2-13-24573/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

R OÜ esitas 21.05.2013 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli reisikorraldus. Võlgnikul on kohustusi 21 011,72 euro ulatuses, vara puudub. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 29.05.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on võlgnikul 21 011,72 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus tekkis hiljemalt 31.12.2012 ning maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur raskeid juhtimisvigu. Alates 2012 lõpust on võlgniku majandusnäitajad oluliselt halvenenud, 2012.a teises pooles tellis võlgnik kaupu mille eest tasumiseks tal vahendeid ei olnud. 2012 viimases kvartalis lõpetas võlgnik turismiteenuse osutamisel pakettreiside müümiseks vajaliku MTR registreeringu, samas kui 2013.a müüs võlgnik füüsilistele isikutele reisiteenuseid reisidokumente väljastamata. Lisaks on võlgnik väidetavalt tasunud AS W esitatud arved sularahas, samas kui AS W kinnitas, et võlgnikuga sularahaarveldusi ei toimunud. Tagasivõitmise võimalusi ei ole haldur tuvastatud. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 250 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 412,50 eurot, ning teostatud kulutuste hüvituseks 70 eurot, summad maksta välja Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele. Tasust 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning maksta summa välja Mari Männiko arveldusarvele. Tasu ja kulutuste katteks 1 204,50 eurot palub ajutine haldur välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt KP (endine P ). 26.06.2013 esitas võlgnik seisukohad ajutise halduri taotluse osas. Võlgnik ei nõustu, et maksejõuetus tekkis 31.12.2012. Võlgnik üritas normaliseerida võlgniku finantsseisundit ja tasuda võlgasid tarnijatele. Võlgnik loobus sellele eesmärgil üüripinnast ning juhatuse liikmele tasu maksmisest. Asjaolu, et võlgnik lõpetas MTR registreeringu, ei näita maksejõuetust. Võlgnik muutis oma tegevusala, mis ei eeldanud enam MTR registreeringu olemasolu. Pärast MTR registreeringu lõpetamist ei ole võlgnik pakkunud enam müügiks pakettreise. 26.06.2013 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde, leidis, et maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga ning maksejõuetuse tekkimise aeg on 31.12.2012. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde, leidis et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on see, et müük ei olnud nii hea kui loodetud, maksejõuetus tekkis mais 2013. Võlgniku hinnangul on kohustusi 20 266,07 euro ulatuses. Võlgniku esindaja ei nõustu ajutise halduri tasu kandmisega. Muus osas nõustus võlgnik ajutise halduri aruandega. 28.06.2013 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning avaldas 28.06.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul vara puudub ja kohustusi on 21 011,72 euro ulatuses. Kohustuste maht ületab oluliselt võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud

pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 31.12.2012. Kohtul ei ole ajutise halduri seisukohas põhjust kahelda ning puuduvad seda seisukohta ümberlükkavad andmed. Olukorras, kus 31.12.2012 oli võlgnikul vara 3 517 euro ulatuses ja kohustusi 18 376 euro ulatuses ning 29.05.2013 seisuga vara puudus ning kohustusi oli 20 284 euro ulatuses ja võlgnik ei ole vahepeal maksejõuliseks muutunud, vaid esitanud pankrotiavalduse ei saa väita, et võlgniku maksejõuetus 31.12.2012 oli ajutine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et maksejõuetuse tekkimise aeg oli 31.12.2012. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus rasket juhtimisviga PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur on asunud seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks oli raske juhtimisviga, mis seisneb selles, et 2012 novembris lõpetas võlgnik pakettreiside müümiseks vajaliku MTR registreeringu, kuid müüs 2013.a vähemalt seitsmele isikule pakettreisi. Samuti tellis võlgnik 2012.a sügisel kaupu ja teenuseid, mille eest tasumiseks puudusid vahendid. Võlgnik on teinud sularahatehinguid, mille seotus majandustegevusega on tõendamata. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub halduriga, et eelnimetatud toimingud näitavad võlgniku juhatuse liikme poolt raske juhtimisvea toimepanemist. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik väidetavalt tasunud sularahas 12 AS Wris arvet, samas kui AS W kinnitusel sularahaga arveldusi võlgnikuga ei olnud. Kohtul pole alust selles väites kahelda. Ebausaldusväärsed ja majanduslikult põhjendamata on võlgniku väited erinevate ülekannete tegemise vajadusest mitmete isikute vahel. Samuti märgib kohus, et juhatuse liikme kohustuseks on korraldada nõuetekohaste raamatupidamisdokumentide olemasolu, mis kajastaksid õigesti tehtud tehingute sisu ja tehingute pooli. Nõuetekohase raamatupidamiseta ei ole võimalik äriühingut juhtida. Kohus leiab, et maksejõuetus on tekkinud raske juhtimisvea tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi

Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13 tundi ja 54 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1 250 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulude katteks 70 eurot. Kulud seisnevad arvestuslikes bürookuludes ja koopiate tegemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Väljamõistetud ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada ajutisele haldurile riigi vahenditest ning kanda summa Mari Männiko arveldusarvele. Ajutine haldur palub tasu ja kulutuste hüvitiseks 1 204,50 eurot välja mõista võlgniku seaduslikult esindajalt Kaidi Partsilt. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. KP ei ole andnud nõusolekut nimetatud tasu maksmiseks. Kuivõrd võlgniku seaduslik esindaja ei ole nõustunud ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamisega, tuleb jätta ajutise halduri taotlus tasu väljamõistmiseks Kaidi Partsilt rahuldamata. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad vastavalt ajutise halduri taotlusele võlgniku juhatuse liikme KP vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik