Kohtulahend

Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja kostja väited Harju Maakohus rahuldas 06.07.2012 otsusega AOÜ hagi FI OÜ vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja võla nõudes ning jättis menetluskulud FI OÜ kanda. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25.10.2012 otsusega

maakohtu otsuse. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja AOÜ kanda. Riigikohus ei võtnud 28.01.2013 määrusega AOÜ kassatsioonkaebust menetlusse ja jättis kassatsiooniastme menetluskulud viimase kanda. Riigikohtu 28.01.2013 määrusega jõustus ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2012 otsus. FI OÜ esitas 25.02.2013 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja ja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskulude nimekiri: 1) 2)

Õigusabikulud summas 7 392 eurot (arve nr. 22Ts/13-02 lisatakse) Riigilõiv apellatsioonkaebuselt 600 eurot

Avaldusele on lisatud arve nr 22Ts/13-02 (tunnihind 1 t = 140 eur), millest nähtuvad teostatud õigusabitoimingud: N

Nimetus Hagiavalduse (12 lk) lisadega (55 lk) analüüs Vastuse hagiavaldusele (14 lk) lisadega (17 lk) koostamine Vastuse ettevalmistamiseks seadusandluse analüüs Hageja arvamuse (9 lk) lisadega (10 lk) analüüs Kostja seisukoha (4 lk) arvamusele koostamine Hageja arvamuse seisukohale (7 lk) analüüs Hagi täpsustuse analüüs Kliendiga nõupidamine Seisukoha täpsustatud hagile ettevalmistamine, taotluste koostamine Hageja arvamuse sesukohale (6 lk) analüüs Kohtuistungiteks ettevalmistamine, kohtuistungitest osa võtmine Harju Maakohtu otsuse analüüs, kliendile selgitamine, kliendiga kohtumine Apellatsioonkaebuse (6 lk) koostamine Vastuse apellatsioonkaebusele (8 lk) analüüs Tallinna Ringkonnakohtu otsuse analüüs, kliendile selgitamine, kliendiga kohtumine

Tundid 6,5

1,8 2,8 3,5 1,7 0,6 1,2 4,2 1,6 5,7 1,1

EUR

5,6 1,7 1,8

Ülaltoodu alusel kostja FI OÜ palub kohut:

Mõista hagejalt AOÜ kostja kasuks menetluskulud summas 7 992 eurot.

Hageja märgib, et kostja lepingulise esindaja kulud ületavad sissenõudmise piirmäära. Nagu asjaoludes ka märgitud, oli hagihind Harju Maakohtus 11 585,47 € (vt Harju Maakohtu 06. juuli 2012.a otsus). Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 12 800 € maksimaalselt sissenõutava kulu suurus 4 470 €. Antud juhul ületavad kostja lepingulisele esindajale tasutud menetluskulud olulises ulatuses sissenõudmise piirmäära. Riigikohus on korduvalt väljendanud oma seisukohta, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Arvestades esimeses astmes määratud tsiviilasja hinda ei saanud hageja ühelgi viisil mõistlikult ette näha, et kostja esitatud menetluskulud on oluliselt suuremad, kui sissenõudmise piirmääras sätestatud. Hageja leiab ka seda, et kostja lepingulise esindaja tööde maht on ebaselge. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi „TsMS“) § 174 sätestab menetluskulude kindlaksmääramise korra. TsMS § 174 lg 3 teise lause kohaselt tuleb avaldusele lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Antud juhul on menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud vaid arve nr 22Ts/13-02. Hageja möönab, et arvel on märgitud ka menetluskulude jagunemine, kuid see on esitatud ebaselgelt. Arvelt ei selgu, millal täpselt on väidetavad tööd teostatud. Antud puudus seab omakorda kahtluse alla tööde tegeliku teostamise ning takistab hindamast tööde teostamise otstarbekust. Märgitud puuduse tõttu on selgusetu, millal on näiteks kliendiga kohtutud, millistel kohtuistungitel ja millises mahus on esindaja osalenud jms. Lisaks eelnevale on hageja hinnangul kostja esindaja poolt arvel märgitud menetluskulude nimekirjas tööde maht ilmselgelt paisutatud. Näiteks on pelgalt hagiavaldusele vastamisele kulunud töömahuks (arvel märgitud jaotise p.-d 1-3) kokku 21,3 h (!). Ehk siis antud juhul on kostja esindajal väidetavalt kulunud hagiavaldusele vastuse koostamisele peaaegu kolm täistööpäeva. Samuti on kostja poolt märgitud seisukoha koostamine võtnud aega üllatuslikud 5,2 h (arvel märgitud jaotise p.-d 4-5). Sisuliselt on kõik nö analüüsid ja vastused võtnud kostjalt aega enam kui seda saaks otstarbekaks pidada (arvel märgitud jaotise p.-d 6-9 kokku 7,7 h). Samuti on tähelepanuväärne, et kostja esindaja on tööde mahus kajastanud töid, mis pole tema poolt tehtud. Arvel märgitud menetluskulude nimekirja p.-st 1-5 märgitud tööde tulemusel on valminud hagiavalduse vastus ja hageja arvamuse analüüs, mis aga ei ole kostja esindaja poolt allkirjastatud. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et kostja esindaja on alustanud tööd mitte varem, kui märts 2012. a, edastades dokumendi: „Kostja seisukoht täpsustatud hagiavalduse osas ja taotlused“. Kõik varasemad kostja poolt esitatud dokumendid sh vastus hagiavaldusele ja kostja seisukoht hageja 23. veebruar 2012. a arvamuse osas on allkirjastatud vahetult kostja enda poolt. Riigikohus on sarnase olukorra hindamisel väljendanud oma 33. oktoober 2012. a otsuse nr 3-3-146-12 p.-s 33 seisukohta, et: „Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist“. Pelgalt võimalik abi menetlusdokumentide koostamisel ei muutnud IB veel tollal esindajaks. Hageja leiab, et ka kostja lepingulise esindaja tunnihind on põhjendamata. Kostja esindaja poolt arvel märgitud menetluskulude nimekirjast ilmneb, et teostatud tööde arvestuse aluseks on tunnitasu määr 140 €. Nähtuvalt kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentidest ning kontrollides ka advokatuuri liikmete nimistut võib veendumusega väita, et kostja esindaja ei ole advokatuuri liige. Samas on kostja esindaja tunnitasu oluliselt suurem, kui seda on keskmise advokaadi tunnitasu Eestis. Olukorras, kus kostja esindaja poolt avaldatud tunnihind on oluliselt kõrgem keskmistest advokaadi tunnitasudest Eestis, ei saanud hageja mõistlikult ette näha sedavõrd suurt kulu. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-66-12 selgelt väljendanud seisukohta, et ka tunnihinna suuruse osas tuleb selle põhjendatust ja mõistlikkust hinnata. Hageja ei saanud mõistlikult ette näha, et kostja maksab oma esindajale oluliselt kõrgemat tasu ning antud juhul ei olnud hagejal võimalik sellega arvestada.

Kokkuvõtlikult märgib hageja, et kostja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata juba pelgalt seetõttu, et see ületab Vabariigi Valitsuse määruses nr 137 sätestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäära. Samuti ei ole lisatud materjalide põhjal võimalik objektiivselt hinnata teostatud tööde põhjendatust ja mahtu. Ilmselgelt nähtub, et osaliselt ei ole tööd teostatud esindaja vaid kostja enda poolt, samuti on põhjendamatult kõrge kostja esindaja märgitud tunnitasu määr. Eeltoodud asjaolud kogumis välistavad kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses toodud nõude rahuldamise. Hageja märgib, et erialakirjanduses on korduvalt rõhutatud: „õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks peaks muu hulgas olema ka see, et menetlusosalistel oleks esiteks ettekujutust sellest, kui suur võib kohtuasja puhul olla nende risk vastaspoole esindaja kulude kandmiseks, ning teiseks kindlustunne, et kohus kaalub konkreetse summa väljamõistmisel piisavalt kõiki asjaolusid, sealhulgas kohtuasja keerukust ja advokaadi tegelikult tehtud tööd“. Ka Riigikohus on oma 30. märtsi 2011.a otsuses nr 3-2-1-16-11 p.15 märkinud: „Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et kostja menetluskulude nimekiri ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Arvestades ülaltoodud asjaolusid ning juhindudes viidatud õigusnormidest p a l u b hageja jätta kostja FI OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud kujul rahuldamata.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kostja esitas 25.02.2013 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Esitatud avaldus on tähtaegne ja vastab formaalselt TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigilõivu tasumine apellatsioonkaebuse esitamise eest kokku summas 600 eurot nähtub toimiku II kd, lk 9 ja 14, tegemist on vajaliku kuluga ning nimetatud summa kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kuna käesolevas asjas on hageja esitanud kostja lepingulise esindaja kulude kohta vastuväite ning samuti põhjusel, et tegemist on hagita menetlusega, kontrollib kohus alljärgnevalt kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et iseenesest on võimalik kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnata (vajadusel kohtutoimiku abiga), kuivõrd õigusabi osutamisele kulunud aeg ning tehtud toimingud nähtuvad menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvest nr 22Ts/13-02. Kohus nõustub hageja esindaja vastuväitega selles, et kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on kostja esindaja alustanud tööd mitte varem, kui märtsis 2012.a (volikiri kostja

lepingulisele esindajale on väljastatud 29.03.2012, vt I kd, tl 180). Esimene kostja lepingulise esindaja poolt allkirjastatud dokument on kohtule edastatud 29.05.2012 (I kd, tl 208-211„Kostja seisukoht täpsustatud hagiavalduse osas ja taotlused“). Kõik varasemad kostja poolt esitatud dokumendid sh vastus hagiavaldusele (I kd, tl 81-95) ja kostja seisukoht hageja 23. veebruari 2012. a arvamuse osas (I kd, tl 147-150) on allkirjastatud kostja juhatuse liikme poolt. Kohus leiab, et ka käesoleval juhul on kohaldatav Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 22.10.2012. otsuse nr 3-3-1-46-12 p.-s 33 sarnase olukorra hindamisel väljendatud seisukoht, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine ei muuda volituse saanud isikut kaebaja esindajaks. TsMS § 175 lg 1 ja § 144 p 1 järgi on menetlusosalisele hüvitatavaks menetluskuluks tema esindaja kulud. Riigikohtu 23.11.2011 määruse nr 3-2-1-112-11 p-s 17 on kohus asunud seisukohale, et “menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha.” Toimikust nähtuvalt ei ole kostjal käesolevas tsiviilasjas lepingulist esindajat olnud kuni 29.03.2012 (vt I kd, tl 180). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulusid saab põhjendatud ja vajaliku kuluna välja mõista üksnes siis, kui lepingulise esindaja olemasolu on toimikust nähtav ja kohtu poolt kontrollitav ning üksnes sellest ajaperioodist alates, millal lepingulisele esindajale on volikiri väljastatud. Kuna esmakordselt osales kostja lepinguline esindaja käesolevas asjas menetluses 09.05.2012 eelistungil (I kd, tl 122), ei pea kohus võimalikuks aktsepteerida menetluskulude väljamõistmiseks varasemaid menetlustoiminguid, mida kostja lepinguline esindaja on väidatavalt teinud. Seetõttu jätab kohus täies ulatuses rahuldamata kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks alljärgnevate toimingute osas kokku mahus 3864 eurot: Hagiavalduse (12 lk) lisadega (55 lk) analüüs 6,5 tundi, 910 eurot; vastuse hagiavaldusele (14 lk) lisadega (17 lk) koostamine 13 tundi, 1820 eurot; vastuse ettevalmistamiseks seadusandluse analüüs 1,8 tundi, 252 eurot; hageja arvamuse (9 lk) lisadega (10 lk) analüüs 2,8 tundi, 392 eurot; kostja seisukoha (4 lk) arvamusele koostamine 3,5 tundi, 490 eurot. Kohus peab erandina võimalikuks aktsepteerida menetluskuluna hageja 27.04.2012 arvamuse (I kd, tl 170-176) analüüsi. Kuigi kostja ei ole märkinud, millisel ajal on analüüs teostatud, ei saanud see toimuda varem kui 27.04.2012, mil kostja lepingulisele esindajale oli juba volikiri väljastatud. Siiski leiab kohus, et mõistlik ajamaht nimetatud hageja arvamuse analüüsiks ei ületa 1 tund (kostja poolt näidatud 1,7 tundi). Samuti ei ületa kohtu hinnangul sisuliselt poolel lehel asuva hagi täpsustuse (I kd, tl 185-186) analüüsiks kuluv mõistlik aeg 0,3 h (kostja poolt näidatud 0,6 tundi). Arve nr 22Ts/13-02 (mis sisaldab kostja esindaja õigusabitoiminguid) punktis 9 märgitud ajakirjet „Seisukoha täpsustatud hagile ettevalmistamine“ (kostja poolt näidatud mahus 4,2 h) peab kohus põhjendatuks põhjendatud ja vajalikuks kuluks mahus 3 h (arvestades mh asjaolu, et nimetatud dokumendi sisuline osa ei ületa 3 lk ning tegemist ei ole tavapärasest keerukama menetlusdokumendiga, vt I kd, tl 208-211). Hageja arvamuse analüüsi (arve nr 22Ts/13-02 punkt 10, I kd, tl 228-234) peab kohus võimalikuks aktsepteerida mahus maksimaalselt ajalises mahus 0,5 tundi, kuna tegemist on sisuliselt 5 lk dokumendiga, mis olulises osas kordab hageja varasemaid väiteid. Arve nr 22Ts/13-02 (mis sisaldab kostja esindaja õigusabitoiminguid) punktis 11 näidatud kohtuistungiteks ettevalmistamise ja kohtuistungitel osalemise ajakulu (kostja poolt näidatud kokku 5,7 h) saab kohus hinnata toimiku materjalide põhjal. Toimiku I kd, tl 122 nähtuvalt kestis kohtu eelistung 20 minutit ja I kd, tl 236-237 nähtuvalt kestis kohtuistung 30 minutit. Kohus leiab, et kohtuistungiteks ettevalmistamise mõistlik aeg ei ületa antud juhul kokku 2 h ja 10 minutit, seega kokku loeb kohus kohtuistungiteks ettevalmistamise ja kohtuistungitel osalemise põhjendatud ja vajalikuks kuluks 3 tundi.

Arve nr 22Ts/13-02 (mis sisaldab kostja esindaja õigusabitoiminguid) punktis 14 näidatud ajakulu apellatsioonkaebuse vastuse analüüsiks peab kohus mõistlikuks maksimaalselt 0,5 tunni ulatuses, kuivõrd ringkonnakohtu menetlus põhineb esimese astme kohtu menetlusele ja kohtu hinnangul puudub apellatsioonimenetluses vajadus ulatuslikuks vastuse analüüsiks, seda enam, et analüüsi tulemusena ei esitanud kostja esindaja kohtule ühtegi täiendavat menetlusdokumenti. Muus osas loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatuks ja vajalikuks, sh kohtuotsuste analüüsi ja kliendiga kohtumiste osas. Kuigi kostja esindaja ei ole välja toonud kliendiga kohtumiste täpset kuupäeva, on kliendiga kohtumine iseenesest õigusnõustamise üheks osaks ning tuleb mõistlikus mahus lugeda põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja töö põhjendatud ja vajalikuks ajamahuks (alates arve nr 22Ts/13-02 punktist 6, st pärast kostja esindajale volikirja väljastamist) kokku 18 tundi (1h+0,3h+1,2h+3h+0,5h+3h+1,1h+5,6h+0,5h+1,8h). Kohus ei pea antud vaidluses mõistlikuks kostja esindaja õigusabi tunnitasu määra 140 eurot/tund. Vaidlus ei olnud kostja esindaja jaoks õiguslikult keerukas, seda enam, et kostja esindaja sai volikirja ja astus menetlusse alles pärast seda, kui kostja põhilised vastuväited hagile olid kohtule juba esitatud. Riigikohtu lahendi 3-1-1-66-12 punktis 16 on peetud mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 110 eurot, millest tuleb kohtu hinnangul ka käesoleva tsiviilasja puhul lähtuda. Arvestades, et tegemist oli suhteliselt tavapärase vaidlusega ning ka asjas toimunud lühikesed kohtuistungid ei eeldanud kostja esindajalt mingeid eriteadmisi, loeb kohus mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas tsiviilasjas 110 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejal hüvitada kostjale lepingulise esindaja tasu kokku summas 1980 (18x110) eurot. Kohus märgib, et kostja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud (1980 eurot) ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg 1 sätestatud piirmäära vastava hagihinnaga (11 585,47 eurot) hagi osas. Samuti tuleb hagejal hüvitada kostjale riigilõivu kulu summas 600 eurot. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 2580 eurot (1980 + 600). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 5412 eurot (taotletav summa 7992 eurot – taotluse rahuldatud osa eurot). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2580 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 177 lg 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.