Kohtulahend

Puudutatud isikute seisukohad X X vaidles avaldusele vastu ja pidas seda alusetuks. Avaldaja pidi avalduses märgitud asjaolusid kinnistu omandamisel teadma. AÕS § 156 lg 1 rakendamiseks on vajalik, et huvitatud isik peaks olema juurdepääsu nõudnud ja teinud kokkuleppe ettepaneku. Juurdepääs Rebase 14 kinnistule on olemas ning juurdepääsu kokkuleppe küsimuses poolte vahel vaidlust ei ole. AS Balti Karusnahk avaldusele vastuväiteid ei esitanud. X X avaldusele vastuväiteid ei esitanud. OÜ Novinka esindajad kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutsed olid esindajatele kätte toimetatud. Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus Kohila Vallavalitsuse esindaja Ahto Järvela leiab, et põhjendatud on avaldaja alternatiivse taotluse rahuldamine. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas avaldaja alternatiivse nõude. X Xi, AS Balti Karusnahk, OÜ Novinka, X Xi ning Kohila valla menetluskulud jäeti nende endi kanda. X X menetluskuludest 60% jäeti tema enda ja 40% X Xi kanda. Kohus tuvastas vahemäärusega (03.04.2012), et avaldaja avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks on põhjendatud. Kohus leidis, et juurdepääs avaldaja kinnistule tuleb määrata tähtajatult, nii jalgsi kui ka sõiduvahenditega, läbi puudutatud isikutele AS-le Balti Karusnahk, X Xle ja OÜ-le Novinka kuuluvate kinnistute xxxxxxxxxxxxxxx, plaani alusel, kuna avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Vahemäärusega kohus tuvastas, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldused AÕS § 156 lg 1 alusel on täidetud: avaldaja kinnisasjal avalikule teele juurdepääs puudub, juurdepääs on maakorralduslikult võimalik ning avaldaja juurdepääsu vastu omatav huvi ülekaalukus, võrreldes puudutatud isikute õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. AÕS § 156 lg 1 alusel ühendustee talumise kohustuse tekkimisel tekib koormatud kinnisasja omanikul ühendustee saanud kinnisasja omaniku suhtes hüvitise nõue. Mõistlik on, et tee hooldamise tagavad oma kinnistutel omanikud. AS Balti Karusnahk ja OÜ Novinka taotlusi hüvitise määramiseks ei esitanud. Tee xxxxxxxxxx kinnistul on olemas olnud juba enne kinnistu soetamist X X poolt. Tava kohaselt on seda juurdepääsuteed kasutatud pikemat aega. X X ei jää taotletud tulust ilma, kuna pole seda kunagi varem saanudki. Juurdepääsutee kasutamise tõttu ei vähene ega ei ole häiritud koormatud kinnisasja kasutusvõimalus kinnistu omaniku poolt. Küll aga on kohustatud ta taluma kõrvaliste isikute viibimist enda kinnistul. xxxxxxxxx kinnistut läbiv tee on alati üle kinnistu kulgenud ja teiste kinnistute kasutuses olnud, siis ei vähenda xxxxxxxxx kinnistu senist väärtust asjaolu, et kohus olemasoleva tee kasutamise avaldaja kinnistu jaoks seadustab. Mõistlik on määrata tasu, mis on arvutatud välja teealuse maa maksustamishinna arvulise näitaja alusel. Maamaksu suurus tootmismaal on 0,19 eurot/m2. Juurdepääsu kasutajaid vähemalt 3. Seega on mõistlik hüvitis 15 eurot aastas. Määruskaebus X X palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotamist puudutavas osas ja teha uus määrus, millega jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Maakohus ei ole mingil moel menetluskulude jaotamist motiveerinud. Lähtudes Riigikohtu praktikast (3-2-1-18-11; 3-2-1-42-10) hüvitatakse hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses. Hagita menetluses ei lahendata keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle

2(4)

kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Avaldaja arvates on käesoleva kohtuvaidluse ja selle pika kestvuse põhjustanud just nimelt X X, kes tegi avaldajale takistusi oma kinnisasjalt avalikult teele pääsemiseks. Kogu menetluse käigus oli just nimelt X X see isik, kes igati venitas tsiviilasja menetlemist ja keeldus asjas kompromissi sõlmimisega lahendamisest. Puudutatud isikutele on määruskaebus kätte toimetatud, kuid oma seisukohta määruskaebuse suhtes kohtule nad esitanud ei ole. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud, vaid saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks menetluskulu jaotuse osas ei ole alust. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Õige on määruskaebuse väide, et maakohus ei ole vaidlusaluses lahendis menetluskulude jaotamist motiveerinud. Nimetatud menetlusliku vea saab ringkonnakohus parandada. Menetlusõigusnormi rikkumine (TsMS § 436 lg 1) ei ole kaasa toonud ebaõiget kohtulahendit. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ja kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Asjaoludest nähtuvalt osales menetluses peale avaldaja 3 puudutatud isikut. Maakohus on määranud jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, v.a puudutatud isiku X Xe menetluskulud, mille osas maakohus määras jätta need puudutatud isiku X Xe enda kanda 60% ulatuses ja avaldaja kanda 40% ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et asjaolusid arvestades on maakohtu poolt menetluskulude jaotamine sellisel viisil põhjendatud. Maakohus on küll rahuldanud avaldaja taotluse juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele muu hulgas ka üle puudutatud isiku X Xe kinnistu, kuid mitte avaldaja taotletud põhivariandis, vaid alternatiivvariandis. Lisaks sellele taotles avaldaja juurdepääsu oma kinnistule tasuta, kuid kohus määras puudutatud isikule X Xele juurdepääsu võimaldamise eest tasu 15 eurot aastas. Kuna avaldaja taotlus puudutatud isiku X Xe suhtes rahuldati sisuliselt ainult osaliselt, siis on maakohtu poolt puudutatud isiku X Xe menetluskulude osaliselt avaldaja kanda jätmine põhjendatud. Määruskaebuse väide, et kohtuvaidluse ja selle pika kestvuse põhjustas üksnes puudutatud isik X X, kes tegi avaldajale takistusi avalikule teele pääsemiseks ja venitas kohtumenetlust ning keeldus asja kompromissi sõlmimisega lahendamast, ei ole asjaolusid tervikuna hinnates põhjendatud. Avaldaja on ka ise põhjustanud menetluse tavalisest pikemat kestmist, taotledes järjekindlalt juurdepääsu eelkõige põhivariandis. Avaldaja vaidlustas apellatsioonkaebusega maakohtu eelmise lahendi, millega rahuldati avaldaja taotlus juurdepääsu määramiseks alternatiivvariandis. Kuigi avaldaja loobus apellatsioonkaebusest selles osas, taotles avaldaja asja uuel läbivaatamisel ikkagi juurdepääsu määramist eelkõige põhivariandis. Asja materjalidest nähtub samuti, et puudutatud isik X X ei ole sisuliselt vaielnud vastu avaldaja taotlusele alternatiivvariandis, väites lisaks, et ta ei ole kunagi teinud avaldajale takistusi alternatiivvariandis märgitud juurdepääsuks avalikule teele. Mis puutub väitesse puudutatud isiku X Xe keeldumise kohta lahendada asi kompromissi sõlmimisega, siis ei ole määruskaebuses täpsustatud, millist kompromissi või nende variante silmas on peetud. Toimikust ei nähtu, et avaldaja oleks pakkunud puudutatud isikule X Xele asja

3(4)

lahendamiseks sellist kompromissi, mis oleks käsitatav tehtud kohtulahendi alusena, mistõttu puudub alus jätta menetluskulusid sellel motiivil puudutatud isiku X Xe kanda. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Pavel Gontšarov

Margo Klaar

Ele Liiv

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.