Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse kostja KK vastu võla nõudes. Hagiavalduses palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja 14 469,28 eurot, millest 8 968,18 eurot on tagastamata krediidisumma, 3 626,92 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 185,31 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 1 599,03 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 89,84 eurot tasumata lepingu sõlmimise tasu; mõista kostjalt alates 09.10.2012 kuni lepingu nr XXX raames sõlmitud kokkuleppe nr 3 tagastamata krediidisumma 4 561,61 euro täieliku tasumiseni välja viivis 22,49% tagastamata krediidisummalt aastas; mõista kostjalt alates 09.10.2012 kuni lepingu nr XXX raames sõlmitud kokkuleppe nr 2 tagastamata krediidisumma 4 406,57 euro täieliku tasumiseni välja viivis 24,58% tagastamata krediidisummalt aastas; jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja KK 12.09.2005 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille raames on hageja ja kostja sõlminud 3 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 3 suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 1 932,49 krooni (123,51 euro) võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 4 571,93 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 71 535,20 Eesti krooniga. Kokkuleppega nr 3 muudeti lepingus kokkulepitud intressimäära. Uueks intressimääraks loeti alates 29.09.2010 22,49% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 23.07.2007 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille raames on hageja ja kostja sõlminud 2 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 2 suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 1 829,87 krooni (116,95 euro) võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 4 412,33 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 69 037,99 Eesti krooniga. Kokkuleppega nr 2 muudeti lepingus

kokkulepitud intressimäära. Uueks intressimääraks loeti alates 29.09.2010 24,58% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja ei täitnud lepinguid korrektselt. 19.12.2012 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. Kostja on oma vastuses väitnud, et kostja arvelduskontole ülekantud summad on hagejale tagasi makstud. Kostja ei ole käesolevas menetluses kuidagi tõendanud, et lepingust tulenev nõue on hagejale tagastatud. Seega on kostja sellekohased väited paljasõnalised ning tuleb jätta tähelepanuta. Lepingust nr XXX tuleneva tagastamata krediidisumma suuruseks 4 406,57 eurot. Sissenõutavaks muutunud tasumata intress on 1 653,01 eurot. 08.10.2012 ehk hagiavalduse esitamise seisuga on lepingu alusel sissenõutavaks muutunud viivis 805,88 eurot. Lepingu sõlmimise tasu on 44,12 eurot. Võla sissenõudmisega seotud kulud on kokku 115,02 eurot. Lepingust nr XXX tuleneva tagastamata krediidisumma suuruseks on 4 561,61 eurot. Sissenõutavaks muutunud tasumata intress on 1 973,91 eurot. 08.10.2012 ehk hagiavalduse esitamise seisuga on lepingu alusel sissenõutavaks muutunud viivis 793,15 eurot. Lepingu sõlmimise tasu on 45,72 eurot. Võla sissenõudmisega seotud kulud on kokku 70,29 eurot. Hageja jääb hagis esitatud intressinõude juurde. Nimelt esitatud intressinõue tuleneb poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX ja selle raames sõlmitud kokkuleppest nr 2 ning tarbijakrediidilepingust nr XXX ja selle raames sõlmitud kokkuleppest nr 3, mille kohaselt kostja on kohustatud maksma hagejale intressi vastavalt 24,58% krediidisummast ühe aasta kohta ning 22,49% krediidisummast ühe aasta kohta, seega tuleb kostjal tasuda intressi vastavalt lepingutele. Seega on lepingutes sätestatud intressimäär seadusega kooskõlas ega saa olla ebamõistlikult suur. 26.02.2013 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ja täpsustas, et nõue on tänase päeva seisuga kokku 15 118,05 eurot, mis koosneb põhinõudest 8 908,18 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intressidest 3 626,92 eurot, sissenõudmisega seotud kuludest 170,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 2 322,80 eurot (seisuga 26.02.2013), lepingu sõlmimise tasust 89,84 eurot ja menetluskuludest. Hageja taotles viivise väljamõistmist tagastamata krediidisummalt alates 27.02.2013 kuni krediidisumma 8 908,18 eurot tasumiseni. 22.03.2013 täpsustas hageja oma nõuet. Lepingust nr XXX tulenevalt oli tagastamata krediidisummaks 4 406,57 eurot, intressiks 1 653,01 eurot, võla sissenõudmisega seotud kuludeks 115,02 eurot, tasumata lepingu sõlmimise tasuks 44,12 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseks 1 295,52 eurot. Lepingust nr XXX tulenevalt oli tagastamata krediidisummaks 4 501,61 eurot, intressiks 1 973,91 eurot, võla sissenõudmisega seotud kuludeks 40,29 eurot, tasumata lepingu sõlmimise tasuks 45,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseks 1 252,40 eurot. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagiavaldust õigeks ei võtnud ega tunnistanud hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid, kuna on BIGBANK AS-ilt kostja kontole ülekantud summad kohusetundlikult tagasi maksnud ja intressegi küllaldaselt tasunud. Kostja leidis, et tal ei ole midagi vaja tõestada. 26.02.2013 toimunud kohtuistungil esitas kostja 22.03.2011, 05.08.2011, 05.08.2011, 14.09.2010, 22.11.2011 ja 08.12.2011 avaldused ja palus jätta hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 12.09.2005 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr XXX (tl 13-14), mille raames on hageja ja kostja sõlminud 3 kokkulepet (tl 23-24, 30-31, 37-38) krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 3 (tl 37-38) suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 1 932,49 krooni (123,51 euro) võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 4 571,93 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 71 535,20 Eesti krooniga. Kokkuleppega nr 3 muudeti lepingus kokkulepitud intressimäära. Uueks intressimääraks loeti alates 29.09.2010 22,49 % tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S (tl 41-43). Hageja ja kostja sõlmisid 23.07.2007 tarbijakrediidilepingu nr XXX (tl 50), mille raames on hageja ja kostja sõlminud 2 kokkulepet (tl 56-57, 64-65) krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 2 (tl 64-65) suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 1 829,87 krooni (116,95 euro) võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 4 412,33 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 69 037,99 Eesti krooniga. Kokkuleppega nr 2 muudeti lepingus kokkulepitud intressimäära. Uueks intressimääraks loeti alates 29.09.2010 24,58 % tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S (tl 61-63). Kuna kostja ei ole vastuväiteid esitanud eelpool nimetatud laenulepingute sõlmimise osas, puudub nimetatud asjaolude üle vaidlus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute alusel oli kostjal raha maksmise kohustus. Vastavalt tarbijakrediidilepingule XXX väljastas hageja kostjale krediidisumma 4 571,93 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni 12.01.2012 tasus kostja krediidisumma katteks 10,32 eurot. Kostja kohustus tagastama kokkuleppe nr 3 alusel krediidisumma alates 18.04.2011 igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule (tl 39-40), millist kohustust kostja rikkus. Pärast lepingu ülesütlemist oli tagastamata krediidisummaks 4 561,61 eurot. Vastavalt tarbijakrediidilepingule 0701583/25 st väljastas hageja kostjale krediidisumma 4 412,33 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni 12.01.2012 tasus kostja krediidisumma katteks 5,76 eurot. Kostja kohustus tagastama kokkuleppe nr 2 alusel krediidisumma alates 15.04.2011 igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule (tl 66-68), millist kohustust kostja rikkus. Pärast lepingu ülesütlemist oli tagastamata krediidisummaks 4 406,57 eurot. Hageja on arvestanud tasutud summadelt krediidisumma katteks 16,08 eurot, siis

on käesoleval ajal kostjal tasumata krediidisumma 8 968,18 eurot. 22.03.2013 täpsustas hageja oma nõuet. Laenulepingust nr XXX tulenevalt oli tagastamata krediidisummaks 4 406,57 eurot ja laenulepingust nr XXX tulenevalt oli tagastamata krediidisummaks 4 501,61 eurot, kokku 8 908,18 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-137-07 leidnud, et kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-96-11 jõudnud seisukohale, et laenusaajal on kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud. Laenulepingu võlakohustuse täitmise tõendamine on liigi- ja vormivaba. Võlgnik võib võla tasumist tõendada nii VÕS § 95 lg-s 1 ja § 96 lg-s 1 nimetatud tõenditega kui ka muude kirjalike dokumentidega ja tunnistajate ütlustega. Kostja on seisukohal, et tema on hagejale kõik summad kohusetundlikult tagasi maksnud. 26.02.2013 toimunud kohtuistungil esitas kostja kohtule 22.03.2011, 05.08.2011, 05.08.2011, 14.09.2010, 22.11.2011 ja 08.12.2011 avaldused (tl 128-133), millest tulenevalt palus hagi jätta rahuldamata. Hageja täpsustas, et nende avalduste pinnalt sõlmiti kokkulepped. Kostjale anti maksepuhkust ja kostja on lepingud allkirjastanud. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on hagejale tasunud laenusummad. Samuti ei nähtu nimetatud asjaolu ka kostja poolt kohtuistungil esitatud 22.03.2011, 05.08.2011, 05.08.2011, 14.09.2010, 22.11.2011 ja 08.12.2011 avaldustest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue summas 8 908,18 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Üldtingimuste nr S (tl 41-43, 61-62, 20-22) p 6.7 ja 6.6, 7.5 kohaselt krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale lepingute rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale (tl 77). Kostja ei ole hagejale seoses krediidilepinguga nr XXX tasunud kokku 70,29 eurot 27.10.2011 (tl 44-45) kostjale ja käendajale saadetud võla sissenõudmiskirja, 19.12.2011, 30.12.2009 (tl 46-47) saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ja 12.01.2012 (tl 48-49) saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Kostja ei ole hagejale seoses krediidilepinguga nr XXX tasunud kokku 115,02 eurot 28.04.2011, 25.05.2011, 08.09.2011, 27.09.2011, 27.10.2011 (tl 69-73) kostjale saadetud võla sissenõudmiskirja, 02.11.2011, 19.12.2009 (tl 74-75) saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ja 12.01.2012 (tl 76) saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. 22.03.2013 täpsustas hageja oma nõuet. Laenulepingust nr XXX tulenevalt oli võla sissenõudmisega seotud kuludeks 115,02 eurot ja laenulepingust nr XXX tulenevalt oli võla sissenõudmisega seotud kuludeks 40,29 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna kostja võlgnevust ei tasunud, siis oli hagejal õigus edastada kostjale teateid võlgnevuse tasumise kohta, mistõttu on võla sissenõudmisega seotud kulud põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 22,49 % krediidisummast ühe aasta kohta ja tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel 24,58 % krediidisummast ühe aasta kohta. Tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel ei ole kostja pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud. Ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi suuruseks on 1 973,91 eurot. Pärast tarbijakrediidilepingu nr XXX ülesütlemist on kostja intressidena võlgnetavate summade katteks tasunud 66 eurot. Seega on kostja poolt tasumata sissenõutavaks muutnud intress summas 1 653,01 eurot, mõlema tarbijakrediidilepingu alusel kokku 3 626,92 eurot. Kohus on seisukohal, et intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 415 lg 1 alusel tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul viivisemääraks lepinguga kokku lepitud intress vastavalt tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel 22,49 % ja tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel 24,58 %. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 14.01.2009 otsuses nr 3-2-1-120-08 on samuti leidnud, et: „laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.“ 22.03.2013 täpsustas hageja oma nõuet. Laenulepingust nr XXX tulenevalt oli sissenõutavaks muutunud viiviseks 1 295,52 eurot ja laenulepingust nr XXX tulenevalt oli sissenõutavaks muutunud viiviseks 1 252,40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 22.03.2013 sissenõutavaks muutunud viivise mõlema tarbijakrediidilepingu alusel summas 2 547,92 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega, siis on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine. Tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel kohustus kostja hagejale tasuma lepingu muutmise tasu summas 45,72 eurot ja tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel 44,12 eurot, kokku summas 89,84 eurot. Kohus leiab, et lepingu muutmise tasu on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 26.02.2013 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet ja palus viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist alates 27.02.2013. Seega tuleb hageja nõudel kostjalt välja mõista alates 27.02.2013 kuni laenulepingu nr XXX alusel tagastamata krediidisumma 4 501,61 euro täieliku tasumiseni viivis 22,49 % tagastamata krediidisummalt aastas ja alates 27.02.2013 kuni laenulepingu nr XXX alusel tagastamata krediidisumma 4 406,57 euro täieliku tasumiseni viivis 24,58 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.