Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Tsiviilasi
Helene Lindenburgi hagi Raul Maasika vastu kinnisasjale juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märke kandmiseks 30.11.2010, Tallinn
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Helene Lindenburgi apellatsioonkaebuse hind 25 000 krooni Raul Maasika apellatsioonkaebuse hind 750 krooni Pärnu Maakohtu 08.04.2010 otsus Helene Lindenburgi apellatsioonkaebused 16.11.2010
ja
Raul
Maasika
Hageja Helene Lindenburg (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Harland Paas Kostja Raul Maasikas (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Maie Klemmer Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Kohila vald, esindaja Kohila Vallavalitsuse vallasekretär Ahto Järvela
Resolutsioon 1.Tühistada Pärnu Maakohtu 08.04.2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hagejale kuulub Kohila vallas, XXXXXXXXX alevikus, XXXXXX XX kinnistu ja kostjale XXXXXX XX, XXXXXX X, ja XXXXXX X kinnistud. Hageja pääses oma kinnistult kostja kinnistut läbiva XXXXXXX XXX kaudu, läbi XXXXXXXXX, Tallinn-Viljandi maanteele. Kohalikud elanikud ja hageja kasutasid seda teed kuni 2008. maikuuni, mil kostja tee sulges. Hagejale kuuluvale kinnistule on olemas ka teine ligipääs, mis asub samuti kostjale kuuluval kinnistul. Pärast XXXXXXX XXX sulgemist on hageja olnud sunnitud kasutama teed kostja kinnistul läbi kostjale kuuluva autolammutuse platsi. Selle tee kasutamisel on olnud palju probleeme. Lisaks tee halvale seisukorrale on tee ka halva nähtavusega, kuna mõlemal pool teed asuvad suured autovrakid.
2.Hageja palus AÕS § 156 alusel määrata hagejale kuuluvale kinnistule juurdepääs läbi kostjale kuuluva kinnistu XXXXXX XX järgmistel tingimustel: võimaldada tasuta, tähtajatult, ajaliste piiranguteta, jalgsi ja sõiduvahenditega, juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt XXXXXX XX kinnistule läbi XXXXXX XX XX kinnistu vastavalt käesoleva dokumendi lisaks 3 olevale plaanile; 2) kohustada Raul Maasikat andma oma nõusolek vastava märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse.
3.Alternatiivsena palus hageja määrata juurdepääsutee selliselt, et võimaldada tasuta, tähtajatult, ajaliste piiranguteta, jalgsi ja sõiduvahenditega, juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt XXXXXX XX kinnistule läbi XXXXXX XX X kinnistu vastavalt käesoleva dokumendi lisaks 4 olevale plaanile koos koormatud kinnisasja XXXXXX XX X igakordse omaniku kohustusega hoida tema kinnistul kulgevat läbipääsu korras ja tagada selle ohutus liiklemiseks, sh tagada läbipääsu laius vähemalt 4,5 meetrit ja läbipääsu äärtes vrakkide ning muude esemete ladustamine mitte enam kui 1,5 meetri kõrguses; kohustada Raul Maasikat andma nõusolek vastava märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse.
4.18.03.2009 täpsustas hageja alternatiivset nõuet, paludes määrata juurdepääsutee samadel alustel lisaks ka läbi kostjale kuuluvate kinnistute XXXXXX XX X, XXXXXX XX X ja XXXXXX XX XX. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole keelanud kasutada hagejal olemasolevat juurdepääsu jalgsi läbi XXXXXX XX kinnistu (nn. XXXXXXX XXX) hageja kinnistule. Sõidukitega juurdepääsu tagamine ei ole võimalik, kuna kinnistul puudub selline tee. Hageja õigusi ei ole rikutud. Hagejal on juurdepääs oma kinnistule läbi kostjale kuuluva XXXXXX X kinnistu ja kostja pole hagejal selle juurdepääsu kasutamist nii jalgsi kui ka sõidukitega keelanud. XXXXXX X kinnistut läbivat teed kasutavad lisaks hagejale ka naaberkinnistute omanikud. Seetõttu on ebamõistlik hageja esimene nõue koormata vaid oma kinnistule täiendava juurdepääsu võimaldamiseks hageja teist kinnistut (XXXXXX XX). Kohila Vallavalitsuse seisukoht
2(9)
6.Kohila vald on nõus vormistama läbi autolammutuse platsi mineva tee avalikuks teeks ja seda korras hoidma vastavalt nõuetele, kuid kostja ei ole selleks nõusolekut andnud. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
7.Maakohus rahuldas hageja alternatiivnõude ja otsustas: • Määrata Helene Lindenburgile kuuluvale kinnistule XXXXXX, asukohaga XXXXXX XX XX, juurdepääs läbi Raul Maasikale kuuluva kinnistu, asukohaga XXXXXX X järgmistel tingimustel: võimaldada XXXXXX kinnistu igakordsele omanikule tasu 250 krooni eest aastas, tähtajatult, jalgsi ja sõiduvahenditega, juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt XXXXXX XX kinnistule läbi XXXXXX XX X kinnistu vastavalt käesoleva dokumendi lisaks 4 olevale plaanile koos koormatud kinnisasja XXXXXX XX X igakordse omaniku kohustusega hoida tema kinnistul kulgevat läbipääsu korras ja tagada selle ohutus liiklemiseks, sh tagada läbipääsu laius vähemalt 4,5 meetrit ja läbipääsu äärtes vrakkide ning muude esemete ladustamine mitte enam kui 1,5 meetri kõrguses. • Tuvastada Raul Maasika nõusolek temale kuuluva kinnistu XXXXXX XX X kohta märkuse kandmiseks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX alljärgnevas sõnastuses: kinnisasja igakordse omaniku kohustus võimaldada kinnistu XXXXXX, asukohaga XXXXXX XX, XXXXXXXXX, Kohila vald, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number XXXXXX, igakordsetele omanikele tasu 250 krooni eest aastas, tähtajatult juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt XXXXXX XX XX kinnistule jalgsi ja sõiduvahendiga läbi XXXXXX XX X kinnistu vastavalt käeoleva dokumendi lisaks 4 olevale plaanile koos koormatud kinnisasja XXXXXX XX X igakordse omaniku kohustusega hoida tema kinnistul kulgevat läbipääsu korras ja tagada selle ohutus liiklemiseks, sh tagada läbipääsu laius vähemalt 4,5 meetrit ja läbipääsu äärtes vrakkide ning muude esemete ladustamine mitte enam kui 1,5 meetri kõrguses. • Määrata Helene Lindenburgile kuuluvale kinnistule XXXXXX juurdepääs läbi Raul Maasikale kuuluva kinnistu, asukohaga XXXXXX X järgmistel tingimustel: võimaldada XXXXXX kinnistu, asukohaga XXXXXX XX igakordsele omanikule tasu 250 krooni eest aastas, tähtajatult, jalgsi ja sõiduvahenditega, juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt XXXXXX XX kinnistule läbi XXXXXX XX X kinnistu vastavalt käesoleva dokumendi lisaks 4 olevale plaanile koos koormatud kinnisasja XXXXXX XX X igakordse omaniku kohustusega hoida tema kinnistul kulgevat läbipääsu korras ja tagada selle ohutus liiklemiseks, sh tagada läbipääsu laius vähemalt 4,5 meetrit ja läbipääsu äärtes vrakkide ning muude esemete ladustamine mitte enam kui 1,5 meetri kõrguses. • Tuvastada Raul Maasika nõusolek temale kuuluva kinnistu XXXXXX XX X kohta märkuse kandmiseks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXX alljärgnevas sõnastuses: kinnisasja igakordse omaniku kohustus võimaldada kinnistu XXXXXX, asukohaga XXXXXX XX, XXXXXXXXX, Kohila vald, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number XXXXXX, igakordsetele omanikele tasu 250 krooni eest aastas, tähtajatult juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt XXXXXX XX XX kinnistule jalgsi ja sõiduvahendiga läbi XXXXXX XX X kinnistu vastavalt käeoleva dokumendi lisaks 4 olevale plaanile koos koormatud kinnisasja XXXXXX XX X igakordse omaniku kohustusega hoida tema kinnistul kulgevat läbipääsu korras ja tagada selle ohutus liiklemiseks, sh tagada läbipääsu laius vähemalt 4,5 meetrit ja läbipääsu äärtes vrakkide ning muude esemete ladustamine mitte enam kui 1,5 meetri kõrguses. • Määrata Helene Lindenburgile kuuluvale kinnistule XXXXXX juurdepääs läbi Raul Maasikale kuuluva kinnistu, asukohaga XXXXXX XX järgmistel tingimustel:
3(9)
võimaldada XXXXXX kinnistu, asukohaga XXXXXX XX, XXXXXXXXX, Kohila vald, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXX, igakordsele omanikule tasu 250 krooni eest aastas, tähtajatult, jalgsi ja sõiduvahenditega, juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt XXXXXX XX kinnistule läbi XXXXXX XX XX kinnistu vastavalt käesoleva dokumendi lisaks 4 olevale plaanile koos koormatud kinnisasja XXXXXX XX XX igakordse omaniku kohustusega hoida tema kinnistul kulgevat läbipääsu korras ja tagada selle ohutus liiklemiseks, sh tagada läbipääsu laius vähemalt 4,5 meetrit ja läbipääsu äärtes vrakkide ning muude esemete ladustamine mitte enam kui 1,5 meetri kõrguses. • Tuvastada Raul Maasika nõusolek temale kuuluva kinnistu XXXXXX XX XX kohta märkuse kandmiseks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX alljärgnevas sõnastuses: kinnisasja igakordse omaniku kohustus võimaldada kinnistu XXXXXX, asukohaga XXXXXX XX, XXXXXXXXX, Kohila vald, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number XXXXXX, igakordsetele omanikele tasu 250 krooni eest aastas, tähtajatult juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt XXXXXX XX XX kinnistule jalgsi ja sõiduvahendiga läbi XXXXXX XX XX kinnistu vastavalt käeoleva dokumendi lisaks 4 olevale plaanile koos koormatud kinnisasja XXXXXX XX X igakordse omaniku kohustusega hoida tema kinnistul kulgevat läbipääsu korras ja tagada selle ohutus liiklemiseks, sh tagada läbipääsu laius vähemalt 4,5 meetrit ja läbipääsu äärtes vrakkide ning muude esemete ladustamine mitte enam kui 1,5 meetri kõrguses. • Jätta Helene Lindenburgi hagi Raul Maasika vastu juurdepääsu määramiseks läbi kinnistu XXXXXX X, asukohaga Kohila vald, XXXXXXXXX, rahuldamata. • Menetluskulud jätta Raul Maasika kanda.
8.AÕS § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõude juurdepääsu üle võõra kinnistu. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
9.Väljavõttega kinnistusraamatust on tuvastatud, et hageja omab kinnistut, asukohaga Kohila vald, XXXXXXXXX, XXXXXX XX. Väljavõtetega kinnistusraamatust on tuvastatud, et kostja omab kinnistuid, asukohaga Kohila vald, XXXXXXXXX, XXXXXX X, XXXXXX X, XXXXXX XX. Plaanidelt nähtub, et hageja kinnistule puudub igasugune juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kohila Vallavalitsuse teatisest nähtub, et teeregistrisse ei ole kantud teid, mis viivad avalikult kasutatavalt teelt XXXXXX XX kinnistule. XXXXXX XX XX ja XX kinnistutele ei ole kehtestatud detailplaneeringut, seetõttu ei ole ka detailplaneeringuga määratud tee võimalikku asukohta XXXXXX XX XX kinnistult avalikult kasutatavale teele. Tunnistaja J. P. ütluste ja fotodega leidis tõendamist, et tee, mis läbib autolammutuseplatsi, olukord on väga halb, kostja on andnud mõista, et keelab hagejal liiklemise ka läbi autolammutusplatsi. Tunnistaja O. G. tõendas, et kostja kiusab hagejat meelega. Kohila valla esindaja kinnitas kohtuistungil, et tunnistaja J. P. esitas taotluse vallale helikopteri saamiseks. Kostja seisukoht, et tema on juurdepääsu hagejale taganud ja ütlemised tee kasutamise keelamise kohta on öeldud mõtlematult ning seetõttu tuleks jätta hagi rahuldamata, ei ole põhjendatud. Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte vahel on pingelised suhted juurdepääsutee kasutamise osas ja puuduvad kokkulepped, millistele tingimustele juurdepääsutee peaks vastama. Kostja on ähvardanud, et ta ei luba hagejal juurdepääsuteed kasutada ning tee kasutamise
4(9)
halvendamiseks on tee äärde ladustanud kõrged autovrakkide hunnikud. Teiste kinnistute omanikega juurdepääsutee osas vaidlusi ei ole. Juurdepääs läbi kostjale kuuluvate kinnistute XXXXXX X, XXXXXX X, XXXXXX XX plaani (tl 125) alusel on maakorralduslikult võimalik, kuna juurdepääsutee on tegelikult kinnistutel juba olemas. Käesoleval ajal kasutab hageja juurdepääsuteed, mis läbib kostjale kuuluvaid kinnistuid XXXXXX X, XXXXXX X, XXXXXX XX, OÜ-le Maasikas & KO kuuluvat kinnistut XXXXXX X, OÜ-le Novinka kuuluvaid kinnistuid XXXXXX XX X, XXXXXX XX, AS-le Balti Karusnahk kuuluvat kinnistut XXXXXX XX X. Kostjale kuuluvad kinnistud on tootmismaad, kinnistust XXXXXX XX on 50% sihtotstarbeta maa. Reaalselt kasutab kostja kinnistuid tootmistegevuseks. Paikvaatlusel tuvastas, kohus et avalikult teelt kuni hageja kinnistuni läbib juurdepääsutee kolme kostjale kuuluvat kinnistut ja lisaks kolme ettevõtetele kuuluvat kinnistut kogupikkusega 240 m. Kogu juurdepääsutee on asfalteeritud, vähemalt 3 m lai, juurdepääsutee lõppeb kinnistul XXXXXX XX, mis piirneb kinnistuga XXXXXX XX. Tee äärtes, hagejale kuuluvate väravate kõrval on autovrakid. Esineb halva nähtavusega kurv. Eksperthinnang on antud küll kinnistu XXXXXXX X kohta, kuid kohus leidis, et see hinnang kehtib kogu juurdepääsutee kohta, veendudes selles ise paikvaatlusel. Eksperthinnangu kohaselt ei vasta tee elementaarsetele tee nõuetele. Tee on liiga kitsas, külgnähtavus puudub, pöördeid ei ole võimalik ohutult sooritada, tee äärde on ladustatud varsemisohtlikud autovrakid. Kostja peaks tagama oma kinnistutel liikluskorraldusvahendite olemasolu. Põhjendatud on hageja nõue kasutada juurdepääsuteed tähtajatult, kuna ka tulevikus ei ole võimalik pääseda hageja kinnistult avalikult kasutatavale teele muud moodi kui läbi kostjale kuuluvate kinnistute. Tee laius peab olema hageja nõutud mõõdus. Juurdepääsuteed kasutavad aastaringselt teiste kinnistute omanikud. Teed läbivad veoautod, sõiduautod, jalakäijad, jalgratturid. See tee on tiheda kasutusega tee. Pööramine kurvides peab olema ohutu. Autod peaksid teineteisest ohutult mööduda saama ka talvel, kui on lumehanged. Kohtuistungil leidis tõendamist, et juurdepääsutee ei ole ohutu, kuna puudub külgnähtavus, sest teed ääristavad kostja kinnistutel autovrakid, mis on tõstetud üksteise otsa. Varisemisohtlikud autovrakid piiravad nähtavust küllaltki suure liiklusega teel ja on eluohtlikud möödujatele. Seega on põhjendatud hageja nõue, et juurdepääsutee äärtes ei ladustata vrakke ja muid esemeid kõrgemal kui 1,5 meetrit. Tunnistaja J. P. ütlustega ja fotodega leidis tõendamist, et juurdepääsuteel on maas autovrakkidest tulenevad esemed, mis lõhuvad autorehve. Seega on kohustatud kinnistu omanik hoidma juurdepääsutee korras. Kostja peab kõrvaldama oma kinnistutel kõik takistused läbipääsu võimaldamiseks. Kostja, kui kinnistu omanik, ei pea teed korras hoidma tasuta. Kuna juurdepääsuteed kasutab ka kostja ise ning arvestades hageja maksevõimet (hageja on pensionär, talle on määratud raske puue) ja asjaolu, et hageja ei kasuta juurdepääsu ärilistel kaalutlustel, siis on mõistlik tasu 250 krooni aastas ühe kinnistu kohta. Hageja poolt taotletav kitsendus ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Hageja kinnistu otstarve on elamumaa, hageja on rajanud kinnistule elamu ning kasutab seda elamiseks aastaringselt. Selleks et varustada end eluks vajalikuga ja omada kontakti välismaailmaga, on vajalik hagejal oma kinnistult saada avalikult kasutatavale teele. Hagejal puudub nii jalgsi kui ka sõidukiga võimalus pääseda oma kinnistult avalikult kasutatavale teele, läbimata kostjale kuuluvaid kinnistuid. Kostja kasutab kinnistuid ärilisel eesmärgil, kinnistutel on olemas vajalik asfalteeritud tee, teed kasutavad teiste kinnistute omanikud ning kostja ise, täiendavaid kulutusi kostja tee rajamiseks ei pea tegema. Juba kinnistuid ostes teadis kostja, et tema kinnistuid läbiv tee teenindab ka kinnistuid, millel juurdepääs avalikult
5(9)
kasutatavale teele puudub. Hageja huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle kostja kinnistute kaalub üles kostja huvi oma kinnistute kasutamise keelamise vastu.
10.Kohus jättis rahuldamata hageja nõude juurdepääsu määramiseks läbi OÜ Maasikas & KO kinnistu XXXXXX XX X, kuna hageja ei ole vastavat hagi kostja OÜ Maasikas & KO vastu esitanud. Rahuldamisele ei kuulunud ka hageja nõue juurdepääsu määramiseks läbi kostjale kuuluva kinnistu XXXXXX XX, kuna see oleks kostjale ebamõistlikult koormav, sest on olemas asfalteeritud tee läbi kostja kinnistute XXXXXX X, XXXXXX X, XXXXXX XX kuni hageja kinnistuni. Helene Lindenburgi apellatsioonkaebus
11.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi põhinõue.
12.Põhjendamatu ja tegelikke asjaolusid mittearvestav on kohtu seisukoht, et hagiavalduses põhinõudena esitatud juurdepääsu võimaldamine üle ühe kostja kinnistu (XXXXXX XX) on kostja jaoks ebamõistlikult koormav. Ainsa takistusena on kohus toonud asjaolu, et nimetatud juurdepääsu määramiseks puudub seal tee teeseaduse mõttes. Kohus jättis tähelepanuta, et looduses ajalooliselt kasutatud pinnastee on selleks otstarbeks olemas. Samuti avaldas hageja valmisolekut ise vajaliku ja nõuetele vastava juurdepääsutee rajamiseks.
13.Kohtuotsuse põhiline vastuolulisus seisneb selles, et paikvaatluse tulemustest lähtuvalt asus kohus seisukohale, et autolammutustöökoja territooriumi läbiv juurdepääs on ohtlik ja nõuetele mittevastav, kuid ometi määras kohtuotsusega juurdepääsu hagejale just seda teed mööda. Siinjuures on oluline rõhutada, et põhinõudes taotletud juurdepääsu korral peaks hageja kostja maad ületama ainult ca 35 meetri ulatuses. Kohtuotsusega määratud juurdepääsu tee pikkuseks on aga ca 250 meetrit. Lühema juurdepääsu korral läbitaks maad, mida kostja ei saagi muul otstarbel kasutada, kuna maatükki läbib kõrgepingeliin.
14.Kehtivat kohtupraktikat arvestades ei ole õiglane ja otstarbekas kohtu määratud tasu suurus juurdepääsu kasutamise eest üle võõra kinnisasja. Senise kohtupraktika kohaselt on tasu juurdepääsu võimaldamise eest määratud sümboolsena suurusjärgus 100 kuni 300 krooni aastas. Kohtuotsusega määratud juurdepääs läbib kolme kostja kinnisasja ja igaühe eest eraldi tasu määramine moodustab kokku arvestatava summa, mis hageja majanduslikku olukorda arvestades on viimasele ebamõistlikult koormav. Raul Maasika apellatsioonkaebus
15.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, jättes hagi läbi vaatamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
16.TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks. Hageja õigusi ei ole rikutud. Hageja on kasutanud kogu aeg ja kasutab sedasama kohtu poolt määratud juurdepääsuteed takistamatult. Kostjal ei ole võimalik tagada oma kinnistutel juurdepääsuteed hagejale kohtuotsusega määratud tingimustel (sõiduvahenditega), kui tema kinnistut tee ei läbi, või läbib vaid pikuti osaliselt (1/3, 1/2 osas).
17.Kohus on kohustanud teha kinnistusregistrisse kanded kinnistuomaniku kohustusega: hoida tema kinnistul kulgevat läbipääsu korras ja tagada selle ohutus liiklemiseks, s.h. tagada läbipääsu laius vähemalt 4,5 m ja läbipääsu äärtes vrakkide ning muude esemete ladustamine mitte enam kui 1,5 m kõrguses. Nimetatud kohustuse panemine kinnistuomanikule on reaalselt mittetäidetav, kuna juurdepääsutee kogu olemasolevas laiuses ei läbi kostja kinnistuid, v.a. väike osa ca 30 m ühel kinnistul. Samuti on arusaamatu resolutsiooni sõnastus „läbipääsu äärtes“ vrakkide ja muude esemete ladustamise, mitte enam kui 1,5 m kõrguses, tagamise kohta kostja poolt. Kostja ei
6(9)
tohiks teede äärtesse ladustada mistahes esemeid. Põhjendamatu on kostjale kohustuse panemine läbipääsu laiuse, 4,5 m tagamise osas: paikvaatlusel tuvastas kohus, et juurdepääsutee, nn. Romula tee, on 3 m lai. Seda teed läbivad kõik sõidukid, s.h. rasked veoautod, Päästeameti sõidukid jms. kohtuotsuse järgi peaks kinnistuomanik laiendama poole võrra olemasolevat asfalteeritud teed. Sellist, teadaolevalt mahukat rahalist ressurssi nõudvat kohustust omanikule peale panna, on seadusevastane.
18.Kohtuotsus ei vasta TsMS §-le 436, kohtuotsuse põhjendused on vastuolulised ja paljuski asjasse mittepuutuvad. AÕS § 156 lg 1 annab õiguse nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja juhul, kui omanikul puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt. Kohus tuvastas, et hagejal oli olemas vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale.
19.Kohus seadis kostjale hageja nõutud kitsendused põhjendamatult, vastuoluliste järelduste alusel, tuginedes kostjaga vihavaenus oleva hageja poja ja tema sõbra ütlustele, et tee olukord (selgitamata millises osas – kas ka kostja kinnistuid läbivas osas) on väga halb. Samas on kohus tuvastanud paikvaatlusel, et tee ääred on puhtad ja korras, samuti, et teiste kinnistute omanikega juurdepääsu osas vaidlusi ei ole.
20.Kohus tuvastas, et olemasolev asfalteeritud tee kulgeb läbi eramaade (sh. osaliselt kostja kinnistutel) ja kasutatakse avalikult kasutatavale teele saamiseks, kuid ei ole registreeritud tee liiklemiseks. Kohus on põhjendustes tuginenud hageja tellitud ja esitatud kirjalikule eksperthinnangule, mis käsitleb tee seisundinõudeid liiklemiseks avatud teele ja ei puutu antud juhul asjasse.
21.Kohtu järeldustest, et olemasoleval juurdepääsuteel külgnähtavus puudub, pöördeid ei ole võimalik ohutult sooritada, tee äärtes on autovrakid jms, ei ole arusaadav, millist tee osa kohus silmas peab, ja kas see üldse puudutab kostjat. Menetluse edasine käik
22.Ringkonnakohtu istungil 14.09.2010 avaldasid pooled valmisolekut lõpetada vaidlus kokkuleppega ja soovisid selleks aega.
23.15.10.2010 esitas hageja ringkonnakohtule avalduse apellatsioonkaebusest osaliseks loobumiseks. Apellant palus tühistada maakohtu otsuse üksnes juurdepääsu tee kasutamise eest määratud tasu osas ja määrata tasu suuruseks 100 krooni aastas.
24.27.10.2010 esitas ka kostja ringkonnakohtule avalduse apellatsioonkaebusest osaliseks loobumiseks. Kostja tunnistab hageja õigust juurdepääsutee määramiseks mööda Romula teed, kuid ei nõustu kostjale peale pandud kohustustega, mis on reaalselt mittetäidetavad. Kohus ei ole välja selgitanud kostja kinnistutel juurdepääsutee tegelikku paiknemist ja asjaolu, et kohati läbib juurdepääsutee vaid pikuti osaliselt kostja kinnistuid.
Ringkonnakohtu seisukoht
25.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg1 p 3 ja § 656 lg 1 p 5 alusel tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
26.AÕS § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle
7(9)
kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
27.Maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg-s 5 sätestatule, mille kohaselt otsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohus määras juurdepääsutee hageja kinnistule läbi kostjale kuuluvate kinnistute, märkides, et see toimub vastavalt käesoleva dokumendi lisaks 4 olevale plaanile. Maakohtu otsuse juurde ei ole lisatud ühtegi plaani.
28.Ka kogu toimiku materjali appi võttes ei ole võimalik tuvastada määratud tee kulgemist hageja kinnistult avalikule teele. Hageja on täiendanud oma nõuet 08.12.2008 kohtule esitatud täiendavates seisukohtades (tl 114-120), milles palub määrata alternatiivselt juurdepääsutee läbi kostjale kuuluva XXXXXX XX X kinnistu vastavalt käesoleva dokumendi lisaks olevale plaanile, millel juurdepääsutee telgjoon on tähistatud rohelise joonega. Avaldusele on lisatud fotod ja kaardiserveri väljavõtted, milles lisa 4 ei ole eraldi tähistatud. 18.03.2009 on hageja veelkord nõuet täiendanud, paludes määrata hageja kinnistule juurdepääsutee ka läbi kostjale kuuluvate kinnistute XXXXXX XX X, XXXXXX XX X ja XXXXXX XX XX. Nimetatud hagi täiendusele mingit plaani lisatud ei ole ega mingil muul moel kirjeldatud tee kulgemist. Vaatamata sellele on maakohus määranud juurdepääsutee läbi kolme kostjale kuuluva kinnistu vastavalt dokumendi lisaks 4 olevale plaanile.
29.Juurdepääsutee määramisel on maakohus pannud kostjale erinevaid kohustusi nende sisu täpselt määratlemata ja kostja vastuväiteid arvestamata. Kohustus hoida läbipääsu korras ja tagada selle ohutus liiklemiseks on ebamäärane ja lai määratlus. Selgusetuks jääb, kas kostja peab ka teed remontima, paigaldama liiklusmärgid ja talvel lumest puhastama ning milliste vahendite arvelt ta seda tegema peaks. Samuti ei ole kohus analüüsinud, kuidas on saavutatav tee laius vähemalt 4,5 meetrit, kui kohus tuvastas paikvaatlusega, et Romula tee on umbes 3 meetrit lai (tl 101).
30.Kohus tuvastas, et hageja kasutab juurdepääsuteed, mis läbib kostjale kuuluvaid kinnistuid XXXXXX X, XXXXXX X, XXXXXX XX, OÜ-le Maasikas & KO kuuluvat kinnistut XXXXXX X, OÜ-le Novinka kuuluvaid kinnistuid XXXXXX XX X, XXXXXX X, AS-le Balti Karusnahk kuuluvat kinnistut XXXXXX XX X. Kuid kohus ei ole tähelepanu pööranud kostja vastuväitele, et ka kostja kinnistute piiresse jääv tee ei asu täies laiuses kostja kinnistutel, vaid kulgeb piki piiri naaberkinnistutega, kelle omanikke ei ole menetlusse kaasatud. Samuti ei ole kohus põhjendanud keeldu autovrakkide ladustamise osas tee määramisel, olukorras, kus kostja autolammutustöökoja territoorium on piiratud 1,8 meetri kõrguse aiaga ja autovrakid asuvad seespool aeda, tee aga väljaspool aeda.
31.Kohus ei ole ka põhjendanud juurdepääsutee kasutamise tasu suuruse määramist ega välja toonud, mille alusel jõudis kohtul veendumusele, et hageja peaks maksma 250 krooni aastas võrdselt iga kinnistu pealt, olenemata sellest, kui suures osas tee mingit kinnistut läbib. Kostja väidetel ei ole ta hagejalt üldse tasu küsinud, kui aga tulenevalt kohtuotsusest on tal tee korrashoiu kohustus, ei kata 250 krooni aastas kuidagi tehtavaid kulutusi.
32.TsMS § 442 lg 2 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
33.TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses muuhulgas välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.
8(9)
Apellatsioonimenetluses ei ole võimalik täita eelmenetluse ülesandeid ning tõendite hindamise alusel tuvastada faktilisi asjaolusid, sest vastasel juhul oleks poolte kaebeõigus ebaproportsionaalselt piiratud. Kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei ole selles menetluses võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale, mistõttu kaotaksid pooled õiguse selles osas otsust vaidlustada. Seetõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
34.Ühtlasi selgitab kolleegium, et alates 01.01.2009 vaadatakse nõue avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks läbi hagita menetluses.
Tsiviilkohtumenetluse seadustikku on täiendatud peatükiga 61 , mis sätestab hagita menetluse uue liigi – avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatiste talumise asjad. Hagita menetluse põhimõtted võimaldavad kohtutel neid asju tõhusamalt läbi vaadata, eelkõige määrata asja lahendamiseks vajalikku menetlusosaliste ringi. TsMS § 6182 lg 1 sätestab antud asjas menetlusosaliste ringi, kelleks on avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukohajärgne valla- või linnavalitsus. Käeolevas asjas on Kohila Vallavalitsusel oluline osa kõigi puudutatud kinnistute juurdepääsu komplekssel lahendamisel. Kostja kinnituse kohaselt ei ole ta kunagi teinud takistusi Romula tee kasutamiseks avalikule teele jõudmiseks. Seda teed kasutavad lisaks hagejale veel kaks asutust ja kaks perekonda ning ka kostja ise. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tal aga võimalik kogu tee ulatuses tagada 4,5 meetri laiust läbipääsu ja tagada tee ohutus liiklemiseks.
35.Eeltoodu alusel tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel määrata täpselt juurdepääsutee kogu pikkuses ja laiuses pääsemaks hageja kinnistult avalikule teele, kaasata menetlusse kõik isikud, keda vaidluse lahendamine puudutab ning küsida ka Kohila Vallavalitsuse seisukohta tee paiknemise, selle korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamise osas.
36.Menetluskulud tuleb jaotada asja uuel sisulisel läbivaatamisel vastavalt hagita menetluses sätestatud menetluskulude jaotuse põhimõtetele.
Gaida Kivinurm
Ele Liiv
Peeter Pällin
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.