Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
24.07.2013.a, Tallinn, Tartu mnt. kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-41151
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi KKvastu võla nõudes
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); Hageja esindajad Brit Raud, Riina Rebane (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23, Tartu 51006, epost: [email protected], [email protected], [email protected] ) Kostja: KK(isikukood XXX, elukoht: XXX)
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja hageja avaldus Harju Maakohus 27.03.2013.a otsusega rahuldas BIGBANK AS-i hagi ning jättis menetluskulud täies ulatuses kostja KK kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 07.05.2013.a. BIGBANK AS esindaja esitas 29.04.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja kandis antud tsiviilasjas menetluskulusid summas 759,78 eurot, millest:
Kohtu põhjendused ja selgitused Kohus edastas 07.06.2013 kohtumäärusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega kostjale. Dokumendid tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks 13.07.2013. Kostja ei esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele tähtaegset vastuväidet. Riigilõivu tasumine hagiavalduselt summas 600 eurot on tõendatud (tl 88). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on menetluskuluks kohtukuluna ka riigilõiv. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad nimetatud paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on lepingulise esindaja kulude osas selgelt põhjendamatu. Hageja on oma lepingulise esindaja kulusid kirjeldanud kui „õigusabikulusid“ summas 95.87 eurot ja „esindaja tasu istungil osalemise eest“ summas 63.91 eurot. Seega ei ole hageja poolt kohtule esitatud korrektset menetluskulude nimekirja konkreetsete õigusabitoimingute kohta. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvetest ei ole võimalik tuvastada, millised olid konkreetsed hageja esindajate õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja nendeks kulunud aeg. Ka hageja märgitud „esindaja tasu istungil osalemise eest“ ei võimalda tuvastada, milline oli istungil osalemiseks kulunud aeg, kes oli lepinguline esindaja, milline oli tema tunnitasu. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis kohtuistung 14 minutit (tl 134-135) ja seal osales esialgsest hageja esindajast erinev esindaja.
Riigikohtu 30.03.2011 määruses nr 3-2-1-16-11 on selgitatud, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Sarnasele seisukohale on Riigikohus jõudnud oma 09.11.2009 otsuses nr 3-2-1-112-09. Kohus märgib, et hageja esindaja esindab pidevalt oma kliente kohtus ning peab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse nõudeid teadma. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu põhjust eeldada, et hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus oleks esitatud puudustega, vaid tegemist on hageja esindaja teadliku valikuga selles, millisel viisil on õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja toimingud kirjeldatud. Arvestades eeltoodut jätab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata õigusabikulude osas summas 159.78 eurot. Lisaks eeltoodule selgitab kohus hagejale, et hageja avaldusest nähtuvalt taotletakse lepingulise esindaja kulude hüvitamist vähemalt osaliselt koos käibemaksuga, millele hagejal aga õigust pole. Hageja pole esitanud TsMS § 174 lg 6 kohast kinnitust, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu-ja Tolliameti andmetest nähtub, et hageja on käibemaksukohustuslane, käibemaksukohustuslasena . Seega puudub hagejal õigus menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 peale ei sa esitada määruskaebust, sest resolutsiooni punktis 2 märgitud summa jääb alla 200 euro.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.