Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IT OÜ ja AS S 22.10.2007.a Hooldus- ja operaatorlepingu nr 22102007, mille eesmärgiks oli kindlustada IT ja AS S vahel sõlmitud seadmete liising ja teenuslepingutes fikseeritud seadmete hooldus ja operaatorteenus tagamaks seadmete tõrgeteta töö ning igapäevase käitamise lepinguperioodi vältel. IT OÜ kohustus teostama ja tagama Hoolduslepingus loetletud seadmete hooldust- ja opereerimist ja sellega seotud muude teenuste osutamist. 19.08.2009.a sõlmiti lisakokkulepe, millega muudeti Hoolduslepingus kokku lepitud hooldus- ja opereerimiskohustust ning edaspidi kohustus AS S tagama seadmete hoolduse kogu liisinguperioodi jooksul. Sellest kokkuleppest tulenevalt oli alates 10.11.2009.a AS-il S õigus esitada hooldusteenuse eest arveid IT OÜ koostööpartner PSOÜle, kokku lepiti maksegraafikus. 30.05.2011.a muudeti PSOÜ palvel lisakokkuleppes paika pandud maksegraafikut, mille allkirjastas ka PSOÜ. PS täitis talle esitatud arvete maksmise kohustust kuni 2011.a augustini. Kostja PSOÜ ei ole tasunud alates 2011.a talle esitatud arveid. Kostja ei ole tasunud 10.08.2011.a esitatud arvet nr 11210 summas 2056,85 eurot ja 13.09.2011.a saadetud arvet nr 11231. Kostja võlgnevus moodustab 4113,7 eurot. 30.05.2011.a sõlmiti käendusleping nr 01, millega HR käendas PSOÜ kohustust. Vastavalt käenduslepingule käendas HR22.10.2007.a sõlmitud kokkuleppest, selle lisadest ja kõigis tulevikus tehtavatest muudatustest ja täiendustest tulenevat OÜ PS nõuetekohast täitmist maksimumsummas 37 000 eurot. Kuna kohustus on täitmata, palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 4113,7 eurot. Pooltevahelistes kokkulepetes viivise määra ei määratletud. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Viivisearvestuse, seisuga 08.02.2012.a, järgi moodustab viivis 127,52 eurot. Hageja palub välja mõista kostjatelt viivise sh edasiulatuvalt.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjaliku vastuse kohaselt kostjad hagi ei tunnista. Kostjate arvates ei ole hageja tõendanud nõude aluseks oleva väidetava käsunduslepingu sõlmimist hageja ja SPOÜ vahel. Hageja tõendab lepingu sõlmimist ainult kaudsete tõenditega. Hageja nimetatud asjaolud ei kvalifitseeru otsese tahteavaldusena. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et poolte vahel on sõlmitud leping, siis sai sellise lepingu sisuks olla vaid käenduskohustus IT OÜ kohustuste suhtes. Kui kohus peaks tuvastama käenduslepingu sõlmimise kostja 1 ja hageja vahel, tuleks tulenevalt käenduse aktsessoorsest iseloomust edasi hinnata ka tagatud kohustuse olemasolu ja kehtivust. Kostjad rõhutavad siiski, et nende tahe ei ole olnud kunagi suunatud mis tahes lepingu sõlmimisele hagejaga, mistõttu ka käenduslepingu olemasolu tuvastamine oleks antud juhul vastuolus tegelikkusega. Kostja tegi hagejale makseid usus, et

täidab käsundita asjaajajana IT OÜ kohustust, ilma et kostja oleks selleks kohustatud ning teadmata hageja ja IT OÜ vaheliste kokkulepete tegelikku sisu. Kuna kostja 1 juhatuse liige HR oli liisingulepingu sõlmimise ajal IT OÜ töötaja ning oli vahetult seotud esialgse liisingulepingu sõlmimisega, pidas kostja 1 oma kõlbeliseks kohustuseks täita IT OÜ kohustusi. Kostja 1 kinnitas OÜ palvel, et hageja võib esitada talle IT OÜ arveid, teadmata IT OÜ ja hageja vahelist tegelike kokkulepete sisu. Kostja 1 avaldas hagejale üksnes valmisolekut tasuda IT OÜ-le esitatavaid arveid viimase hea tahte märgiks senikaua, kuni IT OÜ ei suuda seda ise teha. IT OÜ kohustus lõppes tulenevalt lisakokkuleppe sõlmimisest. Lisakokkuleppega leppisid hageja ja IT kokku, et hageja esitab arveid seadmete hoolduse eest IT OÜ-le. See oleks teatud mõttes mõeldav juhul, kui hageja ostaks vastava teenuse sisse alternatiivselt teenusepakkujalt ning esitaks vastavaid arveid kuluarvetena edasi IT OÜ ,kes vabaneks teenuste osutamise kohustusest. Käesoleva kohtumenetluse käigus selgus, et hageja ei ostnud hooldusteenust sisse ning hooldas liisitud seadmeid iseseisvalt. Kuna hageja ei saa osutada teenust iseendale, on hooldusleping lõppenud õigustatud ja kohustatud isiku kokkulangemisega. Kostjad leiavad, et IT OÜ kohustused hageja ees on lõppenud, mistõttu lõpetas ka SPOÜ maksete tegemise IT OÜ eest. Kostjad osundavad, et hageja ei ole siiani tõendanud, et tema on S AS õigusjärglane. Kostja 2 on seisukohal, et käendusleping ei taga lepingust tulenevaid nõudeid. Hagiavalduse kohaselt on hagejal 30.05.2011 sõlmitud käenduslepingu nr 01 tulenevate kohustuste täitmise nõue kostja 2 vastu. Kostja 2 sellega ei nõustu. Käenduslepingu p 1 kohaselt vastutab käendaja ehk kostja 2 nimetatud lepingu alusel hageja ees kostja 1 kohustuste eest, mis tulenevad 22.10.2007.a sõlmitud kokkuleppest 21042011-1. Käenduslepingust tulenev käendaja kohustus on seotud konkreetse käendusega tagatava kohustusega ehk põhikohustusega ehk tegemist on aktsessoorse kohustusega. Antud juhul ei ole käendusleping sõlmitud hooldus- ja operaatorlepingu nr 22102007 tulenevate kohustuste tagamiseks. Seega ei saa hageja esitada käenduslepingu alusel kostja 2 vastu nõudeid lepingust tulenevate kohustuste väidetava rikkumise eest, kuna käendusleping ei taga lepingust tulenevaid kohustusi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. I. IT OÜ ja AS S sõlmisid 22.10.2007.a Hooldus- ja operaatorlepingu nr 22102007 (tlk 12-21, edaspidi ka hooldusleping), mille eesmärgiks oli kindlustada IT OÜ ja AS S vahel sõlmitud seadmete liising- ja teenuslepingutes fikseeritud seadmete hooldus ja operaatorteenus tagamaks seadmete tõrgeteta töö ning igapäevase käitamise lepinguperioodi vältel. IT OÜ kohustus teostama ja tagama Hoolduslepingus loetletud seadmete hooldust- ja opereerimist ja sellega seotud muude teenuste osutamist. 19.08.2009.a sõlmiti IT OÜ ja AS S vahel lisakokkulepe (tlk 22-23), millega muudeti eelnimetatud hoolduslepingus kokku lepitud hooldus- ja opereerimiskohustust ning edaspidi kohustus AS S tagama seadmete hoolduse kogu liisinguperioodi jooksul. Nimetatud kokkuleppe p 3 kohaselt oli AS-il S alates 10.11.2009.a õigus esitada hooldusteenuse eest arveid IT OÜ koostööpartner PSOÜ-le (käesoleval ajal ärinimi GPEOÜ; alljärgnevalt PSOÜ ja/ või kostja 1). 19.08.2009.a kokkuleppe lisa 1 järgi lepiti kokku maksegraafikus. Maksegraafiku alguses lepiti kokku, et AS S esitab koostööpartnerile PSOÜ-le vastavalt

allpool olevale graafikule kvartali alguses arved maksetähtajaga 10 päeva. kohustus alates 10.11.2009 korraldama tabelis märgitud maksete tasumise vastavalt esitatud arvetele. Kohus on seisukohal, et 19.08.2009.a sõlmitud kokkuleppest ja lisast 1 tuleneb, et IT OÜ tunnistas raha tasumise kohustuse olemasolu AS S e ees. Kuna maksegraafiku alguses kohustus IT OÜ korraldama maksete tasumise AS-ile S , on kohus seisukohal, et sisuliselt lepiti AS S ja IT OÜ kokku selles, et kohustusega ühineb PSOÜ. Kohus osutab, et kohustuse võib VÕS § 178 lg 1 järgi üle võtta nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Asjas puudub vaidlus selles, et 19.08.2009.a kirjalikus kokkuleppes puudub PSOÜ tahteavaldus selle kohta, et ta soovib kohustusega ühineda. Kohtu arvates on nimetatud tahteavaldus väljendatud PSOÜ tegudega ja hilisemalt sõlmitud kokkuleppega maksegraafiku muutmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 järgi otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, lg 3 järgi kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et 19.08.2009.a sõlmitud kokkuleppejärgset maksegraafikut asus täitma PSOÜ ning ta täitis seda kooskõlas 19.08.2009.a maksegraafikuga 2011.a kevadeni. 12.04.2011.a PSOÜ seadusliku esindaja e- kirjast (tlk 27) nähtuvalt tunnistas PSOÜ võlgnevuse olemasolu hageja ees. Tulenevalt makseraskustest taotles PSOÜ maksegraafiku muutmist selliselt, et igakuised maksed oleks võrreldes kehtiva maksegraafikuga väiksemad ja sellest tulenevalt maksed jaotunud 18-le kuule. Pooled jõudsid uues maksegraafikus kokkuleppele ja allkirjastasid selle (tlk 25-26). Vastavalt uuele kokkuleppele tasus kostja makseid kuni augustini 2011.a. 2011.a augustist alates keeldus PSOÜ maksegraafikujärgseid summasid tasuma. Kohus on seisukohal, et PSOÜ on keeldunud põhjendamatult oma kohustuse täitmisest. Kohustusega ühinemisel tekib VÕS § 178 lg 4 järgi solidaarkohustus. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on suunanud nõude kostja 1 vastu ning kohus on seisukohal, et kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p –ga 1 on hageja esitanud põhjendatult kohustuse täitmise nõude kostja 1 vastu. II. Kohus on seisukohal, et hageja on veenvalt selgitanud ja tõendanud IT OÜ kohustuse tekkimist AS-i S ees, millise kohustusega ühines hilisemalt PSOÜ. Kostja 1 väited, et ta tasus aastaid märkimisväärselt suuri summasid „hea tahte„ märgina ja kõlbelise kohustuse täitmiseks ei ole kohtu arvates veenvad. 23.12.2008 sõlmiti S AS ja OÜ vahel kontoritehnika liisinguleping nr 3S014393-LO00-000000 (tlk 73-76). Nimetatud liisingulepingu p-s 6 leppisid lepingupooled kokku liisingumaksete tasumises. 23.12.2008.a sõlmitud kontoritehnika liisingulepingus S e AS ja IT OÜ liisinguesemete hooldamises ja opereerimises kokku ei leppinud. Selleks puudus ka vajadus, sest samad pooled olid 22.10.2007.a sõlminud hooldus- ja opereerimislepingu (tlk 12-21), mille p-de 2 ja 3 järgi kohustus IT OÜ teostama AS S liisitud seadmete hooldust ja opereerimist, kusjuures lepingu p-st 10 tulenevalt sisaldub osutatav teenuse hind liisingulepingute hinnas. Asjas puudub vaidlus selles, et kooskõlas 23.12.2008.a liisingulepingu p-ga 14 loovutas IT OÜ liisingulepingulepingu Nordea Finance Estonia AS4

ile. Asjast ei nähtu, et liisingulepingu loovutamisega lõppes AS S ja IT OÜ vahel sõlmitud hooldus- ja operaatorleping. Eelpooltoodust tulenevalt sisaldus hooldus- ja opereerimistasu liisingulepingu hinnas (liisingumaksetes). Peale IT OÜ poolt liisingulepingu loovutamist ja IT OÜ ja S AS poolt 19.08.2009.a. sõlmitud kokkulepet, mille p 1 järgi ei olnud IT OÜ kohustatud enam samade poolte vahel sõlmitud hooldus ja opereerimislepingu järgseid teenuseid osutama, tekkis IT OÜ-l saadu tagastamise kohustus. Seega ongi veenev hageja selgitus IT OÜ kohustuse tekkimise, millest tulenevalt sõlmiti 19.08.2009.a. maksegraafik, aluse kohta. III. HR (edaspidi ka kostja 2) ja hageja sõlmisid 30.05.2011.a käenduslepingu (tlk 31). Käenduslepingu p 1 kohaselt leppisid käenduslepingu pooled kokku, et käendaja vastutab hageja ees PSOÜ kohustuste täitmise eest, mis tulenevad 22.10.2007.a kokkuleppest 21042011-1, selle lisadest ja kõigi tulevikus tehtavate muudatuste ja täienduste ning lisade nõuetekohase täitmise eest. Eelnimetatud kohustused hõlmavad kokkuleppest tulenevaid lepingumakseid ja viivist. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, millisest lepingust/ kokkuleppest tulenevaid kohustusi kohustus kostja 2 tagama. Hageja on seisukohal, et käenduslepingusse märgiti ekslikult vale kokkuleppe number. Kostja on seisukohal, et tema käendas vaid käenduslepingus märgitud kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmist. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud käenduslepingus viidatud kokkuleppe olemasolu s.o 22.10.2007.a kokkuleppe 21042011-1, millest tulenevad PSOÜ kohustused. Nagu nähtub poolte vahel sõlmitud käenduslepingust sisaldub selles vastuolu käenduslepingu eesmärgi ja käenduslepingus märgitud käendatava kohustuse vahel, kuivõrd käenduslepingus märgitud kokkulepet ei olnud olemas. Kohus leiab, et poolte vahelist käenduslepingut on võimalik tõlgendada. Kohus osutab, et käendus on küll aktsessoorne ning kui käendusega tagatav kohustus ei ole tekkinud või ei eksisteeri on käendusleping sisuliselt esemetu ja võlausaldaja ei saa käendusele tuginedes käendaja vastu nõudeid esitada. Nimetatu ei muuda aga asjaolu, et kehtivat lepingut sh. käenduslepingut saab selle ebaselguse korral tõlgendada. Käenduslepingu sõlmimisel võtab käendaja kohustuse vastutada põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kostja 2 vastuväidetest nähtuvalt on ta taganud põhivõlgniku kohustusi, millele käendusleping viitab. Kohus osutab, et samas ei ole kostja tõendanud, et käenduslepingus viidatud põhivõlgniku kohustus eksisteerib. Kuna käenduslepingus märgitud kokkulepet nr 21042011-1, millest tulenevad PSOÜ kohustused, ei ole kunagi sõlmitud, ei saanud tekkida ka nimetatud lepingust tulenevat nõuet mida tagada. Seega leiab kohus, et käesolevas asjas on vajalik käenduslepingut tõlgendada, et välja selgitada millist kohustuse täitmist kostja 2 käendas. VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe, lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Käenduslepingu sõlmimisega samal päeval sõlmiti ka hageja ja PSOÜ, mille seaduslik esindaja oli kostja 2, vahel võlgnevuse tasumise muudetud maksegraafik. Nagu eelpooltoodust nähtub, sõlmiti see maksegraafik tulenevalt PSOÜ taotlusest varasem maksegraafik muuta, selleks, et kuumaksete suurust vähendada. Maksegraafiku muutmise

ettepanek PSOÜ-u poolt on tõendatud tema seadusliku esindaja, kostja 2, e-kirjaga (tlk 27). Samas kirjas teeb kostja 2 ettepaneku hagejale, et juhul, kui maksegraafikut muudetakse on ta nõus andma eraisikuna käenduse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et käenduslepingusse märgiti ekslikult vale kokkuleppe number. Kuna käenduslepingus märgitud käendatava kohustuse kuupäev on sama 22.10.2007.a. sõlmitud hooldus- ja operaatorlepinguga, siis tagas kostja 2 nimetatud lepingust ja selle lisadest tulenevaid kostja 1 kohustusi. Kuna 30.05.2011.a hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud maksegraafik oli 22.10.2007.a. sõlmitud hooldus- ja opereerimislepingu lisa, siis on kohtu arvates hageja nõue kostja 2 vastu tõendatud ja tuleb rahuldada.. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. IV. Hageja palub kostjatelt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on arvestanud viivise seisuga 08.02.2012.a kokku summas 127,52 eurot. Kostjad ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Hageja palub viivise välja mõista arvestuslikult kohtuotsuse tegemise seisuga ja sealt edasi edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kuna kostjad põhikohustust täitnud ei ole on põhjendatud kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuselt 4 113,70 eurolt viivis ka perioodi alates 09.02.2012 kuni otsuse tegemiseni 09.10.2012 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks 244 päeva eest välja mõista viivis 0,02% päevas, mis teeb viivise summaks nimetatud perioodi eest 200,75 eurot. Kokku tuleb kostjatelt välja mõista viivis 382,27 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis edasiulatuvalt kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 367. Kohus on seisukohal, et hageja edasiulatuv viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

V. Kostjad on asjas esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, et ta on AS S õigusjärglane. VÕS § 180 ja 185 järgi võivad nõuded üle minna ka ettevõtte osa üleminekuga. Asja materjalidele lisatud 04.06.2012.a kinnituskirja (tlk 100) järgi kinnitab S AS, et seoses ettevõtte osa üleminekuga 15.10.2009.a läksid hagejale üle 22.10.2007.a AS-i S ja IT OÜ vahel sõlmitud hooldus- ja operaatorleping nr 22102007 ja selle lisad/muudatused, koos kõigi õiguste ja kohustustega. Seega leiab kohus, et hageja on nõude üleminekut tõendanud. Kostjate vastuväited ei ole asjakohased. VI. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud. Kostja 1 temale esitatud arveid (tlk 30 ja 44) kogusummas 4 113, 7 eurot tasunud ei ole. Tasumisest keeldumine ei ole olnud põhjendatud. Kostjalt 1 ja kostjalt 2, kui käendajalt, tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt põhinõue ja viivised. Hagi tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUD

Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jätta kostjate kanda ja kostjate menetluskulud jätta nende enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.