Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-3441 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-3441 OÜ pankrotimenetluse lõpetamist 23.02.2011 ning oli ka KANTELE TRADE OÜ juhatuse liige 15.06.2010 - 07.10.2010. Hageja ei tõendanud, et KANTELE TRADE OÜ oleks kaubamärki FAGEL koos domeeniga www.fagel.ee kasutanud seaduslikul alusel. KANTELE TRADE OÜ kasutas kaubamärki teadaolevalt omaniku loata. Kostja kasutas nimetatud kaubamärki seaduslikul alusel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks üle võtnud KANTELE TRADE OÜ töötajad ja hagejal puudub vastav tuvastushuvi. 22.07.2010 tellimus ei tõenda hageja ja KANTELE TRADE OÜ vahelist kokkulepet, puuduvad poolte piisavalt määratletud tahteavaldused, viidatud on Klindex OÜ-le, mitte hagejale. Tellimus ei hõlma arvetel nr 37, 42, 55, 62 märgitud kuupäevi ja teenuseid ning puudub viivise kokkulepe. Hageja kui majandustegevuses tegutsev isik on võtnud endale teadliku riski jättes kontrollimata KANTELE TRADE OÜ kohustuste kohast täitmist. 30.08.2010 üürilepingul nr 4 ja 22.09.2010 üürilepingul nr 5 ei ole üürnik, üürile andja ja käsundi saaja üheselt tuvastatav. Üürilepingud ei ole allkirjastatud tollaste juhatuse liikmete N. B. ja V. B. poolt, OÜ-le Klindex on viidatud nii üldtingimuste kui telefoninumbri osas. Leping ei võimalda tuvastada hageja väidetud rendisuhet. Lepingu eseme üleandmise ja vastuvõtmise kuupäevad ei haaku ega kajasta arvel nr 37 märgitud kuupäevi. Ei ole tõendatud, et nende lepingute alusel oleksid väiketraktorid KANTELE TRADE OÜ-le üle antud. 30.08.2010 arve nr 37 ja 24.09.2010 arve nr 42 üle toimus kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-1055858 kuni KANTELE TRADE OÜ registrist kustutamiseni. KANTELE TRADE OÜ tellis teenust OÜ-lt Klindex. Arve osas ei ole esitatud kasutuslepingut. 05.10.2010 arve nr 55 ja 25.10.2010 arve nr 62 osas oli KANTELE TRADE OÜ-l tahteavaldus astuda suhetesse OÜga Klindex, mitte hagejaga. Hansa World 03.11.2010 väljatrüki osas ei saa üheselt tuvastada väljatrüki identsust ja vastavust sellele, et see oleks teostatud KANTELE TRADE OÜ poolt, puudub esindusõigust omava isiku allkiri jne. KANTELE TRADE OÜ asukoht oli kuni 11.12.2009 Mäealuse 1a, kus asuvad kaarhallid. Kostja aadress oli Mäealuse 1, mis on teine hoone/ehitis/ruumid. Hageja väide, et mõlemad äriühingud tegelevad samade teenuste pakkumisega, ei vasta faktilsitele asjaoludele. Kostja tegevusala on identne veel 97 äriühinguga, kelle põhi- ja lisategevusalad kattuvad. Perioodil 30.11.2010 - 25.02.2011 oli KANTELE TRADE OÜ juhatuse liikmeks G. M. ja alates 13.07.2011 on G. M. dokumentide hoidja. Dokumente kostjale üle ei läinud. Kostja leidis, et viivise määr on liiga suur ning hagi võimalikul rahuldamisel taotles viivise suuruse vähendamist. Esimese astme kohtu otsus

3(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-3441 ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel on õige lähtuda Euroopa Kohtu praktikast. Euroopa Kohtu 17.12.1987 otsuse kohaselt (kohtuasjai nr C-287/86) on ettevõtte üleminekuga tegemist siis, kui üle läheb majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi, st ressursside organiseeritud grupeeringu, mille eesmärk on tegeleda majandustegevusega, sõltumata sellest, kas see on tema pea- või kõrvaltegevus. Euroopa Kohtu 24.01.2002 otsuse nr C-51/00 järgi tuleb ettevõtte ülemineku hindamisel analüüsida selle kõiki aspekte, sh kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja on enamiku töötajatest üle võtnud, kas kliendi- ja muud ärisuhted on üle läinud, majandustegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut, tegevuse peatumise aega ülemineku perioodil. Euroopa Kohtu 02.12.1999 lahendis nr C-234/98 märgitakse, et ettevõtte ülemineku asjaolusid tuleb analüüsida nende kogumis ja muu hulgas tuleb arvestada ülemineku asjaolusid, ettevõtte ja tegevuse laadi, materiaalse vara (kinnisasjad, ehitised) üleminekut, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, töötajate ja klientuuri ülevõtmist, juhtkonna kattuvust, üleandja ja omandaja tegevuse sarnasust, samuti aega, mille jooksul (kui üldse) tegevus oli peatunud. Siiski rõhutatakse selles asjas, et kõik eelnimetatud kriteeriumid on üldise hinnangu andmise seisukohast vaid üksikfaktorid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-131-11 osutanud ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel Euroopa õigusele. 12.03.2001 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2001/23/EÜ "Ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta" mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteeti säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena (direktiivi art 1 lg 1). Euroopa Kohus on selgitanud, et viidatud art 1 lg 1 p-te a ja b tuleb tõlgendada nii, et need on kohaldatavad ka olukorras, kus üleantud ettevõtja või ettevõtte osa ei säilita oma organisatsioonilist iseseisvust, tingimusel, et erinevate üleantud tootmiselementide vahel on säilinud funktsionaalne side, mis võimaldab omandajal neid elemente kasutada samasuguseks või analoogiliseks majandustegevuseks (12.02.2009. aasta otsus

C-466/07

(Landesarbeitsgericht Düsseldorfi (Saksamaa) eelotsusetaotlus) - Dietmar Klarenberg versus Ferrotron Technologies GmbH, p 53). Seega tuleneb kohtupraktikast rida kriteeriume, mille kaudu sisustatakse ettevõtte üleminekut. Tegemist on üksikfaktorite avatud kataloogiga, millele tuleb anda hinnang nende kogumis. KANTELE TRADE OÜ (edaspidi võlgnik) registrikaardist nähtub, et tema endine ärinimi oli Osaühing FAGEL ja tema asukoht oli perioodil 27.10.2003 - 02.03.2004 Narva mnt 7 - 643; perioodil 02.03.2004 - 11.12.2009 Mäealuse 1a; perioodil 11.12.2009 - 30.11.2010 Läike tee 16 Peetri külas Rae vallas ja perioodil 30.11.2010 - 13.07.2011 Endla 31-11. Osanikuks on olnud NOVATIUS OÜ (kuni 02.09.2010), V. B. (02.09.2010 - 30.11.2010) ja Livrelloplus OÜ (alates 30.11.2010). Juhatuse liikmeteks on mh olnud S. B. (02.03.2004 - 29.12.2004), N. B. (15.06.2010 - 07.10.2010) ja V. B. (02.03.2004 -30.11.2010). Lisaks on erinevatel aegadel olnud juhatuses 7 liiget. Äriühingu põhitegevusala on metallide ja metallimaakide hulgimüük. KANTELE TRADE OÜ on registrist kustutatud 13.07.2011. Puudub vaidlus, et võlgnik kustutati registrist võlgniku pankrotiavalduse alusel toimunud pankrotimenetluse tulemusena. Kostja registrikaardist nähtub, et kostja põhitegevusala on samuti metallide ja metallimaakide hulgimüük, asukoht on Mäealuse 1 ning osanik ja juhatuse liige on N. B. Kohus leidis, et võlgnikul ning kostjal on sarnane tegevusala nii registriandmete, kostja ja võlgniku esitatud väidete kui ka tegeliku tegevuse järgi. Registrikaartidest nähtub sama põhitegevusala. Kostja väitel on tema täpsem tegevusala piirete, aedade ja väravate paigaldamine. Sama on väitnud ka võlgnik kohtule esitatud pankrotiavalduses. Seega kattuvad võlgniku ja kostja väited. Kostja ja võlgniku kodulehel on nende tegevuse kohta sarnane info, sh infoarhiiv. Ka tegelikkuses on osutatud registrikaardil märgitud teenuseid. Kohus leidis, et

4(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-3441 nii võlgniku kui kostja juhtkonnas on seotud isikud N. B. , V. B. ja S. B. V.B. ja S. B. olid abielus alates 11.02.1983 ja lahutasid abielu 03.01.2005 ning jagasid ühisvara 10.12.2004. Kõik kolm on olnud seotud võlgnikuga, samuti kostja praeguse tegevusega läbi OÜ Mäealuse Maja, kus kostja asub. OÜ Mäealuse Maja juhatuse liikmed on N. B. ja V. B. ning osanik S. B. Sõltumata abielu lahutusest on endised abikaasad äritegevust jätkanud ja on seetõttu jätkuvalt käsitletavad seotud isikutena. Kohus leidis, et enamuse tegevusaja jooksul on võlgnikul ja kostjal olnud sama tegevuskoht. Enamuse ajast oli võlgniku tegevuskohaks Mäealuse 1a (2004 - 2009). Kohus pidas võlgniku ja kostja tegevuskohta samaks, sõltumata veidi erinevast aadressist. Mäealuse 1 asuvad viilhall ja avalikud parkimiskohad ning Mäealuse 1a kaarhallid ja gaasivarustuse rajatis. Kohus omistas faktile, et tegemist on seotud isikule kuuluvate kinnistutega, tegevuskoha osas olulise tähenduse. Mäealuse 1 asub OÜ Mäealuse Maja, kelle juhatuse liikmed on võlgniku ja kostjaga seotud isikud. Kinnistusraamatu järgi kuuluvad Mäealuse 1, Mäealuse 1a ja Läike tee 16 kinnistud OÜ-le Mäealuse Maja. Kostja on esitanud tõendi, et kasutab OÜ-le Mäealuse Maja kuuluvaid telefoninumbreid. Võlgniku ja kostja omavahelisele seosele viitab ka sarnase ärinime kasutamine. Võlgniku endine ärinimi oli Osaühing FAGEL. Kaubamärk FAGEL on registreeritud S. B. nimele, kes on mõlema äriühinguga seotud isik. Võlgniku ja kostja ärinime kasutamisest tulenevat seost ei tee olematuks kostja vastuväide, et sõna FAGEL kasutavad täiendavalt kostjale veel 4 äriühingut. Põhimõtteliselt on õige kostja käsitlus, et ärinime sarnasus ei tähenda veel ettevõtte üleminekut, kuid kohus vaatleb nii seda kui kõiki teisi asjaolusid kogumis. Võlgnik ja kostja kasutavad ka sama domeeni. Võlgnik kasutas kuni 17.12.2010 domeeni fagel.ee. Domeen oli alates 23.11.2010 registreeritud võlgniku nimele ja kontaktisikuks oli N. B. Alates 17.12.2010 on domeen fagel.ee registreeritud kostja nimele ja kontaktisikuks märgitud V. B. Praegu kasutab seda domeeni kostja. Paljasõnaline ja ebausutav on kostja väide, et võlgnik kasutas domeeni ebaseaduslikult. Domeeni kontaktisikuks on märgitud üks ja sama isik, V. B. ning puudub igasugune eluline usutavus väitele, et võlgniku domeeni registreerimine toimus ebaseaduslikult, kostja puhul aga seaduslikult. Sama seisukoht kehtib kaubamärgi kasutamise osas. Võlgnikuga sama lehekülje kasutamine viitab sellele, et võlgniku ja kostja kliendibaas on sarnane. Hageja ei ole piisavalt konkreetselt välja toonud töötajate üleminekut võlgnikult kostjale, mistõttu puuduvate faktiväidete tõttu ei ole kohtul võimalik töötajate üleminekule hinnangut anda. Kohus tuvastas, et võlgnik ja kostja tegutsesid samal tegevusalal, juhtkonnas on seotud isikud, tegevuskoht on sama, domeenikasutus ja kliendibaas on samad. Need väited kogumis on kohtu jaoks piisavad, et tuvastada ettevõtte üleminek võlgnikult kostjale, sest kostjale on üle läinud võlgniku majandusüksuse identiteet. Kõrvalseisjale võib jääda mulje, et võlgnik ja kostja on üks ja sama isik, tegutsedes sama internetilehekülje all, samas asukohas, samade juhtorganite liikmetega ja samal tegevusalal. Nimetatu tähendab, et võlgniku ettevõtte tuumik on kostjale üle läinud. Ettevõtte üleminekuks ei pea olema sõlmitud kirjalikku lepingut, ettevõtte üleminek ei pea olema toimunud ühe konkreetse tehinguga, ettevõtte üleminekuks ei pea tingimata olema tegemist võõrandamistehinguga, see võib olla ka kasutusleping, kuid reaalne olukord peab viitama ettevõtte üleminekule. Kohus leidis, et reaalne olukord sellele viitab. Tähtsust ei oma asjaolu, et võlgniku viimaseks juhatuse liikmeks ja dokumentide hoidjaks on G. M. , samuti ei ole pankrotimenetluse ülesanne tuvastada ettevõtte üleminek. Pankrotimenetlus on maksejõuetusmenetlus ja tegeleb eelkõige võlgniku maksejõulisuse

5(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-3441 analüüsiga. Samuti ei pea seotud isikud olema võlgniku ja kostja juhtorganite liikmed samal ajal. Hagejal esineb ettevõtte ülemineku suhtes tuvastushuvi, kuna sellest sõltub tema rahalise nõude rahuldamine antud kostja suhtes. Rahalise nõude tõendamiseks esitas hageja arved nr 37, 42, 55, 62 ja 30.08.2010 üürilepingu nr 4 ning 22.09.2010 üürilepingu nr 5. Kostja esitas rahalisele nõudele vastuväited nii subjektide, teenuse osutamise kui kuupäevade osas. Kohus leidis, et hageja ei pea eraldi tõendama teenuse osutamist arvetes toodud tingimustel, kuna võlgnik on hageja nõuet tunnustanud. Pankrotiavalduses ja võlanimekirjas on võlgnik tunnistanud nõuet hageja ees summas 3 700,08 eurot ja 6 567,17 eurot. Kuivõrd tegemist on võlgniku seadusliku esindaja poolt kohtule avaldatud andmetega, puudub alus kahelda nende õigsuses. Kostja ei ole väitnud, et võlg hageja ees on tasutud. Kostja vastuväited on otsitud ja ebausaldusväärsed. Kohus pidas hageja nõuet tõendatuks võlgniku poolt võla tunnistamisega pankrotimenetluses ning kostja vastuväiteid ebausaldusväärseks. Kinnitust ei leidnud kostja väited, et võlgnikul ja hagejal puudus omavaheline õigussuhe ja teenust tegelikult ei osutatud. Vaidlus maksekäsu kiirmenetluses toimus enne pankrotimenetlust ja kohus arvestas võlgniku viimast, pankrotimenetluses toodud seisukohta. Seetõttu ei oma tähendust kostja väide vaidlusele maksekäsu kiirmenetluses. Kohus pidas põhjendatuks hageja nõuet summas 11 585,47 eurot. Kohus jättis tõendite hulgast välja Hansa World väljatrüki, kuna sellest ei nähtu seost võlgnikuga. Kohustuse täitmisega viivitamisel oli hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi õigus nõuda viivist. Hageja väitel oli viivis 0,5% päevas. Kostja vaidleb sellele vastu. Viivis oli märgitud hageja esitatud arvetel, lepingus viidet viivisele ei ole. Kohus leidis, et kuivõrd võlgnik aktsepteeris hageja arveid ja nõuet, on võlgnik aktsepteerinud ka viivisekokkulepet. Selle alusel tuvastas kohus, et pooled leppisid kokku viivises 0,5% päevas. Kohus pidas viivisenõuet põhjendatuks. Kostja palus viivist vähendada. Kohus leidis, et viivis ei ole ülemäära suur, kuna kohtupraktika on aktsepteerinud viivist kuni põhivõla ulatuseni ning mõistis kostjalt välja viivise summas 11 585,47 eurot. Apellatsioonkaebus

6(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-3441 OÜ. Need on praegu eksisteerivad firmad. Eeltoodust nähtub, et FAGEL või lühidalt FGL kaubamärgi all olevad äriühingud on kostjaga sarnases olukorras ja kohtu toodud tunnustel ei ole põhjendatud lugeda ettevõtte üleminekut just kostjale. N. B., V. B. ja S. B., Mäealuse 1, nimi Fagel (FGL), kodulehekülje kasutamise võimalus ning põhi- või lisategevusalad enamusel kattuvad. Kohus ega hageja ei ole nimetanud erilist tunnust, millest oleks näha ettevõtte üleminekut (kui läks) just kostjale, mitte näiteks Fagel OÜ-le. S. B. on kaubamärgi FAGEL (FGL) omanik ja tal on õigus anda oma vara kasutusele erinevatele ettevõtetele. Maakohus ei põhjendanud, miks kõikidest fagelitest kaubamärgi kasutajaks oli tunnistatud just kostja. OÜ-le Mäealuse Maja kuuluvaid telefoninumbreid kasutasid erinevad FAGEL kaubamärgi kasutajad. Hageja ei tõendanud ja maakohus ei analüüsinud, milliseid telefoninumbreid millised äriühingud kasutasid. Kostja viitas asjaolule, et ei kasutanud kõiki OÜ-le Mäealuse Maja kuuluvaid telefoninumbreid. Toimikus (lk 224) on tõend, millest nähtub, milliseid telefoninumbreid omab OÜ Mäealuse Maja, kuid see ei tõenda numbrite kasutamist kostja poolt. Kostja ei ole kõiki tõendis toodud telefoninumbreid kunagi kasutanud. Mäealuse Maja OÜ, kelle ainuosanik on S. B., põhitegevus on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus, mis on avalikus pakkumises. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja kasutas võlgnikuga sama internetilehekülge ja nimetatu tõendab võlgniku ja kostja kliendibaasi sarnasust. Kliendibaasi sarnasuse kohta ei ole esitatud ühegi tõendit. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei ole tõendanud töötajate üleminekut võlgnikult kostjale. Nimetatuga maakohus sisuliselt tunnistab, et hageja ei tõendanud ka domeeni kasutamist kostja poolt. Omandiõiguse domeenile üleminek ei tõenda, et uuele omanikule läks koheselt üle domeeni kasutamise kohustus. Samuti ei tõendanud hageja, et kostja hakkas koheselt endiste andmetega domeeni enda huvides kasutama. Haginõuet ei tõenda domeeni endiste andmetega ülevalolek. Maakohus eksis võlgniku ja kostja tegevuse ja tegevusalade analüüsimisel. Kostja alustas oma tegevust 14.06.2010, kui võlgnik oli tegutsev äriühing. Võlgniku pankrotihaldur tuvastas oma aruandes, et KANTELE TRADE OÜ põhitegevusalaks oli piirdeaedade turvasüsteemide müük, paigaldus ja hooldus. Kostja tegutses piirete, aedade ja väravate paigaldamise valdkonnas. Äriregistri andmed valdkondade osas on ligikaudsed ja informatiivsed. Reaalseid andmeid sisaldab majandustegevusregister. Samuti viitas kohus teenustele, mis olid võlgnikul registreeritud 2004. aastast ja ei pruukinud olla säilinud 2011. aastaks. Tegevusalade nimetused on umbkaudsed ja standardsed, mida pakub register ettevõtte asutamise hetkel. Selle järgi ei saa täpselt öelda et ettevõtete tegevus kattuks. Harju Maakohtu 23.02.2011 määruses (tsiviilasjas nr 2-1-811) on sedastatud, et ettevõtte majandusraskused ja püsivalt maksejõuetuks muutumine on tingitud eelkõige üldisest majanduse jahenemisest põhjustatud tarbimise järsust vähenemisest ja maksejõuetuse süvenemisest, mida ei olnud võimalik täies ulatuses ette prognoosida ning selle vältimiseks vajalikke abinõusid tarvitusele võtta. PankrS § 22 lg 5 järgi märgib ajutine haldur arvamuses, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu ja/või raske juhtimisviga. Käesoleval juhul on haldur jõudnud järeldusele, et arvamuse koostamise hetkeks kogutud ja juhatuse liikme poolt esitatud andmete põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat kohustuse rikkumist. Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud andmeid majandustegevusega seotud

7(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-3441 kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. Maakohus on teostanud topeltkontrolli nii halduri kui kohtu näol KANTELE TRADE OÜ vara kohta ja vastavalt PankrS § 29 lg-le 1 leidnud, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Eelnevast tulenevalt on hagiavalduses esitatud oletuslik seisukoht ettevõtte üleminekust, läbinud kontrolli nii halduri kui kohtu poolt, mille käigus ei ole viidatud oletuslikud seisukohad ettevõtte üleminekust ilmnenud. Hageja esitatud FAGEL INDUSTRIAL OÜ äriregistri väljatrükiga on tõendatud, et N. B. sai kostja osanikuks 09.06.2011, st peale KANTELE TRADE OÜ pankrotimenetluse lõpetamist 23.02.2011, st ta ei saanud enne osanikuks saamist olla FAGEL INDUSTRIAL OÜ-s ettevõtjaks TsÜS § 661 järgi. Maakohus ei arvestanud fakti, et võlgnik ja kostja tegutsesid paralleelselt. Kostja alustas tegevust 14.06.2010 ehk siis, kui KANTELE TRADE OÜ edukalt turul tegutses, seega palju varem kui tekkis hageja nõue võlgniku vastu (30.08. ja 24.09.2010). Hageja ei esitanud ühegi töövõtu-, koostöö- või muud lepingut ega tõendanud teistmoodi võlgniku ja kostja klientide samasust. Kõik asjaolud, mida maakohus vaatles, ei anna alust teha järeldust, et kostjat saab pidada võlgniku õigusjärglaseks ning kostjalt võlgniku võlgnevuse väljamõistmiseks. Sama tuumik, mida maakohus pidas üleläinuks võlgnikult kostjale, samadel kohtu poolt kirjeldatud asjaoludel võis üle minna ka teistele äriühingutele, millest üks on näiteks Fagel OÜ. Maakohus viitas, et võlgniku pankrotimenetluses oli võlgnik hageja nõudeid tunnustanud. Hagisumma ei kuulunud võlakohustuste hulka, võlgniku nimekirjas oli 10 267,25 eurot. Samuti ei nähtu, millistel alustel nimetatud summa tekkis. Hageja ja võlgniku saldod ei klappinud, kuid maakohus nõustus summa suuruses hageja, mitte kostjaga. Kuna pankrotimenetluses ei figureerinud hagis toodud summat, ei ole õige lugeda pankrotimenetluses nimetatud summaga tõendatuks hagis toodud suuremat summat. Kostja ei nõustu maakohtu arvamusega viiviste osas. Nagu maakohus tuvastas, oli viivis märgitud ainult hageja poolt võlgnikule esitatud arvetes. Menetluse käigus ei tuvastatud, et võlgnik aktsepteeris just kostja vastu esitatud arveid ja hagis toodud summat. Seega ei ole õige lugeda tuvastatuks, et aktsepteerides arveid, nõustus võlgnik nendes toodud viivistega. Kostja esitas maakohtule vastuväited, mille kohta maakohus seisukohta ei võtnud. Kostja leiab jätkuvalt, et ei ole alust hagi rahuldada järgmistel põhjustel: KANTELE TRADE OÜ vara nimekirjast nähtuvalt oli firmal varasid summas 138 875,19 eurot + pikaajaline finantsinvesteering summas 36 008,27 eurot, kokku 174 883,46 eurot. Seisuga 27.01.2011 KANTELE TRADE OÜ arvelduskonto jääk oli 848,29 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale läks üle KANTELE TRADE OÜ vara, kaubajäägid, kaubatarnijad, tarnetingimused jne. Kostja ei nõustu sellega, et ettevõtte ülemineku mõttes uuele ettevõttele võivad minna üle ainult kohustused ilma õiguste/varadeta. Kui varad ja õigused kostjale üle ei läinud, ei saanud toimuda ka ettevõtte ülemineku mõttes kohustuste üleminekut. Riigikohus leidis lahendis 3-21-129-11, et ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine. Ainuüksi tuvastamine, et kostja kasutab samu ruume ja müüb samu kaupu, et töötajad osaliselt kattuvad, ärinimed on sarnased ning isikud on seotud juhtorganite kaudu, ei anna alust VÕS § 182 kohaldamiseks. Tuuma all mõistakse põhivara (3-2-1-129-11 p 11) / põhiline vara (3-2-1-113-11).

8(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-3441 Viidates lahendile nr 3-08-1370, märkis hageja, et võlausaldaja huvisid ei tohi kahjustada võrreldes ettevõtte üleminekule eelnenud situatsiooniga. Arutatavas asjas oli majanduslik olukord KANTELE TRADE OÜ-s selline, et võlgnik ei suutnud oma kohustusi täita. Seega tekkis pankroti olukord KANTELE TRADE OÜ-s sõltumata FAGEL INDUSTRIAL OÜ olemasolust. Eeltoodust tuleneb, FAGEL INDUSTRIAL OÜ olemasolu ja/või selle tegevus ei saanud kuidagi kahjustada võlgniku võlausaldaja huve, kuna eelnenud situatsioon oli pankroti situatsioon. KANTELE TRADE OÜ pankrotistumine ei olnud tingitud FAGEL INDUSTRIAL OÜ tegevusest. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. PankrS § 167 lg 1 kohaselt pankrotimenetluse aja eest viiviseid ei arvestata. Vastustaja seisukoht

9(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-3441 ka tuvastushagi, omamata seejuures tegelikku tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 tähenduses, ei saa hageja hagi rahuldamata jätmise korral esitada uuesti sama tuvastusnõuet. Põhjuseid, miks peab kohus hagi menetlusse võtmisel ja hagi lahendamisel kontrollima kõikide nõuete lubatavust ja perspektiivikust eraldi, on teisigi. Kuigi maakohus pidi kontrollima hagi perspektiivikust juba hagi menetlusse võtmisel ja hagi menetlemisel ning oleks võinud kaaluda tuvastushagi osas hagi menetlusse võtmisest keeldumist või menetluse kestel, peale tuvastushuvi põhistamise vajaduse selgitamist, selle nõude osas hagi läbivaatamata jätmist, leiab ringkonnakohus, et konkreetsel juhul saab teha tuvastushagi osas otsuse, millega jäetakse selle nõude osas hagi rahuldamata. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et perspektiivituse või õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu hagi menetlusse võtmisest keeldumine või hagi läbi vaatamata jätmine on kohtu õigus aga mitte kohustus. Harva saab asjaolu, et kohus vastavat õigust ei kasutanud, olla kohtuotsuse tühistamise aluseks.

10(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-3441 21) nähtub, et lisatarvikud anti võlgnikule üle hoopis 09.08.2010.a ja 26.08.2010.a, kuigi üürilepingus viidatakse teistele kuupäevadele ja tellimuse e- kirjas ka veel hoopis kolmandale kuupäevale. Kohtule esitatud arvete järgi oleks võlgnik hagejale võlgu justkui 167 727,5 kr (ilma käibemaksuta), kuid üürilepingutes näidatud kogu üüritasu oleks 117 500 kr. Isegi kui arvetest lahutada transport, remont, „kiirühenduspesa“ ja traktori pesu, mille võlgnemise kohta ei ole ka tõendeid (tellimus, leping, vajadus, töö teostamine vms) esitatud, ka siis on arvetel näidatud summa mitmekümne tuhande krooni võrra suurem, kui üürilepingutes näidatud tasu. Seega, isegi siis, kui lugeda tõendatuks, et hageja ja KANTELE TRADE OÜ vahel mingid õigussuhted esinesid, ei ole hageja kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks jõuda selgusele, mille eest täpselt võlgnik hagejale võlgu oli, st millal mida üüriti, millal üürilepingu ese võlgnikule üle anti, kes võlgniku nimel lepingule alla kirjutas ning kes traktori jm varustuse vastu võttis, kaua seda kasutati, mille eest arved esitati, kust vastavate summade nõudmise õigus tuleneb, miks esinevad arvetes näidatud summade ja üürilepingu summade ning arvetes ja üürilepingutes näidatud esemete üleandmise kuupäevades erinevused. Ainuüksi asjaolu usutavaks muutmine, et hageja võis KANTELE TRADE OÜ-lt traktorit jm varustust üürida, ei anna alust rahalise nõude rahuldamiseks. Samadele asjaoludele, küll veidi üldisemalt, juhtis tähelepanu ka kostja. Hageja rajas aga oma positsiooni peaasjalikult sellele, et üürnik tunnistas oma nõuet. Kuivõrd hageja tähelepanu juhiti sellele, et hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud on esitatud segaselt, vastuoluliselt ja on tõendamata, ei tule saata tsiviilasja uueks arutamiseks ja hagejale uute tõendite esitamise võimaldamiseks maakohtusse vaid ringkonnakohus saab teha otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata.

11(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-3441 oluliseks asjaoluks see, et üle läheb identiteeti säilitav majandusüksus, siis ainuüksi identiteedi üleminekust ei piisa. Oluline on see, et üle läheb selline varakogum, millega koos läheb üle teatud suunitlus või identiteet. Seega tuleb hinnata, millised konkreetsed varaesemed kostjale üle läksid ning alles seejärel saab hinnata, kas vastavate varaesemete ülemineku tõttu saab järeldada, et säilis ka vastavast varakogumist tulenenud identiteet. Konkreetsel juhul ei saa järeldada, et kostjale oleks selline varakogum üle läinud.

12(13)

Tsiviilasi nr: 2-12-3441

Mare Merimaa

Kaupo Paal

Malle Seppik

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.