleb avaldada hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul käesolevas tsiviilasjas otsuse jõustumisest Ä võrguväljaandes ja paberkandjal artiklis „Kas maksumaksja raha toel rajatakse uut mõisakorda?“ esitatud ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse järgmises sõnastuses: „Oleme avaldanud 17.08.2011 artiklis „Kas maksumaksja raha toel rajatakse uut mõisakorda?“ IS kohta järgnevad tegelikkusele mittevastavad väited: „ S on pidanud mitmeid suurejoonelisi pidusid ja laskis maksumaksjal väidetavate pidudega seonduvad hiigelarved maksumaksjatel kinni maksta. Maksumaksja tasub iga kuu S auto eest 448 eurot ehk üle 7000 krooni.“ Need väited on valed.“ Hageja taotleb kohustada kostjat avaldama nimetatud ümberlükkav teade ajalehe Äripäev võrguväljaande eselehel kestvusega vähemalt 3 tööpäeva ja paberväljaande esilehe keskel, s.o Ä logo all vähemalt tähemärgi suuruses 14 punkti tuleb avaldada teade „Ä lükkab ümber IS kohta avaldatud ebaõiged

faktiväited (viide lk numbrile)“ ja ebaõigeid andmeid ümberlükkav tekst tuleb avaldada kohtu poolt määratud leheküljel samas kohas ehk kohtu määratud lehekülje vasakul pool mitte madalamal kui 12 cm lehekülje alläärest, sama suures kirjas kui 17.08.2011 lehes avaldatud tekst ebaõigete andmetega. Samuti palub hageja keelata eespool nimetatud teate avaldamise kommenteerimise ja linkide lisamise võimalus ning I S või P mõisa või kohtuvaidlust puudutava informatsiooni või seisukohtade ümberlükkava teatega samaaegne avaldamine. Kostja on nõus väite ümber lükkama 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, avaldades sellekohase informatsiooni ajalehe Äripäev paberlehe „Kommentaar“ rubriigis leheküljel 15 ning võrguväljaandes samas kujunduses ja samal pinnal kui oli avaldatud ebaõige väide. Kostja on märkinud, et kuna hageja on nõustunud ümberlükkava teate ilmumisega ükskõik millisel leheküljel, siis ei ole kostja taotlus hageja omaga vastuolus. Kostja on nõus lükkama ebaõigeid andmeid ümber samas kujunduses ja pinnal nagu ilmus ebaõige informatsioon. Hageja nõue keelata hagejat või P mõisa või kohtuvaidlust puudutava informatsiooni või seisukohtade ümberlükkava teatega samaaegne avaldamine ei ole otsuse täitmise kindlaksmääramise nõue, vaid eraldiseisev nõue VÕS § 1055 lg 1 alusel. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et esinevad alused kahju tekitava tegevuse keelamiseks. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07 p 29). Kohtul on igal konkreetsel juhul õigus otsustada, millisel viisil ja kujul tuleb kostjal avaldatud ebaõiged andmed ümber lükata, et lugeda kostja VÕS § 1047 lg 4 sättest tulenev kohustuse täidetuks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on avaldanud ebaõigeid väiteid sisaldanud artikli „Kas maksumaksja raha toel rajatakse uut mõisakorda?“ ajalehe paberväljaande 15. leheküljel rubriigis „Kommentaar“. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja seisukoht, et ebaõigeid andmeid ei ole avaldatud ajalehe esilehel, samuti ei ole paberväljaande esilehel ilmunud viidet ebaõigeid andmeid sisaldanud artiklile, mistõttu tuleb andmed avaldada ajalehe 15. leheküljel tavatekstis vasakpoolses veerus kõige alumise artiklina ning võrguväljaandes samas kujunduses ja samal pinnal kui oli avaldatud ebaõige väide. Kostjal tuleb 15. leheküljel ebaõigete andmete avaldamisega samas kohas ja kirja suurusega avaldada ümberlükkav teade: „Oleme avaldanud 17.08.2011 artiklis „Kas maksumaksja raha toel rajatakse uut mõisakorda?“ IS kohta järgnevad tegelikkusele mittevastavad väited: a) „ S on pidanud mitmeid suurejoonelisi pidusid ja laskis maksumaksjal väidetavate pidudega seonduvad hiigelarved maksumaksjatel kinni maksta. b) Maksumaksja tasub iga kuu S auto eest 448 eurot ehk üle 7000 krooni“. Need väited on valed“. Nimetatud viisil tuleb avaldada teated ajalehe Ä veebiväljaandes kestvusega kolm tööpäeva ja paberväljaandes. Eeltoodud kohustus ei ole kostjale liigselt koormav ning täidab oma eesmärki sel viisil, et avalikkust teavitatakse võimalikult tõhusalt ebaõigete andmete avaldamisest. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja nõue kohustada kostjat avaldama ebaõigete andmete ümberlükkamise teade selliselt, et teade avaldatakse ajalehe Ä võrguväljaande esilehel kestvusega vähemalt 3 tööpäeva ja paberväljaande esilehe keskel, s.o Ä logo all vähemalt tähemärgi suuruses 14 punkti sõnastuses „Ä lükkab ümber IS kohta avaldatud ebaõiged faktiväited (viide lk numbrile)“ ja ebaõigeid andmeid ümberlükkav tekst tuleb avaldada kohtu poolt määratud leheküljel samas kohas ehk kohtu määratud lehekülje vasakul pool mitte madalamal kui 12 cm lehekülje alläärest, sama suures kirjas kui 17.08.2011 lehes avaldatud tekst ebaõigete andmetega. Hageja on oma nõuet põhjendanud asjaoluga, et kostja on täitnud Harju Maakohtu 15.10.2012 lahendit tsiviilasjas nr 2-12-24746 viisil, kus ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade avaldati küll kohtu korraldusele vastavalt väljaande 2. leheküljel, kuid sellisel viisil, et see jäi esmapilgul tähelepanuta. Kohus juhib

hageja tähelepanu asjaolule, et tsiviilasjas nr 2-12-24746 ei määranud kohus otsuse resolutsioonis täpselt kindlaks ebaõigete andmete ümberlükkava teate avaldamise kohta leheküljel ega kirja suurust. Asjaolu, et kostja avaldas teate viisil, mis hageja hinnangul jäi esmapilgul tähelepanuta, ei ole aga kohtu arvates piisavaks põhjenduseks, miks käesoleval juhul peaks kohustama kostjat avaldama ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade oluliselt silmatorkavamal viisil kui oli avaldatud ebaõigeid andmeid sisaldanud artikkel. Hageja on palunud keelata ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate avaldamise kommenteerimine ja linkide lisamise võimalus ning hagejat või P mõisa või kohtuvaidlust puudutava informatsiooni või seisukohtade ümberlükkava teatega samaaegne avaldamine. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja nõue keelata kostjal hagejat või P mõisa või kohtuvaidlust puudutava informatsiooni või seisukohtade ümberlükkava teatega samaaegne avaldamine ei ole käsitletav otsuse täitmise kindlaksmääramise nõudena, vaid see on eraldiseisev nõue VÕS § 1055 lg 1 alusel. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Käesoleval juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule, et kostja avaldab jätkuvalt või kavatseb avaldada hagejat või P mõisa või kohtuvaidlust puudutavat informatsiooni, samuti pole hageja nimetatud asjaolusid tõendanud. Kuivõrd hageja ei ole oma nõuet selles osas põhjendanud ega tõendanud, siis jätab kohus hageja nõude selles osas rahuldamata. Järgnevalt käsitleb kohus küsimust, kas hagejal tekkinud mittevaraline kahju väärib rahalist hüvitamist. Kohus on varasemalt tuvastanud, et kostja on 17.08.2011 artiklis avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ning loonud sellega hagejast kuvandi kui isikust, kes korraldab maksumaksja raha eest pidusid ning kelle autoliisingu tasumine toimub kuluhüvitiste arvel. Kohtu hinnangul on nimetatud faktiväidete näol tegemist hageja au teotavate ja mainet kahjustavate väidetega. Hageja on kohtule esitanud väljavõtted 02.03.2007.a ajalehes Meie Maa avaldatud artiklist „ IS– saarte saadik riigikogus“, 11.03.2008 Postimehes avaldatud artiklist „Saadikud annavad aru, kas ja kuidas nende palga kallale minna“, ajalehe Oma Saar 15.03.2008 artiklist „Riigikogu palgast“, ajalehes 17.10.2009 avaldatud artiklist „Imre S: langesin vale ohvriks“ ja ajakirja „Muhulasena Tallinnas“ 2011 veebruari numbri artiklist „I S: südamega oma asja ajades muutub sammsammult paremaks ümbritsev maailm“. Kõigis viidatud artiklites on hageja öelnud, et ta ei pea õigeks riigikogulaste erinevate kulude hüvitamist, kuna see toimub maksumaksja arvelt. Seega on kostja loonud hagejast kuvandi kui kahepalgelisest isikust, kes küll ise taunib kuluhüvitisi, kuid samas kasutab kuluhüvitisi pidude korraldamiseks ja autoliisingu eest tasumiseks. VÕS § 1050 lg 1 ja 2 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ning isiku süü hindamisel arvestatakse muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Kostja ei ole süü puudumist tõendanud. Seega vastutab kostja hagejale kahju tekitamise eest. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõigete 5 ja 6 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete valdamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse rikkumise või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest võttes

seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel arvestab kohus muu hulgas poolte majanduslikku olukorda. Hageja on selgitanud, et vaidlusaluse 17.08.2011 artikli näol ei ole tegemist uudislooga, vaid ajakirjanik KJ arvamuslooga, kusjuures artikli ülesehitusest on tajutav ajakirjaniku isiklik solvumine mõisaparki tasuta mittepääsemise pärast. Hageja leiab, et tema ei ole andnud mingilgi määral kostjale tema aadressil kriitikaks põhjust ning ajakirjanik on taandanud konflikti, mis põhines tema ja P mõisa opereeriva juriidilise isiku vahelisel õigussuhtel, hageja isikule ja tema tööle poliitikuna. Samuti on hageja selgitanud, et avaldatud artikkel põhjustas inimeste, s.h valijate suhtumise muutumist temasse. Hageja on välja toonud osalemise 11.11.2011 saates „Mida teie arvate?“, kus MA esitas küsimusi kostja avaldatud artiklis kajastatud pidude, autoliisingu arvete tasumisega seonduva jms kohta, viidates konkreetselt kostja poolt avaldatud artiklile, kusjuures küsimuste esitamisel oli tajutav halvustava hoiaku olemasolu hageja suhtes. Hageja on kohtule esitanud ka väljavõtte portaalis Delfi avaldatud kommentaaridest (tlk 25-29), millest nähtub inimeste negatiivne ning halvustav suhtumine hagejasse. Kohus nõustub hagejaga seisukohaga, et KJ artikkel „Kas maksumaksja raha teol rajatakse uut mõisakorda?“ on läbivalt negatiivse alatooniga, kusjuures artikli ülesehitusest nähtuvalt on ajakirjanik pahane selle üle, et sissepääs P mõisa ja mõisaparki on tasuline ning seejärel on ajakirjanik suunanud oma pahameele hageja isiku vastu. Artikli negatiivset varjundit hageja isiku suhtes peegeldab ka artikli sõnakasutus „ S suhtumine „iga mats minu koduõuele ei tule““, mis loob hagejast ülbe ning teistesse inimestesse üleolevalt suhtuva isiku kuvandi. Kohus on seisukohal, et juhul kui ajakirjanik leidis, et diskussioon teemal, kas mõisaparki sisenemise eest tasu küsimine on õiglane või mitte ning selle teemaline artikkel võib lugejatele huvi pakkuda, ei olnud kindlasti vajalik ega põhjendatud samas artiklis käsitleda hageja isikut ega tema tööd poliitikuna, kuivõrd hageja ei ole P mõisa omanik. Hageja on kohtule esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (tlk 90), millest nähtuvalt kuulub Muhu vallas, P külas asuv Mõisa peahoone Osaühingule P . Hageja on üksnes üks Osaühingu P kolmest osanikust. Kostja on väitnud, et kahjuhüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole peale 17.08.2011 artiklis avaldatu rohkem ebaõigeid andmeid hageja kohta avaldanud. Samas on kostja 01.10.2012 avaldanud artikli „Äripäev: IS jonnihagi sisaldab valeväiteid“. Kõnealuses artiklis on kostja nimetanud hagejat valetajaks, märkides artiklis, et: „Äripäeva vastu esitatud S hagist suurem osa ehk 4 väitest 3 tuginevad valedele faktiväidetele ehk Äripäeva valetamises süüdistav S on ise kohtule valetanud.“ Samuti võib artikli põhjal teha järelduse, et kostja arvates on käesoleva hagi esitamine osa Reformierakonna kättemaksukampaaniast ning hagi ei ole tegelikult esitatud hageja au ja väärikuse kaitseks. Kohtul puudub alus kahelda hageja väidetes, et kostja taoline käitumine on hagejat alandanud ning solvanud. Riigikohus on 09.04.2008.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08 p 13 märkinud, et kui varalise kahju nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. TsMS § 233 lg 1 kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Mittevaralise kahju kompenseerimiseks väljamõistetava hüvitise leidmisel peab kohus arvestama varasemat kohtupraktikat, samuti peab hüvitise suurus vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hüvitise suuruses, mis omaks

preventatiivset eesmärki vastavalt kostja majanduslikule olukorrale. Hageja on kohtule teatanud, et kostja oli 2011.a majandusaasta aruande kohaselt kasumis 424 389 euroga. Riigikohus on läbi viinud kordusanalüüsi ("Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades esimese ja teise astme kohtutes 2008. aastal"; kättesaadav arvutivõrgus aadressil http://www.nc.ee), mille kohaselt isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju korral väljamõistetud hüvitiste suurused on vahemikus 1000 - 5000 krooni. Kuivõrd nimetatud analüüs käsitleb kohtu poolt välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise suuruseid 2008.a, siis ei saa kohus käesoleval ajal üksnes kõnealustest summadest juhinduda. Samuti ei näinud 2008.a. kehtinud VÕS ette preventatiivse kahju hüvitise väljamõistmist. VÕS § 134 muudatused, mis käsitlevad preventatiivse kahju hüvitamist jõustusid alles 31.12.2010. Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärgiks on ka mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, kuid seda erinevusega, et kohus võib isiklike õiguste rikkumise puhul arvesse võtta ka kahju tekitanud isiku varalist seisundit. Käesoleval juhul on kostja näol tegemist meediaväljaandega, kes 2011.a majandusaasta aruande kohaselt oli kasumis 424 389 euroga. Seega peaks hageja kasuks välja mõistetav hüvitise suurus vastama hüvitisele, mis omaks preventatiivset eesmärki vastavalt kostja majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära selliselt kostja poolt edaspidiselt selliste ebaõigete faktiväidete avaldamist, mis riivavad isiku au ja väärikust. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumusest on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõude rahuldamine 2000 euro ulatuses. Kohus jätab käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid, mis puudutavad EASraha saamist, kuivõrd hageja on nimetatud nõudest loobunud ning seega poolte vahel kõnealuse asjaolu üle vaidlus puudub. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kada. Kuna hageja on oma nõudest osaliselt loobunud ning ülejäänud osas on kohus hageja nõude osaliselt rahuldanud, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda ning 70% ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.