Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
15.juuli 2013.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-10-16408
Tsiviilasi
P. T. G. K. võlgnevuse 224,59 eurot, viivise 205,41 eurot ja leppetrahvi 19,17 eurot väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
224,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: P. T. xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Lepinguline esindaja – R. P. e-post: Kostja: G. K. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kirjalik menetlus
Lihtmenetlus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3,9 ja 10 alusel
TsMS 632 lg 1 ja 637 lg 21 alusel
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 16.juulist 2013.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus võtab lihtmenetluses menetletud asjas apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama edasikaebamise tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Kohtu põhjendused Vastavalt TsMs § 405 lõikele 1 menetleb kohus P. T. G. K. lihtmenetluses, arvestades, et tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud asjaolud ja nende alusel kohaldamisele kuuluvad õigusnormid võimaldavad hagi rahuldada. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 17.08.2007 kauba järelmaksuga ostu- müügileping nr 3062 (tl.11), mille alusel sai kostja enda valdusse kaupu summas 5525 krooni. Kostja tasus kauba kättesaamisel 496 krooni. Vastavalt lepingu punktile 3.2. kohustus kostja tasuma intressi 12 kuu eest 995 krooni. Lepingu punkt 3.4 alusel kohustus kostja tasuma ülejäänud summa 6024 krooni 1. aasta jooksul igakuiste maksetena. Kauba maksumus pidi olema tasutud hiljemalt 2008.a. augusti lõpuks. Lepingu punkt 3.4. kohaselt kohustus kostja maksegraafikust mitte kinnipidamisel tasuma viivist 0,2% võlgnetavast summast. Lepingu punkt 4.2 sätestas, et lepingu rikkumise korral tasub kostja leppetrahvi 300 krooni. Kuna alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro ning Eesti krooni vahetuskursiks euro suhtes on 1 euro=15,6466 krooni, on kohus arvestanud kroonides väljendatud summad ümber eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja võlgneb hagejale põhisummana 224,59 eurot ja leppetrahvina 19,17 eurot (tl.26-27). Samuti puudub vaidlus viivise määra üle. Kostja ei nõustu viivise suurusega – 205,41 eurot, mida hageja nõuab ajavahemiku 01.09.2008 kuni 01.04.2010 eest, leides, et hageja on käitunud pahatahtlikult, asudes võlgnevust sisse nõudma alles siis, kui viivisenõue oli peaaegu sama suur kui põhinõue. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita VÕS § 82 lg 2 kohaselt selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS §-de 101 lg 6 ja 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lõikest 4 tulenevalt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kostja võlgnevus on hagiavalduse kohaselt tekkinud alates 01.09.2008.a. ning ta ei ole asunud seda likvideerima ka kohtumenetluse käigus, kuigi avaldas selleks 23.11.2010 vastuses hagiavaldusele valmisolekut (tl.27). 11.03.2013 on hageja kohtule teatanud, et võlgnetav summa on sama, mis hagiavalduses (tl 32). Kostja oma vastuses hagile tunnistanud, et ta jäi maksete tasumisega viivitusse, sest hageja andmed muutusid. Kostja ei ole täpsustanud, milliste hagejate andmete muutumine takistas tal oma kohustuste täitmist. Ta ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et on püüdnud hagejaga ühendust võtta tekkinud võlgnevuse suhtes. Vastusest saab järeldada, et kostja oli teadlik tekkinud viivitusest ja seega pidi ka aru saama, et maksetega viivitamise korral tuleb tasuda viivist vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule.
VÕS § 119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kohus on kontrollinud müügilepingus nr 3026 olevat arveldusarve numbrit ja hageja kodulehel http://www.pty.ee/index.php?leht=8 kättesaadavat arveldusarve numbrit ning need on identsed. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et alused viivise vähendamiseks puuduvad ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõla katteks 224,59 eurot, viivise katteks 205,41 eurot ja leppetrahvi katteks 19,17 eurot. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 3 võib kohus hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõivude – kokku 63,91 euro väljamõistmist. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluses tehtud kohtulahendi viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.