Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

Esimese astme kohtu määrus Maakohus keeldus VÕVS § 17 lg 2 p 1 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine on ebatõenäoline ning ebatõenäoline on ka selle täitmine võlgniku maksevõimelisust arvestades. Esitatud andmed viitavad võlgniku maksejõuetusele, mis on püsivat laadi. Ebatõenäoline on see, et võlausaldajad oleksid nõus võlgade 90%-lise kustutamisega. Samuti on ebatõenäoline, et hüpoteegipidajad annaksid nõusoleku ümberkujundamiskava kinnitamiseks arvestades seda, et seni ei ole avaldaja nende võlausaldajatega kokkuleppele jõudnud. VÕVS § 24 lg 6 järgi saab pandiga tagatud nõuet ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. Deklareeritud tulu ja võlgniku sissetulekud ei võimalda kohtul jõuda järelduseni, et võlgnik oleks suuteline ajatatud ja vähendatud võlgasid tasuma. Kui ümberkujundamiskava ka kinnitatakse võlgniku soovitud mahus, tuleks võlgnikul aasta jooksul tasuda vähemalt 74 510 eurot. Varanimekirjas deklareeritud igakuise sissetuleku 842 eurot juures on see võimatu (antud sissetuleku ja muude kulutuste puudumisel võtaks see aega üle 7 aasta s.o 89 kuud). Määruskaebus O V palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega võtta avaldus menetlusse. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kaebaja varalised võimalused ei võimalda ümberkujundamiskavas märgitud määras kohustusi täita. Kaebaja on taotlenud nii nõuete vähendamist kui ka nõuete täitmise tähtaja pikendamist ühe aasta võrra alates ümberkujundamiskava kinnitamisest, mis mõlemad on VÕVS § 2 lg 1 kohaselt seadusega lubatud ümberkujundamisabinõud. Kaebaja ei ole soovinud täita oma kohustusi üksnes olemasoleva jooksva sissetuleku arvel, vaid selgitanud, et võõrandab talle kuuluva mõttelise osa kinnistust Kuusenõmme tee 1 – 2 Tallinn, mille hinnanguliseks väärtuseks on 200 000 eurot. Eelnevast järeldub, et kaebaja esitatud ümberkujundamiskava kohaselt oli tal võimalik leida vahendid selleks, et võlausaldajatele pakutud ulatuses (74 510,04 eurot) nõuded rahuldada. Maakohtuga ei saa nõustuda ka selles, et hüpoteegipidajatest võlausaldajad tõenäoliselt ei nõustuks ümberkujundamiskavas tehtud ettepanekuga nõuete vähendamiseks 90% võrra. Selline maakohtu seisukoht on spekulatiivne. Võlausaldajate arvamuse saab välja selgitada siiski võlgade ümberkujundamise menetluse käigus. Kinnisasja müügist laekuvate vahendite tähelepanuta jätmine määruse tegemisel on oluline kohtulahendi põhjendamiskohustuse rikkumine. Pidades silmas ümberkujundamiskava realistlikkust ning asjaolu, et pankrotimenetluse tulemusel jääksid võlausaldajad tervikuna halvemasse olukorda, kui võlgade ümberkujundamisel, tulnuks maakohtul avaldus menetlusse võtta ning võimaldada võlausaldajatel oma seisukoht kava osas ise avaldada. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitseseaduse (VÕVS) § 17 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas 2(3)

võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et arvestades avaldaja sissetulekuid, ei ole tõenäoline avaldaja poolt ümberkujundamiskavas toodud nõuete täitmine. Maakohus on hinnanud nii avaldaja sellekohaseid väiteid kui ka avaldaja eelnevaid sissetulekuid. Avaldaja igakuine sissetulek on esitatud avalduse kohaselt 842 eurot, millest ilmselgelt ei piisa ümberkujundamiskava täitmiseks. Avaldaja vara, milleks on väidetavalt kaasomandis olev kinnistu Kuusenõmme tee 1-2 Tallinnas on koormatud hüpoteegiga AS Krediidipank kasuks (dokumente selle kohta ei ole avaldaja esitanud) ja selle võõrandamisest saadav tulu katab seega eelkõige AS Krediidipank nõude. Arvestades, et AS Krediidipank nõue on 318 000 eurot ja kinnistu väärtus 200 000 eurot, siis ei ole tõenäoline, et kinnistu mõttelise osa müügist laekuva arvel oleks võimalik ümberkujundamiskava täita. Kolleegiumi arvates on õige maakohtu hinnang, mille kohaselt avaldaja võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist saab pidada ebatõenäoliseks. Avaldaja on soovinud võlgasid vähendada 90% võrra, sealjuures ka hüpoteegiga (pandiga) tagatud võlgasid. Arvestades seda, et hüpoteegiga tagatud nõudeid omavatel võlausaldajatel on võimalik saada nõue rahuldatud hüpoteegiga koormatud varast, siis nende puhul on ebatõenäoline vähendada võlgasid alla hüpoteegisumma. Kaebuses on avaldaja maakohtule ette heitnud, et maakohus on ilma asjaolusid kontrollimata ja hüpoteegipidajate arvamust küsimata järeldanud, et nad ei nõustu hageja poolt ümberkujundamiskavas toodud viisil võlgade vähendamisega. Arvestades avaldaja poolt pakutud võlgade vähendamise ulatust, ei saa kolleegiumi arvates pidada maakohtu järeldust spekulatiivseks. Juhul, kui avaldaja väidab, et hüpoteegipidajad on nõus ümberkujundamiskavas toodud määras oma nõudeid vähendama või et hüpoteegiga koormatud vara väärtus on suurem hüpoteekidest, oli avaldajal võimalus esitada koos määruskaebusega vastavad asjaolud ja neid põhistavad tõendid. Kaebaja seda teinud ei ole ja kaebuse üldsõnalised väited kolleegiumi ei veena. Kolleegium ei nõustu kaebajaga, et pankrotimenetluses jääksid võlausaldajad halvemasse olukorda, kui pakutud ümberkujundamiskava kinnitamisel. Kaebuse esitaja oma väidet põhjendanud ei ole. Arvestades, et ümberkujundamiskava kohaselt on kolme võlausaldaja nõuded pandiga tagatud, siis ei ole usutav, et vähemalt need võlausaldajad saaksid oma nõude praeguses menetluses rahuldatud suuremas või võrdses määras, kui seda oleks pankrotimenetluses. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse läbivaatamise kulu O V kanda.

Margo Klaar

Gaida Kivinurm

Malle Seppik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.