Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
15.07.2013.a, Tallinn, Tartu mnt. kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-5863
Tsiviilasi
ÜPAS hagi GPCEOÜ ja HR vastu solidaarselt 4 113,7 euro ja viiviste nõudes menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ÜPAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Soop (Advokaadibüroo Soop, Pärnu mnt 102c, Tallinn 11312, e-post: [email protected]) Kostja I: GPCEOÜ (endine nimi PS OÜ, registrikood XXX,asukoht XXX) Kostja II: HR(isikukood XX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal (Liivalaia 13, 10118 Tallinn, e-post: [email protected])
Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud Harju Maakohus 09.10.2012.a otsusega rahuldas ÜPAS hagi GPCEOÜ ja HR vastu ning jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostja kanda, kostjate menetluskulud nende endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus 19.02.2013.a otsusega jättis Harju Maakohtu 09.10.2012.a otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud kostjate kanda. Riigikohus 29.05.2013.a kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostjate kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 29.05.2013.a. ÜPAS-i esindaja esitas 14.06.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Vastavalt kohtuotsustele tsiviilasjas palub avaldaja kostjatelt solidaarselt välja mõista avaldaja (hageja) menetluskulud. Avaldaja kinnitab vastavalt TsMS § 174 lõikele 3, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasja 2-12-5863 kohtumenetlusega. Haginõude suuruseks oli 4113,70 eurot (lisaks viivised). Advokaadibüroo Soop OÜ poolt on esitanud ÜPAS-le õigusteenuse osutamise ja kohtuesinduse eest tsiviilasjas nr 2-12-5863 järgmised arved (lisatud): Arve nr 12012, 12.03.2012, summas 402,71 eurot käibemaksuta (4,5 tundi). Arve nr 12037, 25.07.2012, summas 984,39 eurot käibemaksuta (11 tundi). Arve nr 12052, 02.10.2012, summas 608,53 eurot käibemaksuta (6,8 tundi). Arve nr 13005, 14.01.2013, summas 425,08 eurot käibemaksuta (4,75 tundi). Arve nr 13013, 04.02.2013, summas 116,34 eurot käibemaksuta (1,3 tundi). Arve nr 13031, 14.06.2013, summas 152,13 eurot käibemaksuta (1,7 tundi). Tegemist oli keeruka ja mahuka vaidlusega, mis läbis kolm kohtuastet. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja kostjatelt solidaarselt välja mõista ÜPAS-i kasuks õigusteenuse kulud 2689,18 eurot ilma käibemaksuta ja riigilõiv 543,24 eurot, kokku menetluskulud 3232,42 eurot. Avaldaja pangakonto number on XXXXXXXXXXXXXX. Avaldaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu menetluskulude kindlaksmääramisel on arvestatud kulud käibemaksuta. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 avaldaja taotleb, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus edastas 02.07.2013 määrusega menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega kostjatele. Kostjate lepingulise esindaja poolt on 03.07.2013.kinnitatud nimetatud kohtumääruse ja avalduse kättesaamist ts. asjas nr 2-12-5863. Avaldusele kostjate poolt tähtaegset vastuväidet ei esitatud.
Kohtu põhjendused ja selgitused TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hageja poolt riigilõivu tasumine summas 543.24 eurot nähtub tsiviilasja toimikust (tl 33), tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjatelt vastavalt Harju Maakohtu 09.10.2012.a otsusest tulenevale menetluskulude jaotusele solidaarselt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad nimetatud paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Seega kontrollib kohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad kehtestatud piirmääradest. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg-st 1 ja arvestades käesoleva tsiviilasja hinda, on hageja poolt nõutavad esindaja kulud seaduse alusel sätestatud piirmääraga kooskõlas. Samas leiab kohus, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu osas, milles hageja on menetluskuludena näidanud ka menetluskulude avalduse koostamise ja lisade komplekteerimise mahus 1 h, st 89,49 eurot (tl 212). Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Seepärast nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu kohtu hinnangul hüvitamisele ei kuulu. Muus osas kuulub hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamisele. Kokku kuulub hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamisele summas 3142.93 eurot (taotletav summa 3232.42 – taotluse rahuldamata jääv osa 89.49 eurot). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3142.93 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). Kohus selgitab, et kuna käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1 nimetatud summa ületab 200 eurot, on määrus selles osas kaevatav. Käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 peale ei saa esitada määruskaebust, sest kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud summa jääb alla 200 euro.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.